• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

PRIA maksis 2018. aastal toetusteks rekordilise 323,8 miljonit eurot

autor: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
veebruar 2019
Kategooria: Toetus

2018. aastal maksis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 21 410 kliendile kokku 323 844 462 eurot ameti vahendatud toetusi.

Paljud PRIA kliendid soovisid toetusi mitmest meetmest – väljamakseid tegi PRIA 2018.a kokku ligi 68 000 taotluse põhjal 80 toetusmeetme raames. Mullu põllumajandustootjatele, kalandussektorile, avaliku sektori asutustele, MTÜdele jt välja makstud toetuste kogusumma oli 2017. a-ga võrreldes ligi 17,1 miljonit eurot suurem.

heworitz

Kõige rohkem laekus toetustaotlusi Pärnumaalt (7617), Võrumaalt (7528) ja Tartumaalt (6517). Suurimad toetusmaksed läksid Viljandimaale (37,6 mln €), Pärnumaale (36,3 mln €) ning Tartumaale (33,5 mln €).

Maakondade lõikes jagunevad toetussummad

PRIA 2018. aasta makstud toetuste jagunemine maakondade lõikes
PRIA 2018. aasta makstud toetuste jagunemine maakondade lõikes.

Suurima osa, ligi poole mullu makstud toetustest moodustasid pindala- ja loomapõhised otsetoetused ja üleminekutoetused – kokku 153 mln €. Samale sektorile maksti ka 57,2 mln € Eesti maaelu arengukava (MAK) loomade ja põldudega seotud põllumajanduslikke toetusi, millest 29 mln € moodustasid keskkonnatoetused. Nende toetuste abil hooldatakse Eestis ligi miljonit hektarit põllumajandusmaad ning poollooduslikke kooslusi.

heworitz

PRIA peadirektor Jaan Kallas: „Tootjatel oli möödunud aasta mõnevõrra keerukas, aga väljamaksete rekordiline suurus näitab, et põllupidajad ja loomakasvatajad tulevad toime ja edenevad sellest hoolimata. Rekordiliste maksete üle tasub kindlasti rõõmustada, ent  investeeringute vajadus  põllumajanduses ja toiduainetetööstuses on jätkuvalt väga suur.  Loodan, et varasemad väljamaksed aitasid kaasa maaharijate ilmastikuoludest tulenevate murede lahendamisele.“

Ligi 56,5 mln € MAK toetusi said põllumajandus- ja metsaettevõtjad, toiduainete töötlejad, noortalunikud ja maamajanduse mitmekesistajad selleks, et teha investeeringuid põhivarasse, likvideerida metsakahjustusi, alustada maal põllumajanduslikku ettevõtlust noortalunikena, korrastada maaparanduslikke taristuid, arendada ettevõtlust väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist jne.

2018.a välja makstud 323,9 mln eurost pärines 273,2 mln € Euroopa Liidu eelarvest, ülejäänu Eesti riigilt.

PRIA pressiteade: http://www.pria.ee/et/uudised/pria_maksis_2018_aastal_toetusteks_rekordilise_3238_miljonit_eurot.html

Sildid: priatoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Maaelufoorum 2019 – erahuvi versus avalik huvi

Järgmine artikkel

Konverents Terve loom ja tervislik toit 2019

Seotud artiklid

Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock
Toetus

Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

juuni 2026
Taotlusi võetakse vastu kuni 15. juunini ja taotleda saab 23 erinevat toetust. Foto: Eve Rammo
Toetus

Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi saab e-PRIAs esitada 15. juunini

juuni 2026
28 taotlejat saavad toetust 31 projektile, et parandada maapiirkondade ettevõtluskeskkonda.
Toetus

PRIA määras maapiirkonna ettevõtluskeskkonna arendamiseks ligi 8 miljonit eurot toetust

juuni 2026
Praeguste hinnatasemete juures on kevadkülvide tasuvus küsitav. Foto: Pixabay
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Komisjoni väetiste tegevuskava ei too Eesti põllumeestele kiiret leevendust 

mai 2026
Järgmine artikkel
Konverents Terve loom ja tervislik toit 2019

Konverents Terve loom ja tervislik toit 2019

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.