• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo. covid-19 erakorraline toetus

    PRIA maksis 2022. aastal toetusteks välja rekordiliselt üle 364 miljoni euro

    Grüne Wochel. Avamispäeval Eesti stendis (paremal) koja juht Ants Noot, maaelukomisjoni liige Kaido Höövelson ja Saidafarmi juht Juhan Särgava. Foto autor: Juuli Nemvalts

    Ants Noot: Grüne Wochel osalemine kannab endas tugevat sõnumit

    Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

    Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

    Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele. Keava Tõuaretusjaama pullilaudas on koos parimate tõuomadustega pullid. Foto: Juuli Nemvalts

    Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann

    Põllumajandus-Kaubanduskoja uueks juhiks sai Ants Noot

    EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus märkis, et Eesti põllumajanduses toimunud edusammud paaril viimasel aastakümnel väärivad igakülgset tunnustust. Foto: Juuli Nemvalts

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kauaaegne juht lahkub ametist

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo. covid-19 erakorraline toetus

    PRIA maksis 2022. aastal toetusteks välja rekordiliselt üle 364 miljoni euro

    Grüne Wochel. Avamispäeval Eesti stendis (paremal) koja juht Ants Noot, maaelukomisjoni liige Kaido Höövelson ja Saidafarmi juht Juhan Särgava. Foto autor: Juuli Nemvalts

    Ants Noot: Grüne Wochel osalemine kannab endas tugevat sõnumit

    Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

    Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

    Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele. Keava Tõuaretusjaama pullilaudas on koos parimate tõuomadustega pullid. Foto: Juuli Nemvalts

    Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann

    Põllumajandus-Kaubanduskoja uueks juhiks sai Ants Noot

    EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus märkis, et Eesti põllumajanduses toimunud edusammud paaril viimasel aastakümnel väärivad igakülgset tunnustust. Foto: Juuli Nemvalts

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kauaaegne juht lahkub ametist

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Sobilik aeg puhastada võsast põllumaad

autor: Priit Põllumäe, Keskühistu Eramets tegevjuht
september 2022
Kategooria: Mets, Põllumehe Teataja september 2022
Sobilik aeg puhastada võsast põllumaad

Ameerika mägedena käituvad puidu hinnad on praeguseks viinud paberi- ja küttepuu hinnad uutesse kõrgustesse.

Metsamaal on viimasel aastal aga raiemaht mõnevõrra vähenenud ja selle aasta keskel langema hakanud okaspuupalgi hinnad võivad üldist raiemahtu veelgi vähendada. Läheneva talve eel on see probleem sooja- ja elektritootjatele, kes toormena biomassi kasutavad. Kas põllumehed saavad puudust leevendada?

Puit energeetikas

Keskkonnaagentuur on hinnanud, et küttepuidu ja raidmete hulk moodustab umbes 36% metsamaalt pärit likviidse puidu mahust. See tähendab, et 10 miljoni tihumeetri raiumisel tuleb turule umbes 3,6 miljonit tihumeetrit puitset biomassi, mida sobib ennekõike kasutada energia saamiseks. Tegelikult kasutatakse selleks veel rohkem biomassi, sest seda tuleb ka puidu järeltöötlusest (sae-, plaadi-, -mööblitööstus) ning mittemetsamaalt.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ning Tallinna Tehnikaülikooli uuringust selgus, et 2020. aastal kasutati 99-s Eesti suurimas kaugküttevõrgus, mis katavad hinnanguliselt 95% Eesti kaugkütte turumahust, soojus- ja elektrienergia tootmiseks 58% juhtudel just hakkepuitu.

Energeetiliseks kasutamiseks sobib ka biomass, mis pärineb elektriliinide trassidelt. Eesti Maaülikool hindas kümmekond aastat tagasi, et suurima potentsiaaliga maakonnad on selles osas Ida-Virumaa ja Harjumaa, kus mõlemas jääb trasside alla üle 4000 hektari maad. Metsamaad läbivate liinikoridoride pindala on hinnatud umbes 30 500 hektarile. Potentsiaali on aga veel, sest just eramaadel on palju alasid, mis on varem olnud põllumajanduslikuks kasutamiseks, aga nüüd on metsastunud või võssa kasvanud. Samuti on võimalik sobilikku tooret varuda kraavi- ja põlluservadelt. Viimatimainitutelt võib see olla eriti oluline, et pealetungiva metsa arvelt ei väheneks haritava ja seega ka toetuskõlbuliku maa pindala.

Üldiselt kasvavad põlluservades ja kraavipervedel kiirekasvulised lehtpuud, nagu paju, hall-lepp, toomingas jm. Tegemist on valdavalt vähemväärtusliku materjaliga, millest ei ole võimalik valmistada suure lisandväärtusega kestvustooteid ja mis on seetõttu väga sobilikud energeetiliseks kasutamiseks. Kindlasti tasub säilitada tähelepanuväärsemad ja maastikku ilmestavad puud, ennekõike eri lehtpuuliigid, nagu vahtrad, saared, tammed, arukased.

Varumine, hakkimine ja müük

Üldiselt on praegu võimalik müüa võsa nii kasvavalt kui ka virnastatult. Kasvava võsa hind oleneb esmalt selle vanusest ja lõigatava materjali diameetrist. Kui omal vajalikku tehnikat ei ole, siis võib müüa kasvavat võsa. Kui aga tehnika on endal käepärast, siis võib võsa ise varuda. Puittaimi võib saagida mootorsaega, aga üldjoontes on lihtsam giljotiini kasutamine ekskavaatoril. Giljotiiniga lõikamiseks on võsa ideaalne vanus vähemalt kümmekond aastat ja lõigatava materjali diameeter viis või rohkem sentimeetrit. Raiutud materjal koondatakse ja virnastatakse vahelattu, kus see hakitakse.

Tuleb jälgida, et ladustatavasse materjali ei satuks midagi ebavajalikku, mis võib vähendada hakke kvaliteeti, aga kahjustada ka hakkurit. Materjalis ei tohi olla mulda, metalli, kive vmt. Oluline on pöörata tähelepanu laoplatsi valikule, sest ruumi on seal vaja nii materjalile kui ka hakkurile ja veoautole. Ideaalis võiks virna kõrval olla vaba pinda 6–7 meetrit, teisalt ei tohiks ka tee kaugele jääda (2–3 meetrit). Võsa hakkimise teenust pakkuvad ettevõtted hindavad minimaalseks koguseks umbes ühte autokoormatäit ehk u 90 m3 (32 tihumeetrit). Väiksema koguse müümisega võib raskeks minna.

Koos paberi- ja küttepuu hinnatõusuga on ka hakke hind tänavu pidevalt kasvanud.

Kui eelnenud aastatel on metsaomanikule virnastatud võsa hakke puisteruumi eest makstud umbes 7–8 eurot, siis praegu küündivad puiduhakke puisteruumi kokkuostuhinnad 15–16 euroni.

Siiski sõltub täpne hind asukohast, kogusest ja kuivuse astmest.

Kõrge kokkuostuhinna põhjus on elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatava puiduhakke nõudluse kasv, mis andis endast märku juba selle aasta alguses. Samuti on olnud puudus toormest.

Kommentaar

Äärmiselt vajalik töö!

Raivo Musting, Külmsoo talu peremees ja Põlvamaa Metsaühistu liige

Põlluservade ja kraavipervede võsast puhastamine on äärmiselt vajalik töö. Rohumaad piirnevad tihti kaasikute või haavikutega. Puude juured ulatuvad pikalt haritavale maale ja kui jätta maa aastakeseks hooldamata, on see kiirelt võsusid täis. Kui igal aastal põllumaa servadest paarkümmend sentimeetrit harimata jätta, ei ole paarikümne aasta pärast midagi alles. Võsa, mille seni maha võtnud oleme, on katnud vähemalt töökulu. Tõsi, nüüd on võsa juba rohkem hinda läinud.

Sildid: Eesti metsmetsahooldusmetsandus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Eesti maapiirkonnad vajavad liidreid

Järgmine artikkel

Mis muutub uuest aastast, kui kehtima hakkab uus ÜPP?

Seotud artiklid

Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu. Kaks kümnendit tagasi endisele põllumajandusmaale rajatud kaasikus on korrapäraselt tehtud hooldustöid ning kaasik on väga ilus, tootlik ja hea tervise juures. Foto: Metsaühistu
Mets

Maade metsastamine: vastuoluline, aga möödapääsmatu

detsember 2022
Esmakordselt makstavat looduskaitseliste piirangute toetust sai 441 metsaomanikku. Foto: Erametsakeskus
Mets

Esmakordselt makstavat looduskaitseliste piirangute toetust sai 441 metsaomanikku

november 2022
Käesoleva aasta kevadisel istutusperioodil on Eesti erametsadesse istutatud 16,3 miljonit metsataime. Koos sügisel istutatavate taimedega võib see number aasta lõpuks tõusta esmakordselt üle 17 miljoni. Pildil värskelt istutatud mets. Foto: Allar Luik
Mets

Kevadisel istutusperioodil istutasid Eesti metsaomanikud üle 16 miljoni uue puu

oktoober 2022
Eesti parim talu 2022. Parim talu: Lepiku talu Lepiku talus tegeleb piimatootmisega kogu pere – pereisa Kaupo (fotol paremalt teine), ema Piret (vasakult esimene) ning lapsed Annika, Annemari ja Andres.
Aasta parimad

Tänavuseks parimaks taluks valiti piimatootja Raplamaalt

september 2022
Järgmine artikkel
Uus Euroopa ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) puhul muutub nõuetele vastavuse süsteem hoopis tingimuslikkuse süsteemiks. Foto: Shutterstock

Mis muutub uuest aastast, kui kehtima hakkab uus ÜPP?

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja detsember 2022_v

Sisuturundus

Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

oktoober 2022
MES tuleb appi. Põllumajandusühistute uuring. Hea on teada, et sinu huvide eest seistakse. Foto: Shutterstock

MES tuleb põllumehele appi

oktoober 2022
Eesti toidu innovatsioon

Eesti toidu innovatsioon

oktoober 2022

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus tehnika toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.