Tuleval aastal hakkab kehtima uus Euroopa ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP). Koos sellega muutub pindala- ja loomatoetuste taotlejatele praegu kehtiv nõuetele vastavuse süsteem hoopis tingimuslikkuse süsteemiks.
Tingimuslikkus, praeguse nimega veel nõuetele vastavus, on nõuete ja nende kontrollimise süsteem, millega seotakse ÜPP strateegiakava kõigi pindala- ja loomatoetuste taotlemine keskkonna, loomade heaolu, rahva-, looma- ja taimetervise nõuete ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõuete täitmisega.
Tingimuslikkus ei ole eraldi toetusmeede, vaid põllumajandustegevusega ja põllumajandusmaaga seotud nõuete baastasemete kogum, mida tuleb toetuste saamiseks täita lisaks toetuste nõuetele. Sisuliselt on tegemist praegusel Euroopa Liidu (EL) eelarveperioodil rakendatava nõuetele vastavuse süsteemi ambitsioonikama edasiarendusega. Tingimuslikkuse eesmärk on jätkuvalt toetada säästva põllumajanduse arengut, suurendades toetuse saajate teadlikkust nimetatud põhistandardite järgimise vajadusest.
Edaspidigi kehtivad kahte tüüpi nõuded
Nii nagu praegune nõuetele vastavus, koosneb tingimuslikkuse süsteem samuti kahte tüüpi nõuetest: kohustuslikud majandamisnõuded ehk KM (ingliskeelne lühend SMR) ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ehk HPK (ingliskeelne lühend GAEC).
HPK nõuded määratleb iga liikmesriik ise vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III lisas kehtestatud raamistikule, kuna EL-i liikmesriikide erinevate looduslike, klimaatiliste ja muude tingimuste ning põllumajandustootmise ja maakasutuse eripärade tõttu ei ole võimalik kehtestada EL-i määrusega kõikidele liikmesriikidele ühesuguseid tingimusi.
Eesti alustas HPK nõuete määratlemisega 2019. aasta detsembris. Siis leidis aset esimene töögrupp, millest võtsid osa keskkonnaühenduste koja, põllumajandus-kaubanduskoja ja taluliidu ning teiste sektoris tegutsejate esindajad.
Kohustuslike majandamisnõuete muudatused
Nende puhul ei kehtestata uusi või täiendavaid nõudeid, vaid kohaldatakse olemasolevat nõuete kontrollisüsteemi lähtuvalt tingimuslikkuse süsteemist. See tähendab põllumajandustoetuste sidumist Eestis kehtivate õigusaktidega (näiteks veeseadus, looduskaitseseadus jt). Kõiki nõudeid on kontrollitud tavapärase järelevalve käigus ka varem.
Uuel ÜPP perioodil on kohustuslikest majandamisnõuetest välja jäetud loomade identifitseerimise ja registreerimisega seotud nõuded (senised KM 6–8) ning transmissiivse spongiformse entsefalopaatia (TSE) diagnoosimisest teatamine (senine KM 9). Lisandunud on põhja- ja pinnavee kaitse nõue (KM 1) ning taimekaitsealase koolituse nõue (KM 8).
HPK nõudeid tuleb praegusega võrreldes juurde
Edaspidi kehtib senise seitsme HPK nõude asemel üheksa nõuet. Kõikide nõuete puhul muutub nummerdus, kuid mitmel ka sisu. Näiteks praegune puhverribade nõue HPK 1 (uuel perioodil HPK 4) ja praegune talvise taimkatte nõue HPK 4 (uuel perioodil HPK 6).
Uuel programmperioodil kantakse tingimuslikkuse süsteemi HPK nõuetesse üle ka praeguse perioodi kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse raames rakendatud püsirohumaa säilitamise kohustus (HPK 1), samuti muutub tingimuslikkuse süsteemi osaks ökoalade määratlemise nõue (HPK 8).
Tingimuslikkuse süsteemi HPK nõuete välja töötamine nõudis viimase aasta jooksul pidevat suhtlust nii Euroopa Komisjoni kui ka põllumajandussektori esindusorganisatsioonide ja keskkonnaorganisatsioonidega, et saavutada Eestile sobivaimad tingimused, arvestades seejuures EL-i suurte strateegiate eesmärkidega, nagu „Talust taldrikule“ ning „Eesmärk 55“.
Puhverribad on seotud veeseadusega
Vooluveekogude puhverribade (HPK 4) laiuste määramisel võeti aluseks Eesti veeseadusega praegu kehtestatud nõuded. Praegusel perioodil on tegemist HPK 1 nõudega ja see on seotud minimaalse puhverriba laiuse kehtestamisega.
Meie veeseaduses on vooluveekogude veekaitsevööndi laiused olenevalt veekogu tüübist üks ja kümme meetrit, Eesti soovis samad vööndid siduda ka tingimuslikkuse süsteemi. Üldjuhul kehtib tingimuslikkuses aga kolmemeetrise puhverriba nõue. Uuel perioodil saame rakendada erandit, mille kohaselt kehtib ühemeetrise puhverriba jätmise kohustus alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavidel ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutatavatel alla 10% kaldega alal asuvatel kraavidel. Seal, kus kalle on üle 10%, on minimaalne puhverriba laius kolm meetrit, ning seal, kus veeseaduse alusel kehtib kümnemeetrine veekaitsevöönd, on puhverriba kümme meetrit. Puhverribadel ei tohi kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid.
Talvise taimkatte nõue hakkab kehtima kogu Eestis
Põllumeestele oli nõuete väljatöötamisel suurim murekoht talvise taimkatte nõue (HPK 6) põllumaal. Uuel perioodil ei ole nõue enam piirkondlik, vaid rakendub kogu Eestis (praegu kehtib nõue seitsmes vallas).
Lisaks eeldatakse veelgi ambitsioonikamat talvise taimkatte ulatust, mis peab 30%-lt tõusma vähemalt 50%-ni. Talvine taimkate kaitseb mulda erosiooni eest ning aitab sügisel ja kevadel taimetoitaineid kinni püüda, et need ei leostuks. Paraku ei luba Eesti ilmaolud igal aastal kogu maale talveks taimkatet rajada, sest sügisesed põllutööd võivad olla takistatud. Talvise taimkatte nõue on aga Euroopa Komisjoni jaoks väga oluline – läbirääkimiste alguses pidi komisjoni nägemuse kohaselt talvise taimkatte määr olema lausa 100%.
ÜPP strateegiakava ei ole veel lõplikult kinnitatud ja läbirääkimised Euroopa Komisjoniga jätkuvad, sh talvise taimkatte nõude asjus. Positiivse arenguna on komisjoniga kahepoolsetel läbirääkimistel juba saavutatud kokkulepe, et talvise taimkatte nõuet kohaldatakse aiandustootjatele ning kartulikasvatajatele 30% ulatuses taotleja majapidamise põllumaast. Nii on see ka 2022. aastal.
HPK 8 alampunkti 1 mittetootlike alade jaoks lepiti kokku erisus. Selle kohaselt oleks põllumajandustootjatele, kes haljasväetisena sisse küntavale kesale külvavad talivilja, lubatud niitmine ja hekseldamine enne 25. juulit, eesmärgiga tagada piisav aeg taliviljade külviks ettevalmistuste tegemise jaoks.
Ilmastik on muutunud üha soojemaks ja niitmisvajadus on nihkunud üha varasemaks, vastasel korral kasvab taimik liialt suureks ning niitmisega tekib probleeme. Nõude põhimõte on, et mittetootlikel aladel ja elementidel on keelatud põllumajandustootmine, niitmine, hekseldamine ja taimekaitsevahendite kasutamine taotluse esitamise aasta 25. juulini.
HPK 8.1 puhul on tegemist mittetootlike alade, maastikuelementide ja lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvatamise nõudega, mille puhul on taotlejal kohustus määratleda oma põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikust põllumaast teatud protsent eespool nimetatud aladele ja elementidele. HPK 8 nõude ülejäänud kolm alampunkti jäävad muutmata kujul kehtima.
Suureneb keskkonnatundliku püsirohumaa ala
Keskkonnatundliku püsirohumaa HPK 9 nõude raames on laienenud nõude kohaldumisala. Uuel perioodil rakendub nõue keskkonnakasu, liikide ja elupaikade kaitse ning CO2 sidumise eesmärgil suuremale alale, tõustes 4000 hektarilt 44 000 hektarile. Täiendavalt loetakse nõude kohaldumisalaks lisaks 100% turvasmullaga ja Natura 2000 alal paiknevatele püsirohumaadele juurde ka Natura 2000 võrgustikus asuvad pärandniidud ja inventeeritud väärtuslikud püsirohumaad. Neil aladel on keelatud künda ja muuta maa kasutusotstarvet.
Hea teada
Tingimuslikkuse süsteemi rakendamine algab eranditega
Arvestades Euroopas valitsevat olukorda ja probleeme toiduga kindlustatuses, on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku, millega antakse liikmesriikidele võimalus rakendada 2023. aastal tingimuslikkuse süsteemi nõuetele HPK 7 (viljavaheldus) ja HPK 8 (mittetootlikud alad ja elemendid) erandeid. Komisjoni ettepanekut võib pidada mõistlikuks sammuks toidujulgeoleku tagamisel. Eesti kavatseb 2023. aastal rakendada nii HPK 7 kui ka HPK 8 nõude kohta käivat erandit.