Kuigi põllumehed peaksid silokile ja muu põllumajandusplasti saama kogumispunktidesse tasuta ära anda, kestab olukord, kus seda ei taha meelsasti kokku koguda ei selle maaletoojad/tootjad ega jäätmekäitlejad.
Tekkinud olukorra põhjus on asjaolu, et varem oli põllumajandusplastist tekkinud jäätmetel rahaline väärtus, sest seda sai Hiinasse müüa. Tänavu pani Hiina oma turu välismaalt tulevatele jäätmetele kinni ning seetõttu pole Eestis tegutsevatel maaletoojatel ning jäätmekäitlejatel seda enam võimalik kasumlikult realiseerida.
Esmalt tasub võimaluste kohta küsida maaletoojalt
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kerli Rebane soovitas põllumajandusplasti kasutajatel pöörduda ettevõtte poole, kellelt nad selle ostsid ning uurida, kuidas nad saavad põllumajandusplasti jäätmeid üle anda. „Seadusest tulenevalt peavad põllumajandusplasti tootjad vastu võtma põllumajandusplasti koguses, mis oli tema eelneval kalendriaastal turule lastud põllumajandusplasti mass,“ selgitas Kerli Rebane.
Tegelikult pole keskkonnaministeeriumi soovitust väga lihtne järgida. Baltic Agro silotarvikute ja lisandite tootejuht Tiina Meikar nentis, et nemad on põllumajandusplasti kokkukogumiseks seni kasutanud jäätmekäitlejatest koostööpartnerite abi. Sel aastal aga ollakse olukorras, kus jäätmekäitlejadki ei taha põllumajandusplasti vastu võtta, sest seda pole kuhugi panna. „Meil ei ole täna lahendust,“ möönis Tiina Meikar.
Põllumehed aga muudkui helistavad, et uurida, kuidas nad kasutatud plastist lahti saaksid. „Viimased pool aastat olen pidanud pidevalt olukorda selgitama. Kahjuks pole praegu muud soovitada, kui kannatlikkust – maaletoojad tegelevad lahenduse otsimisega nii Eestist kui ka kaugemalt,“ rääkis Meikar.
.jpg "heworitz")
Jäätmekäitlusfirma Paikre OÜ ostu-müügijuht Allan Vainikk sõnas, et nemad võtavad praegu põllumajandusplasti vastu, aga põllumehel tuleb arvestada ooteajaga.
„Võtame põllumajandusplasti vastu kokkuleppel. Kõik sõltub jäätmete koosseisust ning kogusest – kas tahetakse tuua traktorikäruga või poolhaakes, viimasel juhul on ooteaeg pikem,“ selgitas Vainikk.
Plasti äraandmist peab ootama nagu eriarstile pääsemist
Seda, kui pika ooteajaga peaks põllumees arvestama, Vainikk ei ütle. „Pole võimalik öelda, sest see sõltub paljudest detailidest. Kuna Eestis pole ühtegi põllumajandusplasti ümbertöötlejat, viime plasti välja, aga Eestile lähemal asuvad ümbertöötlejad ei võta aasta lõpuni rullsilokilet vastu,“ rääkis Allan Vainikk. Praegu viib Paikre plasti Poolasse ümbertöötlemiseks, varem sai viia ka Leetu, kus praegu plasti vastu ei võeta. Üks Läti ümbertöötleja on sootuks pankrotistunud.
Vainikk arvas, et praegune problemaatiline olukord kokkukogumisel ja käitlemisel on ajutine ning aasta jooksul peaks asi taas rööbastele jooksma.
