Olgem ausad, et iga artikkel, mis algab sellise pealkirjaga, tekitab lugejates eelarvamuse. Olgu selleks siis kas põllumehed, kes ei tea enam, kuhu oma häbenevaid silmi peita või siis tavalised inimesed, kes süüdistavalt põllumeeste poole vaatavad.
Hea on, kui lugeja viitsib artikli pealkirjast veidi edasi lugeda ja süüvib ka sisusse. Sisust võime lugeda, et riigikontrolli audit nendib pestitsiidide taseme tõusu põhjavees, või siis viidatakse mõnele uuringule, mille tulemused räägivad samuti mürkide sisaldusest pinna- ja põhjavees.
.jpg "heworitz")
Pealiskaudsel lugejal on lihtne süüdlast tuvastada
Artiklite kommentaare ei maksa nõrganärvilistel põllumeestel üldse vaadata. Kõike seda lugedes tekib tunne, et põllumehed pritsivad hommikust õhtuni põldudele mürke, tappes elusloodust ning mürgitades sellistel põldudel kasvanud toiduga tarbijat.
Kui on teada, kes on süüdi, siis on võimalik hakata ka karistama, keelama, näpuga näitama.
Tõe huvides olgu siiski öeldud, et põllumehed ei kasuta mitte taimemürke, vaid taimekaitsevahendeid, mis paraku oskamatu kasutamise tagajärjel võivad tõesti ebasoovitavaid tulemusi anda. Ehk mürgitada.
Saame aru ka sellest, et me ei eelda tarbijalt ega ka ajakirjanikult, et nad võtaks artiklis mainitud aruande kätte ja uuriks lähemalt, mis sinna on kirja pandud, mis on nende numbrite ja keeruliste keemiliste ühendite nimede taga. Küll aga peaksid seda teadma põllumehed, sest nende edasine tegevus ja käekäik on sellega otseselt seotud. Teadlikud peaksid olema ka uuringute koostajad ja tellijad.
Peame jõudma probleemide põhjuseni
Enam ei piisa ainult proovide analüüsimisest ja nende põhjal pestitsiidide sisalduse statistiliste muutuste kohta hinnangute andmisest. Edasi peaks järgnema sisuline töö põhjus-tagajärg seoste leidmiseks. Eesti on piisavalt väike, me peaksime iga probleemse proovivõtu kohaga tegelema põhjalikult. Ainult nii jõuame selliste selgitusteni, mis aitavad meid probleemide lahendamisel edasi.
Alustame kasvõi kõige elementaarsematest asjadest. Kui ikkagi kahes kolmandikus pestitsiidide piirväärtuse ületanud proovides (nitraaditundliku ala põhjaveeseire proovid) sisaldub ainet, mida sisaldavaid tooteid Eestis enam ei müüda, tuleks enne veenduda selles, kas tegemist on jääk-reostusega või kasutavad põllumehed salaja keelatud tooteid. Me saame kasutada kõiki avalikult saadaolevaid ruumiandmeid võimalike seoste leidmiseks, olgu selleks siis PRIA veebikaardid, ehitusregistri andmed vms.
Põllumehed, hoiduge lolluste tegemisest põllul, ärge andke põhjust endale näpuga näitamiseks ja oma töö alavääristamiseks!
Põllumeestel pead päris liiva alla ka ei maksaks peita. Me ei saa eitada, et praegu aktiivses kasutuses olevate pestitsiidide (glüfosaat ja selle laguproduktid) sisaldus on veeproovides lubatud piirväärtusest kõrgem (vt ka artiklit lk 48– 50). Ka siin peaksime olema veendunud selles, kas reostus on põhjustatud väärkasutusest või on tõestatud näiteks seoses kaitsmata põhjaveega alade ja pestitsiidide kasutamisega.
Taimekaitsevahendid mõjutavad ka mulla kvaliteeti
Järjest enam suureneb ühiskonna surve pestitsiidide kasutamise rangemaks muutmiseks. Siinkohal peaksid põllumehed järjest enam mõtlema integreeritud taimekaitsele, sest lisaks veekvaliteedile mõjuvad pestitsiidid halvasti ka mullaelustikule.
Ainuüksi sellepärast, et taimekasvatus oleks muldade kvaliteedi suhtes jätkusuutlik, peaksime suhtuma pestitsiididesse nagu antibiootikumide kasutamisse – kasutada ainult näidustuste korral!
Põllumehed, hoiduge lolluste tegemisest põllul, ärge andke põhjust endale näpuga näitamiseks ja oma töö alavääristamiseks!
* Selle artikli pealkiri on sõna-sõnalt laenatud tänavuse 22. märtsi Maalehe esiküljeviitest, millega suunati lugeja tähelepanu lk 6 ilmunud artiklile. Artiklis räägiti siiski mitte taimemürkidest, vaid taimekaitsevahenditest.
