• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte

    Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

    Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet

    Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

    Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

    PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock

    Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

    Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

    Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte

    Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

    Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet

    Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

    Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

    PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock

    Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

    Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

    Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Mis muutub uuest aastast, kui kehtima hakkab uus ÜPP?

autor: Siim Suure, Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste valdkonna peaspetsialist
september 2022
Kategooria: Euroopa Liit, Põllumehe Teataja september 2022
Uus Euroopa ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) puhul muutub nõuetele vastavuse süsteem hoopis tingimuslikkuse süsteemiks. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Tuleval aastal hakkab kehtima uus Euroopa ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP). Koos sellega muutub pindala- ja loomatoetuste taotlejatele praegu kehtiv nõuetele vastavuse süsteem hoopis tingimuslikkuse süsteemiks.

Tingimuslikkus, praeguse nimega veel nõuetele vastavus, on nõuete ja nende kontrollimise süsteem, millega seotakse ÜPP strateegiakava kõigi pindala- ja loomatoetuste taotlemine keskkonna, loomade heaolu, rahva-, looma- ja taimetervise nõuete ning põllumajandusmaa heas korras hoidmise nõuete täitmisega.

Tingimuslikkus ei ole eraldi toetusmeede, vaid põllumajandus­tegevusega ja põllumajandusmaaga seotud nõuete baastasemete kogum, mida tuleb toetuste saamiseks täita lisaks toetuste nõuetele. Sisuliselt on tegemist praegusel Euroopa Liidu (EL) eelarve­perioodil rakendatava nõuetele vastavuse süsteemi ambitsioonikama edasiarendusega. Tingimuslikkuse eesmärk on jätkuvalt toetada säästva põllumajanduse arengut, suurendades toetuse saajate teadlikkust nimetatud põhistandardite järgimise vajadusest.

Edaspidigi kehtivad kahte tüüpi nõuded

Nii nagu praegune nõuetele vastavus, koosneb tingimuslikkuse süsteem samuti kahte tüüpi nõuetest: kohustuslikud majandamisnõuded ehk KM (ingliskeelne lühend SMR) ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ehk HPK (ingliskeelne lühend GAEC).

HPK nõuded määratleb iga liikmesriik ise vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 III lisas kehtestatud raamistikule, kuna EL-i liikmesriikide erinevate looduslike, klimaatiliste ja muude tingimuste ning põllumajandustootmise ja maakasutuse eripärade tõttu ei ole võimalik kehtestada EL-i määrusega kõikidele liikmesriikidele ühesuguseid tingimusi.

Eesti alustas HPK nõuete määratlemisega 2019. aasta detsembris. Siis leidis aset esimene töögrupp, millest võtsid osa keskkonnaühenduste koja, põllumajandus-kaubanduskoja ja taluliidu ning teiste sektoris tegutsejate esindajad.

Kohustuslike majandamis­nõuete muudatused

Nende puhul ei kehtestata uusi või täiendavaid nõudeid, vaid kohaldatakse olemasolevat nõuete kontrollisüsteemi lähtuvalt tingimuslikkuse süsteemist. See tähendab põllumajandustoetuste sidumist Eestis kehtivate õigusaktidega (näiteks veeseadus, looduskaitseseadus jt). Kõiki nõudeid on kontrollitud tavapärase järelevalve käigus ka varem.

Uuel ÜPP perioodil on kohustuslikest majandamisnõuetest välja jäetud loomade identifitseerimise ja registreerimisega seotud nõuded (senised KM 6–8) ning transmissiivse spongiformse entsefalopaatia (TSE) diagnoosimisest teatamine (senine KM 9). Lisandunud on põhja- ja pinnavee kaitse nõue (KM 1) ning taimekaitsealase koolituse nõue (KM 8).

HPK nõudeid tuleb praegusega võrreldes juurde

Edaspidi kehtib senise seitsme HPK nõude asemel üheksa nõuet. Kõikide nõuete puhul muutub nummerdus, kuid mitmel ka sisu. Näiteks praegune puhver­ribade nõue HPK 1 (uuel perioodil HPK 4) ja praegune talvise taimkatte nõue HPK 4 (uuel perioodil HPK 6).

Uuel programmperioodil kantakse tingimuslikkuse süsteemi HPK nõuetesse üle ka praeguse perioodi kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse raames rakendatud püsirohumaa säilitamise kohustus (HPK 1), samuti muutub tingimuslikkuse süsteemi osaks ökoalade määratlemise nõue (HPK 8).

Tingimuslikkuse süsteemi HPK nõuete välja töötamine nõudis viimase aasta jooksul pidevat suhtlust nii Euroopa Komisjoni kui ka põllumajandussektori esindusorganisatsioonide ja keskkonnaorganisatsioonidega, et saavutada Eestile sobivaimad tingimused, arvestades seejuures EL-i suurte strateegiate eesmärkidega, nagu „Talust taldrikule“ ning „Eesmärk 55“.

Puhverribad on seotud veeseadusega

Vooluveekogude puhverribade (HPK 4) laiuste määramisel võeti aluseks Eesti veeseadusega praegu kehtestatud nõuded. Praegusel perioodil on tegemist HPK 1 nõudega ja see on seotud minimaalse puhverriba laiuse kehtestamisega.

Meie veeseaduses on vooluveekogude veekaitsevööndi laiused olenevalt veekogu tüübist üks ja kümme meetrit, Eesti soovis samad vööndid siduda ka tingimuslikkuse süsteemi. Üldjuhul kehtib tingimuslikkuses aga kolmemeetrise puhverriba nõue. Uuel perioodil saame rakendada erandit, mille kohaselt kehtib ühemeetrise puhverriba jätmise kohustus alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavidel ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutatavatel alla 10% kaldega alal asuvatel kraavidel. Seal, kus kalle on üle 10%, on minimaalne puhverriba laius kolm meetrit, ning seal, kus veeseaduse alusel kehtib kümnemeetrine veekaitsevöönd, on puhverriba kümme meetrit. Puhverribadel ei tohi kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid.

Talvise taimkatte nõue hakkab kehtima kogu Eestis

Põllumeestele oli nõuete väljatöötamisel suurim murekoht talvise taimkatte nõue (HPK 6) põllumaal. Uuel perioodil ei ole nõue enam piirkondlik, vaid rakendub kogu Eestis (praegu kehtib nõue seitsmes vallas).

Lisaks eeldatakse veelgi ambitsioonikamat talvise taimkatte ulatust, mis peab 30%-lt tõusma vähemalt 50%-ni. Talvine taimkate kaitseb mulda erosiooni eest ning aitab sügisel ja kevadel taimetoitaineid kinni püüda, et need ei leostuks. Paraku ei luba Eesti ilmaolud igal aastal kogu maale talveks taimkatet rajada, sest sügisesed põllutööd võivad olla takistatud. Talvise taimkatte nõue on aga Euroopa Komisjoni jaoks väga oluline – läbirääkimiste alguses pidi komisjoni nägemuse kohaselt talvise taimkatte määr olema lausa 100%.

ÜPP strateegiakava ei ole veel lõplikult kinnitatud ja läbirääkimised Euroopa Komisjoniga jätkuvad, sh talvise taimkatte nõude asjus. Positiivse arenguna on komisjoniga kahepoolsetel läbirääkimistel juba saavutatud kokkulepe, et talvise taimkatte nõuet kohaldatakse aiandustootjatele ning kartulikasvatajatele 30% ulatuses taotleja majapidamise põllumaast. Nii on see ka 2022. aastal.

HPK 8 alampunkti 1 mittetootlike alade jaoks lepiti kokku erisus. Selle kohaselt oleks põllumajandustootjatele, kes haljasväetisena sisse küntavale kesale külvavad talivilja, lubatud niitmine ja hekseldamine enne 25. juulit, eesmärgiga tagada piisav aeg taliviljade külviks ettevalmistuste tegemise jaoks.

Ilmastik on muutunud üha soojemaks ja niitmisvajadus on nihkunud üha varasemaks, vastasel korral kasvab taimik liialt suureks ning niitmisega tekib probleeme. Nõude põhimõte on, et mittetootlikel aladel ja elementidel on keelatud põllumajandustootmine, niitmine, hekseldamine ja taimekaitsevahendite kasutamine taotluse esitamise aasta 25. juulini.

HPK 8.1 puhul on tegemist mittetootlike alade, maastikuelementide ja lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvatamise nõudega, mille puhul on taotlejal kohustus määratleda oma põllumajandusliku majapidamise toetusõiguslikust põllumaast teatud protsent eespool nimetatud aladele ja elementidele. HPK 8 nõude ülejäänud kolm alampunkti jäävad muutmata kujul kehtima.

Suureneb keskkonnatundliku püsirohumaa ala

Keskkonnatundliku püsirohumaa HPK 9 nõude raames on laienenud nõude kohaldumisala. Uuel perioodil rakendub nõue keskkonnakasu, liikide ja elupaikade kaitse ning CO2 sidumise eesmärgil suuremale alale, tõustes 4000 hektarilt 44 000 hektarile. Täiendavalt loetakse nõude kohaldumisalaks lisaks 100% turvasmullaga ja Natura 2000 alal paiknevatele püsirohumaadele juurde ka Natura 2000 võrgustikus asuvad pärandniidud ja inventeeritud väärtuslikud püsirohumaad. Neil aladel on keelatud künda ja muuta maa kasutusotstarvet.

Hea teada

Tingimuslikkuse süsteemi rakendamine algab eranditega

Arvestades Euroopas valitsevat olukorda ja probleeme toiduga kindlustatuses, on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku, millega antakse liikmesriikidele võimalus rakendada 2023. aastal tingimuslikkuse süsteemi nõuetele HPK 7 (viljavaheldus) ja HPK 8 (mittetootlikud alad ja elemendid) erandeid. Komisjoni ettepanekut võib pidada mõistlikuks sammuks toidujulgeoleku tagamisel. Eesti kavatseb 2023. aastal rakendada nii HPK 7 kui ka HPK 8 nõude kohta käivat erandit.

Sildid: Euroopa LiitpõllumajanduspoliitikatoetusülevaadeÜPP
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Sobilik aeg puhastada võsast põllumaad

Järgmine artikkel

Loodust purki ei pista

Seotud artiklid

Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay
Toetus

Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

märts 2023
PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock
Toetus

Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

märts 2023
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kommentaar seaduseelnõule: meie väärtuslik põllumaa vajab säilitamist, see on piiratud ressurss. Pinnaseiret hakatakse tegema äpiga. Foto: Pixabay
Toetus

PRIA hakkab pinnaseiret tegema fotoäpiga

märts 2023
PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo. covid-19 erakorraline toetus
Toetus

PRIA maksis 2022. aastal toetusteks välja rekordiliselt üle 364 miljoni euro

jaanuar 2023
Järgmine artikkel
Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

Loodust purki ei pista

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja märts 2023

Sisuturundus

Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

oktoober 2022
MES tuleb appi. Põllumajandusühistute uuring. Hea on teada, et sinu huvide eest seistakse. Foto: Shutterstock

MES tuleb põllumehele appi

oktoober 2022
Eesti toidu innovatsioon

Eesti toidu innovatsioon

oktoober 2022
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm

    Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Moodne talu podcast #2: Meemeistrid

    Moodne talu podcast #2: Meemeistrid

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Moodne talu podcast #3 Mahlametsa

    Moodne talu podcast #3 Mahlametsa

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit tehnika toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.