Veeseadus esitab põllumeestele ranged nõudmised

Käimas on viimased sügisesed põllutööd – jätkub sõnnikuvedu, väetatakse põlde ja tehakse taimekaitset, tegeletakse sügiskünniga ja varutakse jätkuvalt ka silo. Veeseaduse järkjärguliselt jõustuvad sätted lühendavad sõnnikulaotamise tähtaega tänavu kuni 15. novembrini ja järgmisel aastal 1. novembrini. See nõuab põllumeestelt investeeringuid sõnnikuhoidlate ehitamiseks ja laotustehnoloogiatesse.

„Põllumeestel  on vaja veel palju investeerida sõnnikumajandusse, sest vedelsõnniku laotamise sügisesed tähtajad muutuvad sellel ja järgmisel aastal veelgi lühemaks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg.  Alates sellest aastast on vedelsõnniku laotamistähtaega lühendatud kahe nädala võrra ehk kuni 15. novembrini. Tuleva aasta ehk 2019. aasta sügisel peab vedelsõnnik olema laotatud aga juba 1. novembriks. Sügiseste laotustähtaegade lühendamine tähendab ka seda, et suurem osa sõnnikust tuleb laotada juba kevadel ja suvel.

Põllumajanduskoda tellis suve hakul Eesti Maaülikoolilt majanduslike mõjude uuringu 2019–2023 kehtima hakkavatele veeseaduse muudatustele. Analüüs koosnes kahest osast. Esiteks analüüsiti sõnnikuhoidla olemasolu nõude täitmist alates viiest loomühikust ja teiseks vedelsõnniku laotamise perioodi lühendamist sügisel, kui alates 1. novembrist kuni 20. märtsini on vedelsõnniku laotamine põllumaale keelatud (periood on sügisel ühe kuu võrra lühem). Ankeetküsitluse, PRIA ja FADN andmete põhjal läbiviidud analüüsi tulemustena anti hinnang tootjate sõnnikuhoidlate investeeringuvajadusele kuni 2023. aastani ja laotamisperioodi lühenemise mõjust vedelsõnniku tehnoloogiat kasutavatele tootjatele.

Analüüsi käigus hinnati kolme erinevat sõnnikuhoidla lahendust, mille maksumuse põhjal hinnati investeeringu vajadust ja jõukohasust. Ilmnes, et sõltuvalt hoidla tüübist jääb hinnatud investeeringuvajadusega majapidamiste investeeringu kogusumma vahemikku 4,9–6,4 miljonit eurot. Arvestades majapidamiste kasutada olevaid käibevahendeid ja varade mahtu, siis ei olda võimelised täiendavate investeeringute tegemiseks. Skeem, kus sõnnikuhoidla renoveerimise või selle ehitamise kogumaksumusest 30% moodustab laen, 50% toetus ja 20% omaosalus, on jõukohane sõltuvalt hoidla tüübist 75−90 protsendile hoidla ehitamise kohustusega loomapidajale. Sellisel juhul oleks riikliku toetuse vajadus olenevalt hoidla tüübist 2,4−3,2 miljonit eurot.

Keda peamiselt mõjutab

Vedelsõnniku laotamisperioodi nõue mõjutab Eesti piimatootjaid ja seakasvatajaid. Korraldatud küsitlusele vastas 132 tootjat. Enamikus ettevõtetes tekkis 10 001−50 000 m³ vedelsõnnikut aastas. Vedelsõnnikut kasutavad oma ettevõttes väetisena 86% vastajatest. Vedelsõnnikut laotatakse keskmiselt 42 päeva aastas.

Põllumajandusettevõtted peavad laotustähtaegade lühenemise tõttu laotustehnoloogiatesse täiendavalt investeerima vähemalt 19 miljonit eurot.

Lisainfo: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg, tel  524 5875, ann.riisenberg@epkk.ee