Taas on saanud täis aastaring, mida tähistab aruande esitamine Euroopa Komisjonile põllumassiivide registri kvaliteedi kohta. Oleme alates 2010. aastast kõik kvaliteedikriteeriumid edukalt täitnud. Nii ka seekord, kui saatsime komisjonile jaanuari lõpuks aruande lõppenud aasta kohta.
Iga-aastase kvaliteedikontrolli käigus koostab Euroopa Komisjon liikmesriigi põllumassiividest valimi, kuhu sattunud massiivide põhjal kontrollitakse, kas ja kui suures ulatuses on registris jäänud massiive uuendamata või õige maakasutus määramata, kui suured on erinevused, mis on erinevuste põhjus ning kui palju leitakse registriga seotud erinevusi kohapealses kontrollis.
Kvaliteetne põllumassiivide register on äärmiselt oluline pindalatoetuste puhul, sest selle abil tagatakse toetuste maksmine vaid toetusõiguslikule maale. Tagatud peavad olema nii korrektsed uuendatud andmed kui ka toimiv geoinfosüsteem.
Õhulend üle Eestimaa
Selle taga on suur töö ja paljude inimeste panus. Maa-amet teeb igal aastal aeropildistamist rohkem kui poolel Eesti territooriumist ja PRIA saab selle tulemusena värsked ortofotod, mis on aluseks põllumassiivide registri andmete uuendamisel. Jooksva aasta ortofotosid kasutatakse järjest rohkem ka suvise kohapealse kontrolli tegemisel pindala määramiseks. Lisaks uuendab PRIA kohapealse kontrolli käigus leitud ebakõlad põllumassiivide registri andmetes – näiteks püsivalt hooldamata maa või püsiobjektid, võsast puhastatud kraavid ja põllumaa jne.
Suuremahuline põllumassiivide ja säilitatavate maastikuelementide ülevaatamine ning uuendamine värskete ortofotode alusel võetakse ette sügisel peale jooksva aasta pindalatoetuste kontrolli lõppu. Uuendamise käigus eemaldatakse toetusõiguslikust pinnast mittetoetusõiguslik maa – võsa, püsivad teed ja rajad, püsivad ehitised, maastikuelementide mõõtmetele mittevastavad elemendid, püsivalt liigniisked alad jms. Samuti võetakse põllumassiivide pinnast välja maad, mida taotlejad pindalatoetuste taotluste andmetele ja mitme aasta ortofotodele tuginedes ei kasuta. Ühtlasi jälgitakse, et põllumassiivid vastaksid oma piiridega vaid ühele maakasutustüübile (põllumaa või püsikultuurid või püsirohumaa) ja oleksid ühe taotleja kasutuses. Sellise jaotuse eesmärk on ühelt poolt toetada taotlejat järgmise aasta pindalatoetuse taotlemisel, andes e-PRIA-s erinevaid hoiatusi maakasutuse märkimisel, teiselt poolt teha kontrolli näiteks püsirohumaa säilitamise või viimase taotlusaasta toetusõigusliku maa üle.
Pindalatoetused ja ortofotod
Kui tavapärase kohapealse kontrolliga jõutakse kontrollida u 5% pindalatoetuse taotlejatest, siis põllumassiivide registri uuendamisega uute ortofotode alusel tagatakse kahe aastaga 100%-line kontroll kogu toetusõigusliku pinna üle. Eelmise taotlusaasta toetusõigusliku maa kontroll ehk tagasiulatuv kontroll on oluline osa pindalatoetuste menetlemisel. PRIA saab anda e-PRIA-s taotlemisel erinevaid hoiatusi, mis tuginevad eelmise aasta tulemustele, sh eelmise aasta ortofotode alusel uuendatud põllumassiivide registrile, kuid taotleja teab ise täpsemalt, millist kultuuri, kui suurel pinnal ja millistes piirides ta taotlemise aastal viljeleb. Samuti teab taotleja infot nende maade kohta, mida ta on hiljuti võsast puhastanud.
Tagasiulatuv kontroll ortofotode abil avastab juhtumid, kus on toetust taotletud ja ka saadud maade osas, mis polnud tegelikult toetusõiguslikud.
Põllul ja looduses toimuv on pidevas muutumises, põllumehed puhastavad maid võsast, põldude piirid muutuvad ja neil kasvatatavad kultuurid vahetuvad, teiselt poolt jäävad osad maad pikemalt hooldamata ning võsa kasvab peale. Seega vajab pidevat jooksvat uuendamist ka põllumassiivide register, et jätkuvalt kvaliteedikriteeriumitele vastata ja sellega tagada kindlustunne, et pindalatoetused lähevad õigesse kohta.
Hea teada
Kohapealse kontrolli asendab tehnoloogia
Juba räägitakse ka tulevase programmiperioodi põhimõtetest ja üleminekust valimipõhiselt kohapealselt kontrollilt seirepõhisele kontrollile. Selle eesmärk on kontrollida toetusmeetme põhiselt kõikide taotlejate nõudeid, kasutades selleks satelliidipilte, asukohamärgisega fotosid, droone jm tehnoloogilisi abivahendeid. Pindalade kontrollimine toimub seejuures põllumassiivide registri abil. Seega on põllumassiivide registri kvaliteet jätkuvalt oluline ka tulevikus.