Uuel ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) programmiperioodil laiendatakse oluliselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide toetusvõimalusi. Eestis pole praegu ühtegi tunnustatud tootjaorganisatsiooni.
Tingimused ja keskkond, milles põllumajandustootjad tegutsevad, on aastate jooksul oluliselt muutunud. Põllumajandustoodete hinnad on märkimisväärselt langenud, Euroopa Liit (EL) on maailmaturgude jaoks avatumaks muutunud ning võtnud rahvusvahelisi kohustusi seoses kliimamuutuste leevendamisega. ÜPP ülesanne on toime tulla probleemidega, mis nende muutustega kaasnevad.
Seetõttu räägitakse uue ÜPP raames rohkem koostööst ja ühistegevusest. Ühistegevus on olulisel kohal nii ÜPP järgmise programmiperioodi kujundamises kui ka Eesti põllumajanduse ja kalanduse valdkondlikus arengukavas (PõKa) 2030.
Tegutseb sadakond ühistut
Eestis tegutseb üle 100 põllumajandusühistu. Kolmveerand neist järgivad rahvusvahelisi ühistegevuse põhimõtteid ja tegutsevad oma liikmete huvides. Sellised ühistud võib jagada neljaks.
- Turustusühistud koondavad oma liikmete toodetud põllumajandustooted ja viivad need turule.
- Töötlevate ühistute eesmärk on oma liikmete toodetud põllumajandustoodete töötlemine ning saadud kõrgema lisandväärtusega toodete turule viimine.
- Hankeühistud hangivad oma liikmetele soodsatel tingimustel sisendeid.
- Abiteenuseid pakkuvad ühistud, nagu nimi ütleb, on ellu kutsutud oma liikmetele tootmiseks vajalike teenuste pakkumiseks.
Lisaks eelmainitutele tegutseb Eestis tulundusühistuid, mis peamiselt registreeriti äriregistris aastatel 1996–1998, kui põllumajandusreformi käigus toimus ühismajandite reorganiseerimine tulundusühistuteks.
Ühismajandite baasil loodi peamiselt kahte tüüpi tulundusühistuid: osa jätkas olemasolevat vara kasutades tootmistegevust ja teiste eesmärk oli olemasolevat vara kasutades pakkuda põllumajandustootjatele teenust. Mitmete ühistute liikmeteks said endiste ühismajandite loomisel ühistatud vara endised omanikud ning ühismajandis tööosakut omavad isikud või nende õigusjärglased. Seega paljud ühistute liikmed ei olnud ise põllumajandustootjad ning neist kujunesid tootmisüksused, mis pigem meenutavad osaühingut ja aktsiaseltsi.
ÜPP kontekstis on ühistegevusest rääkides kesksed mõisted tunnustatud tootjaorganisatsioonid ja tunnustatud tootjarühmad. Kuigi Eestis on valdavaks tootjate koostöö vormiks tulundusühistud, on erinevates liikmesriikides tootjate majanduslikuks koostööks kasutusel erinevaid ettevõtlusvorme. Põhjus, miks ÜPP raames räägitakse nii tunnustatud tootjarühmast kui ka tunnustatud tootjaorganisatsioonist, tuleb soovist ergutada tootjate vahelist koostööd. Kuigi tootjarühm ning tootjaorganisatsioon on mõlemad rühm koostööd tegevaid tootjaid ja enamikus liikmesriikides tegutsevad nad ühistulises vormis, on nõuded tunnustamisele need, mis neid üksteisest mõnevõrra eristavad. Tunnustusse võib suhtuda kui kvaliteedimärki, mis tagab, et koostöövorm teenib koostööd tegevate tootjate huve.
38 tunnustatud tootjarühma on Eestis.
Eesti põllumajandusühistud on valdavalt kokku puutunud tunnustatud tootjarühma mõistega. Tunnustatud tootjarühm võib olla nii tulundusühistu kui ka mittetulundusühing, mis turustab põllumajandussektoris põllumajandustootjate ja metsandussektoris erametsaomanike toodangut. Tunnustamise eeldus on kindlaksmääratud müügitulu omamine ja teatud nõuded on sätestatud liikmetele. Eestis on tunnustatud 38 tootjarühma, millest 37 on tulundusühistud ja üks mittetulundusühing.
Ligipääs toetustele motiveerib
Ühistutele on peamine stiimul end tootjarühmana tunnustada ligipääs maaelu arengukava meetmetest makstavatele toetustele. Tunnustatud tootjarühmade loomisele ja arendamisele suunatud toetusmeede on üks põhjus, miks alates 2013. aastast tõusis hüppeliselt viieliikmeliste ühistute arv.
Eesti koos Luksemburgi ning Leeduga on üks kolmest EL-i liikmesriigist, kus tunnustatud tootjaorganisatsioonid puuduvad. Tunnustatud tootjaorganisatsioon on tootjate algatusel loodud, tootjatest koosnev ning tootjaliikmete poolt demokraatlikult kontrollitud organisatsioon. Lisaks on seatud nõuded tegevusele, liikmete arvule, turustatava toodangu väärtusele jne. Seega Eesti kontekstis oleks valdavalt tegemist ühistutega, mis on viinud ennast vastavusse tunnustamise nõuetega. Tunnustatud tootjaorganisatsioonidele kehtivad teatud erandid konkurentsieeskirjadest, nagu õigus pidada oma liikmete nimel läbirääkimisi tarnelepingute üle. ÜPP reform 2013. aastal tugevdas tootjaorganisatsioonide rolli ning erandeid konkurentsieeskirjadest on laiendatud tunnustatud tootjaorganisatsioonidele kõikides põllumajandussektorites.
Tootjaorganisatsioonidel on oluline roll pakkumise koondamisel, turustamise kavandamisel ja kohandamisel vastavalt nõudlusele. Lisaks omavad tootjaorganisatsioonid olulist tähtsust tootmiskulude optimeerimisel, omahindade tasakaalustamisel ja oma liikmete käsutusse antud riskijuhtimise vahendite haldamisel. See on ka põhjus, miks järgmise programmiperioodi ÜPP-s seatakse tunnustatud tootjaorganisatsioonid veelgi kesksemale kohale.
Euroopa Komisjon on tunnustatud tootjaorganisatsioonidele järgmiseks ÜPP programmiperioodiks välja pakkunud võimaluse rakendada sektoripõhiseid sekkumisliike. Eesmärgid on koondada tarneid, planeerida tootmist, edendada keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid, juhtida riske jpm. Eesmärkide saavutamiseks lubatakse investeerida põhivarasse, rakendada meetmeid, mille eesmärk on suurendada toodete transpordi jätkusuutlikkust ning toodete säilitamist, luua ühisfonde jne.
Sekkumisliike võiks rakendada 3–7-aastaseks perioodiks koostatud rakenduskava alusel. Seda rahastatakse rakendusfondist, mis koosneb 50% ulatuses tootjaorganisatsiooni liikmete sissemaksetest ja 50% ulatuses liidu finantsabist. Samas on määratud liidu rahalise toetuse ülempiir: maksimaalselt 5% tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtusest.
Eesti ühistud on väikesed ja killustunud
Eesti põllumajandusühistutest enamik on väikesed ja killustunud. Peaaegu poolte põllumajandusühistute müügitulu jääb alla 500 000 euro ning üle 80% ühistute müügitulu alla 2 miljoni euro. Ainult 8% ühistutest teenivad müügitulu üle 10 miljoni euro. Viimased koondasid suuremat arvu liikmeid või turustasid kõrgema lisandväärtusega tooteid. Suurema liikmete arvuga ühistud teenivad suurema tõenäosusega kasumit ning on jätkusuutlikumad.
Arengul lagi ees
Ühistute väiksus ning killustatus annab tunnistust ühistute madalast omafinantseerimise võimekusest, mis omakorda on takistus ühistegevuse arengule. Ei ole oluline, kui palju Eesti ühistuid on ennast tunnustanud tootjarühma või tootjaorganisatsioonina, vaid kui palju on ühistutesse koondunud tootjaid, kes koostöös tugevdavad oma läbirääkimispositsiooni tarneahelas.
Põllumajandusühistutel on tähtis roll nii põllumajandus- ja toiduainesektori mitmekesise ettevõtlusstruktuuri säilitamisel kui ka põllumajandustootjate õiglaste ning stabiilsete sissetulekute tagamisel. EL-i meetmed aitavad selle eesmärgi täitmisele kaasa.
Praegu kasutab enamik liikmesriike loodud võimalusi ära. Prantsusmaal on üle 700, Itaalial üle 500, Poolal üle 200 tunnustatud tootjaorganisatsiooni. Meie lähematel naabritel Soomel ja Lätil on neli tunnustatud tootjaorganisatsiooni.
Jätame võimaluse kasutamata
Üks suuremaid takistusi tootjaorganisatsioonide loomisel, peamiselt organiseerituse tasemelt maha jäänud liikmesriikides, teiste hulgas Eestis, näib olevat vastastikuse usalduse ja kogemuste puudumine. Majandusliku jätkusuutlikkuse ja võimekuse tõstmiseks peaksid ühistud koonduma või kasvama. See on väljakutse, millega ühistud üksi toime ei tule.
Suurimad arengut takistavad tegurid on seotud ühistu juhtimise ja finantseerimisega. Ameerikas, Lääne-Euroopas ning muudes pika ühistegevuse ajalooga riikides on välja töötatud erinevad ühistulise organisatsiooni struktuurid ning juhtimismudelid. Need võimaldavad üle saada olulisematest kapitali kaasamise ning liikmete erinevate huvidega seotud probleemidest, mis sageli saavad peamisteks põhjusteks, miks ühistu laguneb.
Eesti ühistegevusel on potentsiaal, mille realiseerimiseks tuleks luua paindlik meede, mis tegeleks aktiivselt uue põlvkonna põllumajandustootjate mentaliteedi kujundamisega ja looks võimalused koostöö arengut takistavate tegurite ületamiseks, et suudaksime sarnaselt teistele liikmesriikidele arengule kaasa aitavaid meetmeid maksimaalselt ära kasutada.
