Aasta 2017 jääb kauaks meelde. Toimus nii mõndagi, mis teeb aasta teistest erinevaks. Kokku võib neid erinevusi võtta üsna lühidalt – metsandusest räägiti erakordselt palju, jätkusid mitmed metsanduse jaoks olulised protsessid ja metsade majandamiseks olid ilmaolud sügisel ja talve alguses erakordselt halvad. Kõik see mõjutas ka erametsaomanikke.
Tulevikumetsad
Metsaomanik teab hästi, et mets kasvab aastakümneid ja rapsida pole mõtet. Enamjaolt on metsaomanike sekka jäänud inimesed, kelle plaanid ulatuvad aastakümnete taha, laste ja lastelaste juurde. Et ka neil metsa jätkuks, nii looduse nautimiseks kui ka majandamiseks.
Metsaomanikud mõtlevad järjest rohkem metsade hea käekäigu peale ja seda tõestas metsauuendamise ja hooldusraiete mahu kasv. Selle taga on nii metsaomanike kasvav soov kasvatada kvaliteetset tulevikumetsa kui ka asjaajamise lihtsustumine. Palju on selleks ära teinud metsaühistud, kust saab abi nii metsa uuendamisel kui hooldusraiete tegemisel.
Head hinnad
Metsast saadava puidu hinnad olid läinud aastal eriti „hullud“. Aasta algul üsna kõrgel olnud hinnad jätkasid kasvamist aasta lõpuni. Seda pea kõigis sortimentides. Põhjusi oli mitmeid – ehitusbuum naabermaades kasvatas nõudlust saematerjali järele, nõudlus kasvas ka kaugemal.
Kui palgi hind on erametsaomaniku jaoks peaaegu rahuldaval tasemel püsinud pikemat aega, siis paberi- ja küttepuidu hind tegi läinud aastal läbi tõsise tõusu. Eriti kiire hinnakasvuga oli küttepuit – kui aasta alguses jäi keskmine küttepuidu tihumeetri hind 20 euro kanti, siis aasta lõpus olid hinnad juba 6–8 eurot kõrgemal. Kuna veel mõned aastad tagasi oli küttepuu hind peaaegu madalam ülestöötamise kuludest, rõõmustas selline tendents erametsaomanikke väga.
Kas sellised hinnad jäävad püsima? „Raske öelda, kuid kui eksporditurud püsivad stabiilsed, siis praeguste teadmiste põhjal energiapuidu hindade langust näha ei ole,“ ennustas Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär. Hinnatõusul näeb ta kahte põhjust – nõudlus graanulite järele kasvas, samal ajal aga tekkis materjalinappus, kuna erametsaomanike suvine raiemaht oli suhteliselt tagasihoidlik.
Märg maa
Aasta 2017 oli erandlik ka ilma poolest. Alates augustikuust sadas kuni aasta lõpuni iga kuu oluliselt üle paljude aastate keskmise normi, keskmiselt kolmandiku võrra rohkem. Metsamaad muutusid pehmeks ja metsatööd olid takistatud. Mõned metsapiirkonnad olid ka üle ujutatud.
Tavapäraselt oleks metsatöödel valitud kuivemas piirkonnas asuvaid lanke ja oodatud maapinna külmumist, kuid läinud aasta talve algus ei erinenud viimase viie aasta talvedest – õhutemperatuur oli plusspoolel ning tihti sadas vihma. Raskesse olukorda sattusid eelkõige erametsaomanikud. Kui su metsamaad saab mõõta tuhandete hektaritega, siis sinna hulka kuulub kindlasti nii kuivemaid kui ka niiskemaid paiku. Kui metsamaa on aga kümmekond hektarit, siis ta on selline nagu on ja tööd jäävad tegemata.
Seetõttu hakkas tekkima materjalinappus saeveskites. Samas kinnitavad nii mõnedki ettevõtjad, et nii on igal sügisel. Uksi kinni panema ka keegi ei pidanud. Uue aasta algus tõi endaga ligi kümme külmakraadi, kuid kas külm kestab nii kaua, et sellest on abi metsas majandajatele, ei julge keegi ennustada.
