„Sellist kuivust ma küll ei mäleta,“ on Põlvamaa metsaomanik Heiki hämmastunud. „Pea kaks kuud minimaalselt vihma, kuumus… Metsas on muld tuhkkuiv. Kevadel istutatud kuuskedest pea pooled on kuivanud, teine pool vaagub hinge. Ei tea, mida teha,“ on metsaomanik õnnetu.
Heiki olukord pole veel väga hull, sest sel kevadel uuendas ta metsa vaid ühel langil, pindalaga alla hektari. Mees ei ole veel otsustanud, kas tuleks istutatut sügisel täiendada või mitte. „Väljamineku tõttu oleks seda kindlasti vaja teha, aga praegu on metsas muld ikka väga kuiv, tolmab ainult. Kui korralikku vihma ei tule ja maa märjaks ei muutu, ei hakka sügisel üldse noorendikku istikutega täiendama – karta on, et needki ei läheks kasvama. Eks kevadel näe, mis saab.“
Sügisel juurde istutamine kahtlane
Põlvamaa mehele sekundeerib ka Peeter Jõgevamaalt. „See, mis sai aprilli lõpul maha pandud, on enam-vähem. Aga maikuus kasvama pandud puukeste seas on väljaminek ikka korralik,“ ohkab mees. Tema kahjud on tunduvalt suuremad – kevadel sai uuendatud ligi kaks hektarit kuusega ja veel hektar männiga. „Kuusk oli potitaim ja mänd paljasjuurne. Vaatasin, et välja on läinud nii ühte kui ka teist. Kindlasti tuleb juurde istutada, aga kuna? Kui sügis on sama kuiv, ei tasu seda tööd ette võttagi,“ ohkab ta.
Peetril on veel üks mure, mis seotud toetusega. Nimelt taotles mees ka metsauuenduse toetust, kuid taimi vaadates puges mure hinge – kasvama läinud taimede arv hektaril ei ole kindlasti see, mida nõuavad toetuse tingimused. Kas tuleb toetus tagasi maksta? Toetustega tegelevast SA Erametsakeskusest anti aga teada, et seda hirmu metsaomanikel pole vaja tunda.
Metsa kahjustuse (ehk siis praegusel juhul põua tõttu kannatanud noorendiku) kohta tuleb esitada metsateatis.
Toetusega seonduvat reguleerivas määruses on must-valgel kirjas, et toetust ei pea tagasi maksma, kui taimede hukkumine toimus loodusõnnetuse, sh põua tõttu. Küll aga paneb Erametsakeskus kõigile metsaomanikele südamele, et metsa kahjustuse (ehk siis praegusel juhul põua tõttu kannatanud noorendiku) kohta tuleb esitada metsateatis. Seda tuleb teha kohe, kui kahju on selgunud. Ning meeles tuleb pidada sedagi, et teist korda ehk siis taimede täiendava istutamise kohta enam toetust taotleda ei saa.
Kannatavad puukoolidki
Lisaks metsaomanikele on põua all kannatanud ka puukoolid. Eriti need, kus taimed sirguvad põllul. Pärnumaal osaühingus Metsapärdi Agro taimi kasvatav Andres Jäärats tõdes, et kõige enam sai kannatada hariliku kuuse kooliosakond, mis paikneb põllul ja kus lisakastmist ei saanud teha. „Teise aasta kooli kõrguskasv on jäänud poole väiksemaks kui planeeritud ning võib arvata, et sellel sügisel ja järgmiseks kevadeks on taimetoodang küllaltki kesine. Mis puudutab kasvuhoonet ja kasvatusväljakut, siis seal on olukord stabiilne, kuna on kastetud. Teisalt on kasvatusväljakul viimased äikese ja hoovihmad teinud kasele küllaltki suurt kahju, lamandunud ja kohati isegi taimi murdunud,” selgitab Jäärats.
Ta lisab, et kuuldavasti on mõnel kasvatajal esimese aasta kool suisa 60–70% ulatuses kuivanud, kindlasti mõjutab põud saaki ning paljasjuurseid taimi võib turul vähem olla veel paar aastat.
Potitaimede kasvatajaid põud mõjutanud ei ole, kinnitab Plantex AS tegevjuht Ivar Lepmets. „Kuna Räpinas kasvatame vaid potitaimi, siis kasta tuleb alati. Kassetitaimede kasvatamist põud ei mõjuta. Vaid vee ja sellega seoses elektrikulu on ilmselt mingil määral suurenenud. Soojad ilmad on sobivad kase ja sanglepa taimede kasvatamiseks,” räägib ta. Lepmets lisab, et kuna potitaimi kastetakse alati, ei mõjuta põud ei taimede hinda ega toodangu mahtu.
