• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

15. maiks tuleb teatada mesilasperede ja sigade arvud

autor: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
aprill 2019
Kategooria: Toetus

Iga aasta 15. maiks tuleb mesinikel teatada põllumajandusloomade registrile mesilate mesilasperede arv 1. mai seisuga ning seakasvatajatel enda peetavate sigade arv 1. mai seisuga.

Täpne mesila asukoht ning mesiniku kontaktandmed registris võimaldavad mesilasperede paremat kaitset taimekaitsevahendite võimalike kahjustuste eest, kuna teave mesilate asukohtadest on põllupidajatele kättesaadav PRIA avalikul veebikaardil.

heworitz

Nii mesilasperede kui sigade arvu teatamiseks on e-teenused vanas e-PRIAs (Teenused > Loomade register > Andmete esitamine > Sigade arvu teatamine 1. mai seisuga ja Mesilasperede arvu teatamine 1. mai seisuga). Teenuste juurde sisenemine toimub siin.

Kes soovib esitada andmeid paberkandjal või digiallkirjastatult e-postiga, leiab andmete esitamiseks vormid siit (vt Teatised). Loomade registri postiaadress on Tähe 4, Tartu 51010 ja e-post loomade.register@pria.ee.

Kui mesila või sigala on seni põllumajandusloomade registrisse kandmata, saab seda teha vanas e-PRIAs (Teenused > Loomade register > Andmete esitamine > Hoone, ala või mesila registreerimine). Mesilasperede ja sigade arvu peab isik esitama põllumajandusloomade registrisse isiku enda nimel olevas tegevuskohas. Näiteks kui kaks või enam seakasvatajat peavad sigu ühes hoones, tuleb igal seakasvatajal see tegevuskoht registrisse kanda ning selles tegevuskohas tema poolt peetavate sigade arv teatada.

Kui loomapidaja kliendiandmed pole veel registrisse kantud, on vajalik enne mesila või sigala registrisse kandmist esitada kliendiandmed, mis on ühekordne tegevus. Kliendiandmete muutumisel tuleb ajakohased andmed registrisse esitada 5 tööpäeva jooksul alates andmete muutumisest.

Kliendiandmed saab registrisse kanda e-PRIAs, kus tuleb esmalt valida klient, keda soovite esindada ning seejärel valida menüüst Kliendi andmed. Registreerides ennast kliendiks ja esitades vajalikud kliendiandmed, on võimalik vanas e-PRIAs toimingutega jätkata 2 minuti pärast. Lisaks e-PRIAle on kliendiandmete esitamiseks võimalused ka paberil ja e-posti teel. Täpsema info kliendiks registreerimise kohta leiad siit.

Videojuhendi tegevuskoha registrisse kandmiseks ning tegevusloa taotluse esitamiseks (loomade vedamise tegeleva ettevõtja näitel) leiate siit.

Registris olevaid andmeid oma mesilate ja sigalate kohta saab vaadata vanas e-PRIAs (Teenused > Loomade register >Andmete vaatamine > Hoone, ala või mesila vaatamine, muutmine ja likvideerimine). Kui tegevusalased andmed muutuvad, tuleb sellest registrisse teatada 5 päeva jooksul alates tegevuse muutumisest ning loomapidamise lõpetamisel teatada sellest koheselt. Andmeid saab muuta ja sulgeda ka e-PRIAs.

Alates 01.07.2019 kehtima hakkava määruse “Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, põllumajandusloomade identifitseerimise ning nende kohta andmete registreerimise viisid ja kord, registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord” muudatusega tuleb:

  • mesinikel mesilasperede arv teatada lisaks 1 mai seisule ka 1.novembri seisuga 15.novembriks;
  • seapidajatel tuleb edaspidi (alates 01.07.2019) sigade arvud esitada 4 korda aastas:
    • 15 aprilliks – 31. märtsi sigade koguarv;
    • 15. juuliks – 30 juuni sigade koguarv;
    • 15. oktoobriks – 30. septembri sigade koguarv;
    • 15 jaanuariks – 30 detsembri sigade koguarv ning 30 detsembri detailsemad andmed:
      • põrsaste arv;
      • kesikute arv;
      • paaritamata nooremiste arv;
      • paaritamata emiste arv;
      • esimest korda paaritatud emiste arv;
      • korduvalt paaritatud emiste arv;
      • kultide arv;
      • 50–80-kilogrammise eluskaaluga nuumsigade arv;
      • üle 80–110-kilogrammise eluskaaluga nuumsigade arv;
      • üle 110-kilogrammise eluskaaluga nuumsigade arv.

Lisainfot saab registrite osakonna infotelefonil 731 2311.

Lisainfo

http://www.pria.ee/et/uudised/PRIAUudised/15_maiks_tuleb_teatada_mesilasperede_ja_sigade_arvud19.html

Sildid: priatoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

2. mail algab e-PRIAs pindalatoetuste taotlemine

Järgmine artikkel

Mida valida reovee ära juhtimiseks: septik, kogumismahuti või biopuhasti?

Seotud artiklid

Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock
Toetus

Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

juuni 2026
Taotlusi võetakse vastu kuni 15. juunini ja taotleda saab 23 erinevat toetust. Foto: Eve Rammo
Toetus

Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi saab e-PRIAs esitada 15. juunini

juuni 2026
28 taotlejat saavad toetust 31 projektile, et parandada maapiirkondade ettevõtluskeskkonda.
Toetus

PRIA määras maapiirkonna ettevõtluskeskkonna arendamiseks ligi 8 miljonit eurot toetust

juuni 2026
Praeguste hinnatasemete juures on kevadkülvide tasuvus küsitav. Foto: Pixabay
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Komisjoni väetiste tegevuskava ei too Eesti põllumeestele kiiret leevendust 

mai 2026
Järgmine artikkel
Mida valida reovee ära juhtimiseks: septik, kogumismahuti või biopuhasti?

Mida valida reovee ära juhtimiseks: septik, kogumismahuti või biopuhasti?

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.