• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi. Foto: Shutterstock

    Peame valmis olema!

    Sadala Agro (fotol ettevõtte katsepõld) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös projektiga „Loodusrikas Eesti“ rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Foto: Kerttu Tammik

    Euroopa põllumajandus ja toit – mida tulevik toob?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi. Foto: Shutterstock

    Peame valmis olema!

    Sadala Agro (fotol ettevõtte katsepõld) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös projektiga „Loodusrikas Eesti“ rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Foto: Kerttu Tammik

    Euroopa põllumajandus ja toit – mida tulevik toob?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Stokker_JCB
  • Stokker_KubotaM7

Puidu kasutamine küttematerjalina annab mitmekordse hinnavõidu

autor: Eesti Erametsaliit
jaanuar 2022
Kategooria: Energia
Puidu kasutamine küttematerjalina annab mitmekordse hinnavõidu. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Ehkki küttepuidu hind on tõusutrendis ja jõudnud kümnendi tippu, on puit jätkuvalt mitmekordseks kerkinud gaasi- ja elektrikulude kõrval soodsam energiaallikas, andes vähemalt kahekordse kokkuhoiu.

Eesti Puidumüügikeskuse tegevjuhi Einar Rannula jutu järgi on küttepuidu hind tõusutrendis, jõudnud viimase kümnendi tippu ning tõenäoliselt näeme lähiajal uusi hinnarekordeid.

Küttepuidu hinnatõusu mõjutavad nii kohalikud kui üle-Euroopalised tegurid.  „Hinnasurve tuleb mitmelt poolt. Esiteks on küttepuitu viimasel ajal vähe raiutud ja pakkumist ei ole turul piisavalt. Kõrge okaspuupalgi hind on suunanud raieid rohkem okaspuumetsadesse ja küttepuidu enamusega raieid ei ole tehtud piisavas mahus. Hinda on kergitanud halupuude tootjad, kuna eksportturgudel on pakendatud halupuu nõudlus ja hind kasvanud,“ selgitas Rannula.

Oluline roll on ka gaasi hinnatõusul. See sunnib otsima alternatiivseid energiaallikaid ning on seetõttu kergitanud hakkepuidu nõudlust, maksumust ning aktiviseerinud eksporti. Gaasi hinna tõttu on tõusnud ka pelletite hind. Samuti on kerkinud kohalike katlamajade ja Eesti Energia nõudlus ja hind kütte- ning hakkepuidule.

Hakkepuidu kasutamine hoiab keskküttesoojuse hinna all

Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Jaanus Auna sõnul kasutatakse hakke ja pelletite tootmiseks näiteks valgustus- ja harvendusraie käigus tekkivat madalakvaliteetset puitu ja raiejäätmeid, mis muuks otstarbeks ei sobi. „Metsa võsast ja nõrkadest puudest puhastamine aitab tulevikus kasvatada tervemat metsa, samuti suureneb energiatootmises kohaliku tooraine osakaal, mille hind on mõistlik,“ kommenteeris Aun. 

Kui praeguste börsihindade juures on gaasi megavatt-tunni hind ligi 115 eurot ning elektri oma ligi 170 eurot, siis piirkondades, kus kaugküttelahendusi pakutakse peamiselt läbi hakkepuidul töötavate koostootmisjaamade, jääb kütte megavatt-tunni hind keskmiselt 50 euro ringi. Pelletküttel tuleb keskmine megavatt-tunni hind ligi 65 eurot ja halupuude puhul sõltuvalt puuliigist 50-70 eurot. 

Kohaliku puitbiomassi hinnaeeliseid kinnitas ka Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Siim Umbleja. „Piirkonnad, kus täna kasutatakse kaugküttesoojuse tootmiseks kohalikku hakkepuitu, on suutnud hoida soojusenergia hinna soodsana. Kui biokütusega varustatus on küttehooaja jooksul piisav, on võimalik ära hoida ka kodukulude edasine suurenemine.“ 

Metsa hooldus vajalik kvaliteetse metsa kasvatamiseks

Puitbiomassi saamiseks tuleb metsasid regulaarselt hooldada. See loob väärtust nii täna kui tulevikus – praegu biokütusena ära kasutatud madalakvaliteetse puidu välja raiumise arvelt kasvavad tulevikus kvaliteetsemad metsad.  

Kasvutrendis olev küttepuidu hind on metsa hooldamisel motiveeriv tegur, sest metsaomanikul on paremad võimalused oma metsa korrastamise eest ka tulu teenida.

Metsa hooldamisel on omanikele abiks metsaühistud, kes aitavad korraldada nii metsas tehtavaid töid kui oskavad kalkuleerida metsast saadava puidu turuhinda. Metsaühistute kontaktid leiab siit: https://erametsaliit.ee/liidust/liikmed/

Sildid: energiakriishakkepuitmetsahooldusmetsandusmetsaühistu
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Koda maaeluministrile: ettevõtjad vajavad energiakriisis leevendust

Järgmine artikkel

Metsa- ja puidutööstuse liit: metsanduse arengukava jätab arvestamata puidu rolli kliimamuutuste leevendamisel

Seotud artiklid

Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht
Mets

Eestimaa, ikka see kõige-kõigem riik maailmas

juuli 2024
Metsamajandaja konkurss: Foto: Eesti Erametsaliit
Mets

Kes väärib tänavu parima metsamajandaja tiitlit?

aprill 2024
Metsateatiste eest tuleb alates juulist hakata maksma riigilõivu. Foto: Shutterstock
Mets

Metsateatiste eest tuleb alates juulist hakata maksma riigilõivu

aprill 2024
Metsanduspoliitika. Foto: Shutterstock
Arvamus

Metsanduspoliitika muutuste tuulte meelevallas

veebruar 2024
Järgmine artikkel
metsanduse arengukava jätab arvestamata puidu rolli kliimamuutuste leevendamisel. Foto: Shutterstock

Metsa- ja puidutööstuse liit: metsanduse arengukava jätab arvestamata puidu rolli kliimamuutuste leevendamisel

Ajakirja värske number on siin:

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.