Sellel suvel raputas kogu aiandussektorit niinimetatud maasikaskandaal, kui Maalehe korraldatud eksperimendiga paljastati üks vahendaja, kes kasutas talude head kuvandit ja pettis turul tarbijaid, tehes sellega kahju kogu maasikakasvatuse sektorile.
Selline paljastus oli vägagi šokeeriv, kuid tõi esile väga olulise probleemi – nimelt tarbijate eksitamise päritolumärgistusega.
.jpg "heworitz")
Me teame, et Eesti toidul on hea kuvand ja Eesti elanikud eelistavad oma toidukorvis kodumaist toitu. Tarbijate eksitamine tooraine päritoluga ei ole mitte ainult tõrvatilk meepotis, vaid rikub kogu talutoidu mainet.
Vahendajaid tuleb jõulisemalt kontrollida
Eesti turgudel ja avatud müügilettidel on värskete puu- ja köögiviljade müüjaid hinnanguliselt 2000–3000. Iga aastaga võib neis müügikohtades näha üha enam erinevate talude nimesilte, kuid koos nendest taludest pärit marjade, puu- ja köögiviljadega müüakse neis müügikohtades ka teistest riikidest pärit põllu- ja aiasaadusi.
Halvemal juhul antakse sellised müügikohad kasutada vahendajatele, kelle müüdava kauba seas ei ole üldse kohalikku toodangut. Toidu esmatootjad ehk talunikud on kõikide ametkondade valvsa pilgu all ja alati ametnikele kättesaadavad. Nende ettevõtjate puhul, kes turgudel vahendusfirmadena tegutsevad, jäävad ametkondadel kontrollimisel käed lühikeseks ja siin peaks riik ennast rohkem kehtestama.
Ametkondadele tuleks anda jõulisemad sanktsioneerimise õigused vahendajate kontrollimiseks ja distsiplineerimiseks. Nii taluliidu ja talutootjate kui ka ametnike ühine huvi on tagada aus konkurents ja ohutu toit Eesti tarbijale. Välimuse ega muude näitajate järgi aga ei saa tuvastada, millisest riigist maasikad, herned, õunad või muud aiasaadused pärit on. Olukorra lahendamiseks peaksid talunikud ühistegevuse arendamiseks seljad kokku panema, et oma toodangut ühiselt otse tarbijatele turustada. Selleks võib luua näiteks ühistu, kel oleks turul oma müügiala jne.
Talunikud vajaksid tugevaid ühistuid
Lääne-Euroopa arenenud põllumajandusriikides (näiteks Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes) on ühistegevus põllumajandustoodangu töötlemisel ja turustamisel enim kasutatav ettevõtlusvorm. Eestis tegutseb piimanduses ja teraviljasektoris mitu edukat ühistut. Kindlasti võiks sarnast ühistegevust laiemalt kasutada ka teistes põllumajandussektorites, võimaldades põllumeestel kogemusi vahetada, kuluefektiivsemalt majandada, oma toodangut paremini turustada ja seeläbi tagada tarbijate usaldus.
Vahendajate kasutamine on vahel möödapääsmatu, aga sellisel juhul oleks mõistlik lubada oma talu nime reklaami eesmärgil kasutada vaid sellistel vahendajatel, kes on kontrollitud ja usaldusväärsed. Vahendajaid saaksid ühistud ise kontrollida, küsides näiteks dokumente näha.
Talunikud ei saa nõuda, et riik annaks 100% garantii vahendajate aususe kohta, kui Eesti tootjad ise oma tootmiskoha nime all pettusega tegelemist võimaldavad. Veelgi halvem on, kui pettusega turule toodud puu- ja köögiviljadest leitakse keelatud aineid, mis rikub kogu sektori mainet.
Pole saladus, et taimekaitsevahendite kasutamisega on olnud probleeme. Põhjus võib vahel olla ka teadmatus. Selleks, et taimekaitsevahendeid teadmatusest valesti ei kasutataks, kutsun talunikke üles eelnevalt konsulteerima põllumajanduskonsulentidega.
Mul on hea meel, et Põllumajandusameti eestvedamisel on koostöös sektori esindajatega alustatud tegevuskava koostamisega. Tegevuskava eesmärk on suurendada tarbijate kindlust värske puu- ja köögivilja päritolu suhtes. Leian, et talunikud peaksid ühiselt seisma selle eest, et tarbijaid päritolumärgiga ei eksitataks.
