• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo. covid-19 erakorraline toetus

    PRIA maksis 2022. aastal toetusteks välja rekordiliselt üle 364 miljoni euro

    Grüne Wochel. Avamispäeval Eesti stendis (paremal) koja juht Ants Noot, maaelukomisjoni liige Kaido Höövelson ja Saidafarmi juht Juhan Särgava. Foto autor: Juuli Nemvalts

    Ants Noot: Grüne Wochel osalemine kannab endas tugevat sõnumit

    Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

    Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

    Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele. Keava Tõuaretusjaama pullilaudas on koos parimate tõuomadustega pullid. Foto: Juuli Nemvalts

    Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann

    Põllumajandus-Kaubanduskoja uueks juhiks sai Ants Noot

    EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus märkis, et Eesti põllumajanduses toimunud edusammud paaril viimasel aastakümnel väärivad igakülgset tunnustust. Foto: Juuli Nemvalts

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kauaaegne juht lahkub ametist

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo. covid-19 erakorraline toetus

    PRIA maksis 2022. aastal toetusteks välja rekordiliselt üle 364 miljoni euro

    Grüne Wochel. Avamispäeval Eesti stendis (paremal) koja juht Ants Noot, maaelukomisjoni liige Kaido Höövelson ja Saidafarmi juht Juhan Särgava. Foto autor: Juuli Nemvalts

    Ants Noot: Grüne Wochel osalemine kannab endas tugevat sõnumit

    Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

    Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

    Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele. Keava Tõuaretusjaama pullilaudas on koos parimate tõuomadustega pullid. Foto: Juuli Nemvalts

    Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann

    Põllumajandus-Kaubanduskoja uueks juhiks sai Ants Noot

    EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus märkis, et Eesti põllumajanduses toimunud edusammud paaril viimasel aastakümnel väärivad igakülgset tunnustust. Foto: Juuli Nemvalts

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kauaaegne juht lahkub ametist

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Loodust purki ei pista

autor: Priit Põllumäe, Keskühistu Eramets tegevjuht
september 2022
Kategooria: Mets, Põllumehe Teataja september 2022
Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

Priit Põllumäe, Keskühistu Eramets tegevjuht

Käes on aeg, kui saame nautida igaüheõiguse vilju ja enda tarbeks loodusande korjata. Varume marju, seeni ja mitmesuguseid vilju. Töötleme ja hoiustame neid, et aasta kõige pimedamal ajal end nendega veelkord rõõmustada. Paraku pole ükski hoidis igavene, mistõttu tegeleme varumise ja hoiustamisega igal aastal. Miks aga püüame mõnda muud osa loodusest igaveseks „purki panna“?

Meil on lõputu segadus metsa, maa ja süsinikuga. Räägitakse sidumisest, aga eri osapooled saavad sellest üsna erinevalt aru. Metsameestele on loogikavastane see, et LULUCF-i (maakasutuse ja selle muutuse ning metsanduse sektori) arvestuses on tähtsal kohal kogutagavara ehk süsinikuvaru.

Jah, saame süsinikku varuda ja hoida seda metsamaas ja sealses biomassis kinni, aga see on vaid pool tervest tehtest. Nii nagu varutud ja hoiustatud seeni ja marju ei saa igavesti säilitada, pole ka CO2 puhul võimalik teda metsamaas lõputult kinni hoida. Olgu siis looduslike häiringute või bioloogilise küpsuse tulemusel hakkab ühel hetkel see seotud süsinik atmosfääri tagasi minema. Oma loomulikule ringkäigule.

Metsast saagu süsinikupump

Mitte metoodiliselt, vaid sisuliselt parema tulemuse annaks see, kui metsad toimiksid n-ö süsinikupumbana – eemaldaksid atmosfäärist pidevalt sinna lisanduvat fossiilset süsinikku. Teatud osa süsinikku läheks pikaealistesse puittoodetesse lukku ja allesjääv selliste toodete tootmiseks, mis asendavad fossiilseid lahendusi. Sel moel tekiks pikaajaliselt mitmekordne võit. Puittoodete osa arvestatakse praegu LULUCF-i sektoris ka vaid osaliselt. Eriti markantne on aga see, et LULUCF-i kontekstis tekib üsna palju süsinikuheidet ja pikaajalist negatiivset mõju selle varule hoopis looduskaitse tõttu! Soode ja niitude taastamisel raadatakse ehk muudetakse pöördumatult senist maa-
kasutust metsamaast muuks maaks.

Eesmärkide ja reeglite konflikt

Loodust üritatakse purki panna ka looduskaitsega. Üks näide on Natura elupaigatüübid. Esiteks on tegemist ülimalt lihtsustatud tüpoloogilise käsitlusega muidu nii keerulisest loodusest. Looduskaitsepoliitiliselt teeb aga asja riigi jaoks keeruliseks see, et oleme Euroopa Liidule lubanud kaitsta teatud hulgal kirja pandud elupaiku – nii metsas kui niidul – ja tagada nende hea seisundi. Praeguse lähenemise kohaselt tagab riik seda kõike looduskaitse korralduse, sh valdavalt reeglite abil. Kaardile joonistatakse kaitse- ja elupaikade piire ning koostatakse reeglid. Suurem osa maaomanikke ei ole aga isegi teadlikud, et nende maadel asub selliseid alasid. Tean isiklikust kogemusest, et nii mõnigi eramaal asuv niiduelupaik on täna hoopis latiealine mets. Ja mõnes metsaelupaigas on noorendik. Seega üsna vähe tundub mulle siin olevat pikaajalist vaadet – mis saab siis, kui üks või teine elupaik ei vasta enam vajalikele nõuetele ega kirjeldustele?

Kaitseme või rikume?

Metsaelupaikade seas on palju selliseid, mis on tundlikud looduslikele häiringutele – kuidas tagada, et vana loodusmets või rohunditerikas kuusik ei saa üraskitest puretud ega tuulest pikali puhutud? Tegelikult on looduskaitse eesmärkide ja kavandatud meetmete vahel põhimõtteline konflikt. Küsimus ei ole ju looduskaitses iseeneses, vaid selle korralduses, mis praegu ei toeta parimal moel eesmärkide saavutamist.

Natura metsaelupaikade ümber tekitatud poleemika veeretatakse metsade majandamise kaela, kuigi tegelikult on tegemist looduskaitsekorralduse ebaõnnestumisega.

Seega – olgu süsinik, elupaigatüüp, kaitsealune liik või kukeseen – loodust pikaks ajaks purki ei pista. Kui seda aktsepteerime ja teadvustame, siis astume alles esimese sammu selles suunas, et loodus saab päriselt hästi hoitud.

Maamajandusega seotud inimesed tajuvad looduses olevaid seoseid väga hästi ja just seetõttu oleksid nad head loodushoiu eestkostjad. Kui vaid oleks vähem asjatundmatuid ja ennekõike tahet vähendavaid reegleid ja arvamusi.

Sildid: arvamuserametskolumnloodukaitsemetsmetsandusmetsaühistu
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Mis muutub uuest aastast, kui kehtima hakkab uus ÜPP?

Järgmine artikkel

Pereäri, mida veab saare tarkus ja kangus

Seotud artiklid

Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu. Kaks kümnendit tagasi endisele põllumajandusmaale rajatud kaasikus on korrapäraselt tehtud hooldustöid ning kaasik on väga ilus, tootlik ja hea tervise juures. Foto: Metsaühistu
Mets

Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu

detsember 2022
Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht
Arvamus

Valmisolek kriisideks ja kaitsetahe

detsember 2022
Esmakordselt makstavat looduskaitseliste piirangute toetust sai 441 metsaomanikku. Foto: Erametsakeskus
Mets

Esmakordselt makstavat looduskaitseliste piirangute toetust sai 441 metsaomanikku

november 2022
Käesoleva aasta kevadisel istutusperioodil on Eesti erametsadesse istutatud 16,3 miljonit metsataime. Koos sügisel istutatavate taimedega võib see number aasta lõpuks tõusta esmakordselt üle 17 miljoni. Pildil värskelt istutatud mets. Foto: Allar Luik
Mets

Kevadisel istutusperioodil istutasid Eesti metsaomanikud üle 16 miljoni uue puu

oktoober 2022
Järgmine artikkel
Katrin ja Taavi Sepp toodavad Wöseli nime all mitmesuguseid jooke, millest nii mõnedki auhindadega pärjatud. Foto: Scanpix/Tiit Blaat

Pereäri, mida veab saare tarkus ja kangus

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja detsember 2022_v

Sisuturundus

Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

oktoober 2022
MES tuleb appi. Põllumajandusühistute uuring. Hea on teada, et sinu huvide eest seistakse. Foto: Shutterstock

MES tuleb põllumehele appi

oktoober 2022
Eesti toidu innovatsioon

Eesti toidu innovatsioon

oktoober 2022

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus tehnika toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.