GreenAgri – tulemustega projekt!

GreenAgri oli väga hea projekt, sest kaasati sihipäraselt kõik huvitatud pooled. Projektis osalesid praktiliselt kõik põllumajandussektoris põllumajanduse keskkonnaküsimuste lahendamisega seotud tegutsejad. Kõik grupid tegid omavahel tihedat koostööd.

Ka põllumajandustootjatele suunatud üritused – õppereisid, põllumajandusettevõtete külastused, seminarid, õppepäevad, koostöö katsefarmides jne – andsid tootjatele võimaluse olla ise kohal, katsuda, näha, järele proovida ja teha järeldused: mis tuleks üle võtta, mis on vastuvõetav ning mis võiks toimida konkreetse valdkonna põllumajandusettevõtete puhul.

Edukas ja lihtne projekt

Elluviimises osalesid vaid kaks partnerit – Eesti ja Läti põllumajandustootjate valitsusvälised organisatsioonid. See võimaldas tegevusi ellu viia halduslikust vaatepunktist väga dünaamiliselt ja lihtsalt, sisulise külje pealt aga väga fokuseeritult ja sihipäraselt.

Väga väärtuslik projekt

Valmisid uuringud, mida kasutatakse tuleviku põllumajanduspoliitika kujundamisel. Koostöös mõlema riigi uurijatega ja töötades mõlemas riigis eraldi, uurisime tuleviku kavandamise seisukohast väga olulisi asju: sõnnikulaotamise tehnoloogiaid, sõnnikuhoidlaid ning ka sõnnikukäitluse erinevate etappide majanduslikke aspekte. Olgugi, et tegemist on võrdlemisi mahukate uuringutega, pole need akadeemilised.

Lõpparuanded leiab nii Läti Põllumeeste Parlamendi kui ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehelt ning partnerorganisatsioonidest. Need on esitatud poliitikakujundajatele, ülikoolide uurijatele, konsultantidele ja neid kasutatakse tulevikupoliitikate loomisel.

Katseettevõtted

Osalemist taotles ligi 20 põllumajandusettevõtet, mille hulgast valisime välja 11. Väljavalitud ettevõtted olid valmis avama oma uksed ekspertidele, lubades kiigata ka „lauda taha“ ja võtta vastu kriitika ning soovitused. Nad olid valmis muutma ka oma põllumajanduspraktikat – ettevõtte juhi jaoks on see ju tohutu väljakutse. Kõik osalejad olid väga avatud ja see tegi rõõmu.

Hea teada

Projekt kinnitas karmi tõdemust: üha rangemaid keskkonnanõudeid – täpsem sõnnikulaotus, kasutades mulda viimise meetodit, lühem sõnnikulaotamise aeg, sõnnikuhoidlate katmine – on kõige keerulisem, kui mitte võimatu, täita just väikestel põllumajandustootjatel, kus töötab ettevõtte omanik ise. Investeeringud sõnnikukäitlemise tehnoloogiatesse pole tootlikud, sest neid ei saa lisada äriplaani, mille eesmärk on tasuvus. Üks alternatiiv on laialdaselt kasutatav sõnniku laotamisteenus. Tõenäoliselt oleks sellise teenuse pakkujate aktiivsuse suurendamiseks tarvis täiendavat rahalist toetust. Sellistel keskkonnakaitsega seotud investeeringutel peaks olema piisavalt suur riigi rahastus ja seda peaksid poliitikakujundajad arvesse võtma saavutatavate keskkonnaalaste eesmärkide kavandamisel.

Mis on mis?

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Läti Põllumeeste Parlamendiga tegi aastatel
2015–2019 projekti GreenAgri, mille eesmärk oli otsida võimalusi uuenduslike ja efektiivsete praktikate juurutamiseks orgaaniliste väetiste kasutamisel, et oleks võimalik vähendada põllumajandusest lähtuvat ohtu veereostuseks Eestis ja Lätis.