Maaeluministeerium lükkab ümber ajakirjanduses ilmunud väited, et on otsustatud erimärgistatud diislikütuse ehk sinise kütuse uus kasutuskord, mis tahetakse jõustada juba uuest aastast.
Uue kasutuskorra ettepanekuid lubatakse põllumajandusorganisatsioonidega arutada alles oktoobris ning muudatuste jõustamine nõuab vähemalt aastat. Valitsuse tegevusprogramm nägi ette, et maaeluministeerium esitab 25. juuliks ettepanekud erimärgistatud diislikütuse kasutamiseks põllumajandussektoris. Pärast tähtaja kukkumist jagas maaeluminister Mart Järvik intervjuusid, kus teatas, et parim lahendus oleks soodusmääraga kütuse müügi asendamine kütuse toetusega. Toetusemäär arvutataks välja hektari- ja loomühikupõhiste limiitide põhjal ja maksmine toimuks näiteks igakuiselt. Minister väljendas ka soovi, et uus korda hakkaks kehtima juba uuest aastast.
Kui selgus, et erimärgistatud diislikütuse teema tuleb arutusele ka valitsuskabineti istungil 8. augustil, tabas põllumajandusorganisatsioone paanika – maaeluministri ettepanekud olid põllumeeste jaoks täiesti ebamõistlikud. „Koja hinnangul ei taga limiitide kehtestamine soodusaktsiisiga kütuse jätkuvat kättesaadavust põllumajandussektorile vajalikus mahus, pigem vastupidi,“ ütleb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Vahetult enne valitsuskabineti istungit andsid EPKK ja Eestimaa Talupidajate Keskliit ühises pressiteates ka teada, mis nende hinnangul juhtub, kui erimärgistatud kütuse sooduskasutamisel rakendatakse maaeluministri väljapakutud lahendusi.
Limiitidega pole võimalik leida tõest kütusekulu
Sõrmus selgitab, et on põhimõtteliselt hektari- ja loomühikupõhiste limiitide kehtestamise vastu. „Nende objektiivne ja kõikidesse oludesse sobiv arvutamine ei ole võimalik,“ rõhutab ta. Tema sõnul kasutavad põllumajandustootjad väga erinevaid tootmistehnoloogiaid, mistõttu erineb oluliselt ka kütusekulu hektari kohta (minimeeritud harimine vs. künnipõhine tehnoloogia). Kütusekulu on erinev ka sõltuvalt mullatüübist (raskete muldade majandamisel kulub rohkem kütust kui kergete muldade puhul). Aastate lõikes erineb ka ilmastik ning niiskete ilmade korral on kütusekulu nii põllul kui ka hiljem vilja kuivatamisel oluliselt suurem. Samuti on põllumajanduslikud majapidamised väga erineva intensiivsusega.
„Tugitoolipõllumehed tegelevad heal juhul pelgalt hooldusniitmisega, tõsised loomakasvatajad võtavad rohumaadelt kolm niidet. Limiitide kehtestamisega hakatakse piirama tõsiseid põllumehi ja soodustama maaomanikke, kes tegelevad vaid maade hooldamisega,“ räägib Roomet Sõrmus. Kui kütuse värvimine lõpetatakse ja sinine kütus asendatakse toetuste jagamisega, suureneksid põllumeeste esindusorganisatsiooni juhi Roomet Sõrmuse väitel ka riigieelarve kulud. Kui seni said kütusesoodustust vaid need, kes seda ka reaalselt kasutasid, siis edaspidi hakkaksid toetust saama ka need, kes kütust eriti ei kasutagi. Kulude kontrolli all hoidmiseks peaks riik kehtestama väga piiravad limiidid, mis omakorda kahjustaksid Eesti põllumehe konkurentsivõimet. Eriti arvestades, et paljude riikide põllumeestel on kasutada Euroopa Liidu poolt lubatud maksimaalne kütuseaktsiisi soodusmäär. Viimane on Eestis kehtivast kuus korda kõrgem.
Sõrmus lisab, et limiitide kehtestamine võib hakata suurendama ka survet keskkonnale, sest mehaanilisele harimisele hakatakse eelistama keemilisi lahendusi. „See oleks täielikus vastuolus keskkonnapoliitiliste eesmärkidega,“ nendib ta.
Õhus on põllumeeste likviidsusprobleemid
Ohtlikuks peavad põllumehed ka mõtet, et toetusi väljastataks tagantjärele. Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul tekitaks see likviidsusprobleeme ja seda just alustavatele noortalunikele ja väikeettevõtetele. Roomet Sõrmus ütleb, et kuigi on räägitud igakuistest maksetest, siis senine kogemus erinevate toetustega ei anna mingit lootust, et kütuse igakuise toetussüsteemi kehtestamine kuidagi lihtsam või väiksema halduskoormusega oleks. Teiseks on soodustuse asendamine toetusega Sõrmuse sõnul väga suur poliitiline risk. „Arvestades seniseid võitlusi üleminekutoetuste maksmisega, pole meil siseriiklike toetuste osas mingeid illusioone,“ nendib Sõrmus.
Kerli Ats tunnistab, et ega nad tegelikult siiani ei tea, millised on maaeluministeeriumi täpsed plaanid erimärgistatud kütuse kasutuskorraga. Tema ütlusel on praegu kuuldud kahjuks ainult oletusi, milline uus süsteem võiks välja näha – hektari ja loomühiku põhised limiidid, kütuse värvimise lõpetamine. Nende kuulduste põhjal on põllumajandusorganisatsioonid kujundanud ka oma seisukohad.
Sõrmus lisab, et tegelikult jääb üsna segaseks, mis on muudatusettepanekute tegelik eesmärk. Maaeluminister on neile kirjalikult teatanud, et eesmärk on vähendada nii sektori kui ka riigiasutuste halduskoormust ja tõkestada aktsiisisoodustuse väärkasutamist, kuid tagada jätkuvalt soodusaktsiisiga kütuse kättesaadavus põllumajandussektorile vajalikus mahus. Limiitide kehtestamine põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul neid eesmärke kindlasti ei taga.
Uus kord võib jõustuda tuleval sügisel
Maaeluministeerium on pärast põllumajandussektoris ärevuse tekkimist otsustanud eriotstarbelise kütuse teemal hoida madalat profiili. Sektori rahustamiseks saadetakse nii selle artikli kirjutamiseks küsimused esitanud ajakirjanikule kui ka põllumajandus-kaubanduskojale ja taluliidule üheaegselt samasisuline lühike kiri.
Kirjas kinnitatakse, et 8. augustil toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel anti vaid ülevaade erimärgistatud diislikütuse kasutamisest põllumajandussektoris ja väärkasutamisest. „Praegu ei ole tehtud otsust ühegi konkreetse muudatuse kasuks ning jätkame erinevate lahenduste analüüsimisega. Võimalikke lahendusi kavandame arutada põllumajandussektoriga tõenäoliselt oktoobrikuu jooksul,“ lubati ministeeriumist. Samuti kinnitati ministeeriumist, et meedias olnud teave, justkui jõustuksid muudatused uuest aastast, ei vasta tõele. Muudatused eeldavad vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmist ja uue korra jõustumine võtab vähemalt aasta.
POOLT JA VASTU
Kas kasutusele võiks tulla variant, et õigus nn sinise diisli ostmiseks määratakse PRIA andmete alusel ja tanklad müüksid erimärgistatud diislikütust ainult PRIA andmetest koostatud andmebaasis olevatele õigustatud isikutele?
VASTU
Mart Järvik, maaeluminister
Automaatse tanklatest saadava soodustuse korral tuleks rajada online-tuvastamissüsteem soodustuse saaja tuvastamiseks. PRIA hinnangul läheks lahendus maksma 750 000 eurot, millele lisanduks igakuine lahenduse töös hoidmise ja hoolduse kulu. Kuid ka selle lahenduse korral ei saa välistada väärkasutust, näiteks isikut tõendava dokumendi edasiandmine teisele isikule. See tähendab, et endiselt oleks vajalik maksu- ja tolliameti kontroll teedel. Allikas: Maaleht, 1. august 2019
POOLT
Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
Erinevad kliendikaardid ja isiku tuvastamise meetodid on kaubanduses juba praegu laialt kasutusel, mistõttu võib kahelda, kas uue tuvastussüsteemi loomine tegelikult nii kulukas on. Samas pole see ühekordne kulu võrreldes väärkasutusest tekkiva kahjuga, mis väidetavalt ulatub ligikaudu 4,7 miljoni euroni aastas, väga suur. Maksu- ja tolliamet on rõhutanud, et nende hinnangul tuleb väärkasutust takistada müügi hetkel, seega oleks tuvastussüsteemi loomine vägagi asjakohane.
Koda toetabki süsteemi sellist parandamist, millega jätkatakse sinise kütuse müümist vaid nendele isikutele, kellel on vastav õigus. Selleks tuleb luua õigustatud isikute register, milleks saab kasutada olemasolevat PRIA toetuste registrit.
Enne limiitide kehtestamist tuleks korda teha kütuse müümine jaemüügis, seejärel saab uutele andmetele tuginedes hinnata, kas on vaja kasutada täiendavaid meetmeid.
Meile on öeldud, et võimaliku väärkasutuse osas paistab silma mõni Tallinna tankla. Kui see on nii, siis peaks analüüsima, kas sinine kütus peab olema kättesaadav Tallinnas, kus põllumajandustootmisega ei tegeleta.
