• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

Asendustalunik tuleb puhkuse või haiguse ajaks appi

autor: KERLI ATS, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht
jaanuar 2018
Kategooria: Toetus, Põllumehe Teataja jaanuar 2018
Foto: asendusteenuse abi on oodatudA

Asendustalunik aitab põllumehe hädast välja. Foto: Pixabay

Loomakasvatuses käib töö seitse päeva nädalas ja seetõttu on kvaliteetsel tööjõul väga oluline roll. Paraku on sektoris kvaliteetset tööjõudu puudu ning võimalus tellida oma tallu asendaja puhkuse ajaks või haigestumise korral on äärmiselt oluline.

Selle aasta oktoobris saab talupidajate asendusteenistus kümneaastaseks. Kümne aastaga on talupidajate asendusteenistusest kujunenud väga oluline teenus, mida riigi toel talunikele pakutakse.

heworitz

Mis on asendusteenus?

See on tööjõuvahendusteenus loomakasvatustalunike asendamiseks nende haiguse, puhkuse või lapse haiguse korral, mille eesmärk on pakkuda taludele kvaliteetset ja kiiresti kättesaadavat teenust kõigis Eesti maakondades.
Talupidajate asendusteenust korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit, mille kaudu on võimalik põllumajandustootjatel taotleda toetatavat asendusteenust.

Asendusteenuse toetust saavad taotleda tootjad, kellel asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal on kuni seitse töötajat, kelle netokäive ei ületa miljon eurot ja kelle ettevõttes on PRIA põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viiele loomühikule vastaval arvul veiseid, sigu, lambaid või kitsi.

Teenuse hind on tootjale soodne, kuna suure osa teenuse maksumusest kannab riik. Tasuda tuleb vaid omaosalus, mida arvutatakse asendustaluniku töötunni hinna põhjal. Omaosaluse suurus on 20–50% tunni hinnast.

Kes sobib asendustalunikuks?

Praegu töötab Eestimaa Talupidajate Keskliidus 28 asendustalunikku. Asendustalunikuna tööle hakkamiseks peab olema põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus. Oluline on ka eelnev töökogemus põllumajandusettevõtetes. Asendustalunike tööd juhivad piirkonnajuhid, kes koordineerivad asendustalunike liikumist talust tallu. Ühel asendustalunikul on teenindada 6–10 talu.

Asendustaluniku töö on liikuv. Teenindatakse talusid nii oma elukohajärgses piirkonnas kui ka kaugemal. Kaugemale sõites ööbitakse talus kohapeal. Praegu otsib taluliit oma kollektiivi tublisid asendustalunikke. Kui tunned, et sinust võiks saada asendustalunik, siis võta taluliiduga ühendust.

Kui pikaks ajaks saab asendaja?

Põllumajandustootja saab asendusteenust tellida kuni kahe oma töötaja asendamiseks, kummagi töötaja kohta kuni 90 päeva kalendriaastas. Sellest võib ühe töötaja põhipuhkus olla kokku kuni 28 päeva, lisaks on võimalik kasutada ühe töötaja kohta 62 haiguspäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkuse korral võib asendamise kestus olla kuni 140 kalendripäeva.

Praegu on just õige aeg hakata selle aasta puhkuseplaane tegema ja vajadusel endale varakult asendustalunik n-ö broneerida. Talupidajate asendusteenuse tellimise kohta saab täpsemat infot aadressil www.taluliit.ee.

Hea teada!

Loomühikute arvutamine

  • üle 24 kuu vanune piimatõugu veis – 1 loomühik
  • 6–24 kuu vanune veis või üle 24 kuu vanune lihatõugu veis – 0,6 loomühikut
  • kuni 6 kuu vanune veis – 0,2 loomühikut
  • emis või kult – 0,33 loomühikut
  • nuumsiga – 0,1 loomühik
  • üle ühe aasta vanune kits või lammas – 0,5 loomühikut

Loomühikute arvutamise aluseks võetakse PRIA põllumajandusloomade registri andmed põllumajandustootja ettevõttes olevate veiste, sigade, lammaste või kitsede arvu kohta asendusteenuse taotlemise aasta 1. mai seisuga. Näide: Kui sinu talus on PRIA põllumajandusloomade registri andmetel 50 üle ühe aasta vanust kitse (50 x 0,5 = 25 loomühikut), ettevõtte netokäive on 100 000 eurot, sul on kaks töötajat, siis sinu ettevõte vastab talupidajate asendusteenuse tellimise nõuetele.

Asendada saab kuni kahte töötajat

Talupidaja asendusteenust saab tellida töötaja:

  • puhkuse ajal 28 kalendripäevaks
  • haiguse ajaks (peab olema arsti väljastatud haigusleht)
  • kuni seitsmeaastase lapse põetamise ajaks
  • rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks
  • surma korral

Näide: Kui oled ära kasutanud ühe töötaja kohta puhkuse 28 kalendripäeva ja 8 haiguspäeva ning 14 kalendripäeva kolmeaastase lapse haiguse ajal, siis on võimalik kasutada veel 40 kalendripäeva selle töötaja kohta. Kokku on ühe töötaja kohta 90 kalendripäeva. Pane tähele: Kui aasta keskel muutub põllumajandusettevõttes töötaja, siis eelmise töötaja kasutamata asenduse.

Sildid: asendustaluniktaluliitteenustoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

30 aastaga Eesti seemnekasvatuse tippu

Järgmine artikkel

Kust saadakse rohkem piima ja raha?

Seotud artiklid

Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock
Toetus

Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

juuni 2026
Taotlusi võetakse vastu kuni 15. juunini ja taotleda saab 23 erinevat toetust. Foto: Eve Rammo
Toetus

Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi saab e-PRIAs esitada 15. juunini

juuni 2026
28 taotlejat saavad toetust 31 projektile, et parandada maapiirkondade ettevõtluskeskkonda.
Toetus

PRIA määras maapiirkonna ettevõtluskeskkonna arendamiseks ligi 8 miljonit eurot toetust

juuni 2026
Praeguste hinnatasemete juures on kevadkülvide tasuvus küsitav. Foto: Pixabay
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Komisjoni väetiste tegevuskava ei too Eesti põllumeestele kiiret leevendust 

mai 2026
Järgmine artikkel
Kavand E-Piima uuest ühistulisest piima töötlemise tehasest

Kust saadakse rohkem piima ja raha?

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.