Nii mullaharimine kui ka põldude väetamine, sh orgaaniliste väetiste – läga ja tahkesõnniku – põllule viimine, muutub üha peenemalt timmituks. Seetõttu jäävad laias kaares sõnnikut lennutavad laotusmeetodid ajalukku.
Sõnniku või muu orgaanika põllule viimiseks on laias laastus kaks moodust – tahkesõnniku vedamine ja laotamine spetsiaalse haagisega ning vedelsõnniku ehk läga viimine eraldi järelveetava lägatsisterniga või iseliikuva lägalaoturiga. Vedelsõnnik, eriti, kui põllud on suured ja kasutatakse iseliikuvat laoturit, veetakse eraldi paakautodega põlluserva, kus läga laoturisse ümber pumbatakse.
Iga sõnnikuliigi jaoks oma
Tahkesõnniku põllule laotamiseks on eraldi haagised või siis saab spetsiaalse laotusmehhanismi kinnitada mõne mitmefunktsioonilise haagise külge. Pigem on tegemist eraldi kompleksse haagisega, millel sõnniku, aga ka näiteks turbaväetise või granuleeritud lubiväetise kastist väljaviskamiseks kas siis horisontaalse või vertikaalse asetusega biitrid.
Sääraseid sõnniku laoturhaagiseid on kas kitsa või laia korpusega. Kitsastel asuvad rattad haagise kere kõrval, laiadel kasti all nagu enamikul traktorihaagistel. Kere kõrval asuvate ratastega sõnnikulaoturi raskuskese on madalamal ja manööverdada on nendega seetõttu mõnevõrra lihtsam.
Sõnniku etteandmine biitrilabadele toimub üldiselt kettkonveieriga varustatud haagise kastipõhja abil. Seejuures on oluline, et seda konveierit saab kiiresti n-ö vastupidises suunas käima panna, kui mingi takistus, näiteks mõni sõnniku sekka sattunud kännujuurikas, peaks ähvardama biitrid umbe ajada.
Horisontaalasetusega biitritega laotaja sobib kuivema põhurikka sõnniku ja näiteks komposti, turbamulla ning suure kuivainesisaldusega lubigraanulite laotamiseks. Lubjaväetiste põllule viimiseks lisatakse laoturile veel laotuskettad. Kui tegemist on tolmava ollusega, näiteks just lubjaga, siis kasutatakse laoturi taga pikenduskorpust, mis väldib laotatava aine liigset lendumist, suunates selle vertikaalselt täpselt haagise taha pinnasele.
Püstpaigutusega biitritega laotur sobib n-ö klassikalise sõnniku laotamiseks ja on üldiselt horisontaalbiitritega laoturist odavam.
Sõnnikulaotamise keeluaeg
2018. aasta:
Vedelsõnnikut ei tohi laotada 15. novembrist kuni 20. märtsini.
Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist 20. märtsini.
Tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muid orgaanilisi väetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini.
2019. aasta:
Vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist.
Muu hulgas ka Belgia ettevõtte Joskin põllumajandushaagiseid Eestisse toova AS-i Stokker müügijuht Andres Suitso märgib, et sõnnikulaoturite tootevalikus on ka liikuva esiseinaga variante, aga hoiatab samas, et nendega on äpardused kerged juhtuma, sest sõnnikus olev suuremat sorti võõrkeha võib süsteemi kinni kiiluda. Lisaks soovitab Suitso aeg-ajalt kontrollida sõnnikut liigutava konveieri kette ja neid vajadusel üle pingutada.
Kui haagiste puhul on üks olulisemaid komponente rattad ja rehvid, siis lägalaotaja tõhususe ja vastupidavuse määrab pump.
„Pump on lägapüti valikul esimene prioriteet,“ kinnitab Andres Suitso ja räägib, et valdavalt on pütid varustatud pumpadega, millega saab läga peale ja ka maha laadida.
Levinuimad on vaakumpumbad
„Enne lägalaoturi valikut tuleb endale selgeks teha, kui kaua aega järjest peab pump töötama, kas see peab ka paaki täitma ja kustkohast peab täitma. Lägapüti pump peaks olema piisavalt võimas, et ka näiteks viie meetri sügavusest laguunist püti nelja-viie minutiga täis tõmbaks,“ kirjeldab Suitso.
„Levinuimad lahendused on vaakumpumbad. Sellise pumba puhul läga otseselt pumba sisse ei satu. Aga on ka selliseid, mille puhul läga käib otse läbi pumba. Need on küll väga efektiivsed ja tootlikud, aga samas ka vaakumpumpadest palju haavatavamad, sest sinna võib sisse sattuda võõrkehasid, mis ajavad pumba rikki.“
Kui lägapütti kasutatakse ainult põllul läga laotamiseks, siis peab see enam-vähem pidevalt töötama. Sellisel puhul pole vaakumpump just ideaalne lahendus, sest peab aeg-ajalt ülekuumenemise vältimiseks viis-kuus minutit n-ö puhkama. Sellisel juhul tasub valida selline pumbalahendus, mida ülekuumenemine ei ähvarda.
Milline tehnoloogia ja lägalaotamise süsteem valida, sõltub läga kogusest, põllu ja sõnnikuhoidla vahelisest kaugusest ja põllumassiivi suurusest. Suurte koguste ja vahemaade puhul veetakse läga põlluserva spetsiaalsete rekatsisternidega. Püti või iseliikuva lägalaoturi küljes olevad laotusseadmed on veidi erinevad, olenevalt sellest, kas läga viiakse rohukamarasse või haritud põllumaasse.
Lägapüti pump peaks olema piisavalt võimas, et ka näiteks viie meetri sügavusest laguunist püti nelja-viie minutiga täis tõmbaks.
Andres Suitso, AS Stokker
Rohumaade jaoks on ketastega varustatud laotusseade. Selle puhul peab seadme reguleerima nii, et kettad ulatuvad rohukamarat lõikama vähemalt viie sentimeetri sügavuselt. Optimaalne on, kui läga jõuab kamarasse paari-kolme sentimeetri sügavusel. Selline laotussüsteem viib läga vajalikku kohta taimejuurteni, läga ei lendu, väärt põllurammu ei lähe raisku ning otse pinnasesse viidav ollus ei levita ümbruskonnas haisu.
Haritud põllule läga laotamiseks mõeldud laotusseade teeb spetsiaalsete käppade abil lägale ette väikese vao, mis peaks olema veidi sügavam kui rohumaa puhul ketastega tehtud vagu.
Otsustamisel vaja mitu käiku ette mõelda
Andres Suitso märgib, et lägaveoks vajalikku pütti soetades tuleb mõelda, kas sellega on plaanis edaspidi läga põllule laotama hakata. Kui jah, on mõistlik tellida pütt, millel lägalaotusseadme paigaldamise valmidus ja vajalikud kinnituskohad jmt olemas, sest hiljem võib osutuda võimatuks kõike vajalikku haagisele lisada.
Põllumeestele teeb peavalu asjaolu, et aeg, mil sõnnikut põllule viia saab ja tohib, muutub aina lühemaks. Ühest küljest tahetakse lägamahutid ruttu tühjaks saada ja läga põldudele vedada juba sügisel. Teisalt peab arvestama, et vastu talve taimed toitaineid enam kuigi aktiivselt ei omasta ja suur osa põllurammust läheb lihtsalt raisku.
Tehnika peab tagama kiire lägalaotamise
Karmo Karrik, OÜ Agriproff müügijuht
Läga ja sõnniku laotamise aeg on seadustega üsna üürikeseks limiteeritud, eriti sõltub see lume mahatulekust, sest lume peale läga laotada ei tohi.
Samas on lägalaguunid tehtud lauda suuruse ja loomade arvuga arvestades ja erilisi varusid sinna koguda ei saa. Enne talve soovitakse lägahoidla tühjaks vedada ja kevadel samuti, niipea kui võimalik, veoga alustada. Sellepärast käib põldudel kibekiire lägalaotuse töö nii sügisel kui ka kevadel.
Lägalaotuse protsess peab olema kiire ja sujuv. Lägalaoturi efektiivsuse määrab ennekõike ära aeg, mis kulub püti täitmisele. Kui pumbad on head, siis 150 mm läbimõõduga vooliku kaudu, millest inimese jõud n-ö üle käib, tõmbab 20 m³ püti täis 6–8 minutiga.
Kui on olemas hüdraulikaga juhitav 200 mm läbimõõduga voolik, kiireneb pumpamise aeg pea kaks korda – tsistern täitub juba nelja minutiga. Aga eriti võimsad on pealtlaadivad lägahoidla juures paiknevad pumbad, mis löövad püti täis juba 1,5–2 minutiga. Sellepärast mitmed agrofirmad ei kasutagi pealelaadimise pumpadega varustatud lägapütte, sest kiirem variant on täita tsistern pealt statsionaarse tsentrifugaalpumbaga.
Seega piitsutab aeg lägalaotusega kimpus olevat põllumeest takka. Kui korralik töömees viib hea tehnikaga, kui pütti saab pidevalt põlluservas täita, pika tööpäeva jooksul põllule 15–16 pütitäit (20 m³ pütt) läga, mis teeb kokku 300 m³, farmis aga on 1500–2000 lehma, kes toodavad talve jooksul läga tuhandetes kuupmeetrites, siis võib arvestada, kaua selleks aega kulub. Pealegi päris pilgeni täis sellise survega pumbates pütti ei saa, läga vahutab jaon hea, kui 20 m³ püti täituvuseks saame 19 m³.
Efektiivsusarvutus on peen töö. Nt ei ole 12 m laiuse randaali kasutamine lägalaotamisseadme koosseisus kõige efektiivsem, sest kui pütt pole väga suur ja ühe täiega ei kannata ühte põlluriba ära teha, siis tuleb ühe riba pealt paar-kolm tühisõitu püti täitmiseks.
