• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Sinise kütuse kasutuskorra otsused tulevad aasta lõpuks

autor: TANEL RAIG
august 2019
Kategooria: Kütus, Põllumehe Teataja august 2019
Sinine kütus. Foto: Pixabay

Limiitide kehtestamisega hakatakse piirama tõsiseid põllumehi ja soodustama maaomanikke, kes tegelevad vaid maade hooldamisega. Foto: Pixabay

Maaeluministeerium lükkab ümber ajakirjanduses ilmunud väited, et on otsustatud erimärgistatud diislikütuse ehk sinise kütuse uus kasutuskord, mis tahetakse jõustada juba uuest aastast.

Uue kasutuskorra ettepanekuid lubatakse põllumajandusorganisatsioonidega arutada alles oktoobris ning muudatuste jõustamine nõuab vähemalt aastat. Valitsuse tegevusprogramm nägi ette, et maaeluministeerium esitab 25. juuliks ettepanekud erimärgistatud diislikütuse kasutamiseks põllumajandussektoris. Pärast tähtaja kukkumist jagas maaeluminister Mart Järvik intervjuusid, kus teatas, et parim lahendus oleks soodusmääraga kütuse müügi asendamine kütuse toetusega. Toetusemäär arvutataks välja hektari- ja loomühikupõhiste limiitide põhjal ja maksmine toimuks näiteks igakuiselt. Minister väljendas ka soovi, et uus korda hakkaks kehtima juba uuest aastast.

Kui selgus, et erimärgistatud diislikütuse teema tuleb arutusele ka valitsuskabineti istungil 8. augustil, tabas põllumajandusorganisatsioone paanika – maaeluministri ettepanekud olid põllumeeste jaoks täiesti ebamõistlikud. „Koja hinnangul ei taga limiitide kehtestamine soodusaktsiisiga kütuse jätkuvat kättesaadavust põllumajandussektorile vajalikus mahus, pigem vastupidi,“ ütleb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Vahetult enne valitsuskabineti istungit andsid EPKK ja Eestimaa Talupidajate Keskliit ühises pressiteates ka teada, mis nende hinnangul juhtub, kui erimärgistatud kütuse sooduskasutamisel rakendatakse maaeluministri väljapakutud lahendusi.

Limiitidega pole võimalik leida tõest kütusekulu

Sõrmus selgitab, et on põhimõtteliselt hektari- ja loomühikupõhiste limiitide kehtestamise vastu. „Nende objektiivne ja kõikidesse oludesse sobiv arvutamine ei ole võimalik,“ rõhutab ta. Tema sõnul kasutavad põllumajandustootjad väga erinevaid tootmistehnoloogiaid, mistõttu erineb oluliselt ka kütusekulu hektari kohta (minimeeritud harimine vs. künnipõhine tehnoloogia). Kütusekulu on erinev ka sõltuvalt mullatüübist (raskete muldade majandamisel kulub rohkem kütust kui kergete muldade puhul). Aastate lõikes erineb ka ilmastik ning niiskete ilmade korral on kütusekulu nii põllul kui ka hiljem vilja kuivatamisel oluliselt suurem. Samuti on põllumajanduslikud majapidamised väga erineva intensiivsusega.

„Tugitoolipõllumehed tegelevad heal juhul pelgalt hooldusniitmisega, tõsised loomakasvatajad võtavad rohumaadelt kolm niidet. Limiitide kehtestamisega hakatakse piirama tõsiseid põllumehi ja soodustama maaomanikke, kes tegelevad vaid maade hooldamisega,“ räägib Roomet Sõrmus. Kui kütuse värvimine lõpetatakse ja sinine kütus asendatakse toetuste jagamisega, suureneksid põllumeeste esindusorganisatsiooni juhi Roomet Sõrmuse väitel ka riigieelarve kulud. Kui seni said kütusesoodustust vaid need, kes seda ka reaalselt kasutasid, siis edaspidi hakkaksid toetust saama ka need, kes kütust eriti ei kasutagi. Kulude kontrolli all hoidmiseks peaks riik kehtestama väga piiravad limiidid, mis omakorda kahjustaksid Eesti põllumehe konkurentsivõimet. Eriti arvestades, et paljude riikide põllumeestel on kasutada Euroopa Liidu poolt lubatud maksimaalne kütuseaktsiisi soodusmäär. Viimane on Eestis kehtivast kuus korda kõrgem.

EPA2023

Sõrmus lisab, et limiitide kehtestamine võib hakata suurendama ka survet keskkonnale, sest mehaanilisele harimisele hakatakse eelistama keemilisi lahendusi. „See oleks täielikus vastuolus keskkonnapoliitiliste eesmärkidega,“ nendib ta.

Õhus on põllumeeste likviidsusprobleemid

Ohtlikuks peavad põllumehed ka mõtet, et toetusi väljastataks tagantjärele. Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul tekitaks see likviidsusprobleeme ja seda just alustavatele noortalunikele ja väikeettevõtetele. Roomet Sõrmus ütleb, et kuigi on räägitud igakuistest maksetest, siis senine kogemus erinevate toetustega ei anna mingit lootust, et kütuse igakuise toetussüsteemi kehtestamine kuidagi lihtsam või väiksema halduskoormusega oleks. Teiseks on soodustuse asendamine toetusega Sõrmuse sõnul väga suur poliitiline risk. „Arvestades seniseid võitlusi üleminekutoetuste maksmisega, pole meil siseriiklike toetuste osas mingeid illusioone,“ nendib Sõrmus.

Kerli Ats tunnistab, et ega nad tegelikult siiani ei tea, millised on maaeluministeeriumi täpsed plaanid erimärgistatud kütuse kasutuskorraga. Tema ütlusel on praegu kuuldud kahjuks ainult oletusi, milline uus süsteem võiks välja näha – hektari ja loomühiku põhised limiidid, kütuse värvimise lõpetamine. Nende kuulduste põhjal on põllumajandusorganisatsioonid kujundanud ka oma seisukohad.

Sõrmus lisab, et tegelikult jääb üsna segaseks, mis on muudatusettepanekute tegelik eesmärk. Maaeluminister on neile kirjalikult teatanud, et eesmärk on vähendada nii sektori kui ka riigiasutuste halduskoormust ja tõkestada aktsiisisoodustuse väärkasutamist, kuid tagada jätkuvalt soodusaktsiisiga kütuse kättesaadavus põllumajandussektorile vajalikus mahus. Limiitide kehtestamine põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul neid eesmärke kindlasti ei taga.

Uus kord võib jõustuda tuleval sügisel

Maaeluministeerium on pärast põllumajandussektoris ärevuse tekkimist otsustanud eriotstarbelise kütuse teemal hoida madalat profiili. Sektori rahustamiseks saadetakse nii selle artikli kirjutamiseks küsimused esitanud ajakirjanikule kui ka põllumajandus-kaubanduskojale ja taluliidule üheaegselt samasisuline lühike kiri.

Kirjas kinnitatakse, et 8. augustil toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel anti vaid ülevaade erimärgistatud diislikütuse kasutamisest põllumajandussektoris ja väärkasutamisest. „Praegu ei ole tehtud otsust ühegi konkreetse muudatuse kasuks ning jätkame erinevate lahenduste analüüsimisega. Võimalikke lahendusi kavandame arutada põllumajandussektoriga tõenäoliselt oktoobrikuu jooksul,“ lubati ministeeriumist. Samuti kinnitati ministeeriumist, et meedias olnud teave, justkui jõustuksid muudatused uuest aastast, ei vasta tõele. Muudatused eeldavad vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmist ja uue korra jõustumine võtab vähemalt aasta.

POOLT JA VASTU

Kas kasutusele võiks tulla variant, et õigus nn sinise diisli ostmiseks määratakse PRIA andmete alusel ja tanklad müüksid erimärgistatud diislikütust ainult PRIA andmetest koostatud andmebaasis olevatele õigustatud isikutele?

VASTU

Mart Järvik, maaeluminister

Automaatse tanklatest saadava soodustuse korral tuleks rajada online-tuvastamissüsteem soodustuse saaja tuvastamiseks. PRIA hinnangul läheks lahendus maksma 750 000 eurot, millele lisanduks igakuine lahenduse töös hoidmise ja hoolduse kulu. Kuid ka selle lahenduse korral ei saa välistada väärkasutust, näiteks isikut tõendava dokumendi edasiandmine teisele isikule. See tähendab, et endiselt oleks vajalik maksu- ja tolliameti kontroll teedel. Allikas: Maaleht, 1. august 2019

POOLT

Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees

Erinevad kliendikaardid ja isiku tuvastamise meetodid on kaubanduses juba praegu laialt kasutusel, mistõttu võib kahelda, kas uue tuvastussüsteemi loomine tegelikult nii kulukas on. Samas pole see ühekordne kulu võrreldes väärkasutusest tekkiva kahjuga, mis väidetavalt ulatub ligikaudu 4,7 miljoni euroni aastas, väga suur. Maksu- ja tolliamet on rõhutanud, et nende hinnangul tuleb väärkasutust takistada müügi hetkel, seega oleks tuvastussüsteemi loomine vägagi asjakohane.

Koda toetabki süsteemi sellist parandamist, millega jätkatakse sinise kütuse müümist vaid nendele isikutele, kellel on vastav õigus. Selleks tuleb luua õigustatud isikute register, milleks saab kasutada olemasolevat PRIA toetuste registrit.

Enne limiitide kehtestamist tuleks korda teha kütuse müümine jaemüügis, seejärel saab uutele andmetele tuginedes hinnata, kas on vaja kasutada täiendavaid meetmeid.

Meile on öeldud, et võimaliku väärkasutuse osas paistab silma mõni Tallinna tankla. Kui see on nii, siis peaks analüüsima, kas sinine kütus peab olema kättesaadav Tallinnas, kus põllumajandustootmisega ei tegeleta.

Sildid: EPKKerisoodustusega diiselkütuskütusmaaeluministeeriumprobleemsinine kütus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Ühisturustamine aitab vältida pettusi ja võita tarbijate usaldust

Järgmine artikkel

Suurandmed tootja teenistuses: kas olevik või tulevik?

Seotud artiklid

Erimärgistatud diislit saab uuest aastast osta ostuõiguse alusel. Foto: Pixabay
Kütus

Erimärgistatud diislit saab uuest aastast osta ostuõiguse alusel

detsember 2022
Põllumajanduskütuse aktsiisisoodustusega tuleb kindlasti jätkata. Foto: Pixabay
Kütus

Põllumajanduskütuse aktsiisisoodustusega tuleb kindlasti jätkata

aprill 2021
Valitsus kavandab diislikütuse aktsiisi langetamist. Foto: Pixabay
Kütus

Valitsus kavandab diislikütuse aktsiisi langetamist

aprill 2020
EPKK toetab sinise kütuse ostuõiguse registri loomist. Foto: EPKK
Kütus

EPKK toetab sinise kütuse ostuõiguse registri loomist

jaanuar 2020
Järgmine artikkel
Suurandmed põllumajanduses. Uue põlvkonna põllutöömasinad suudavad andmeid saata otse põllumajandustarkvarasse. Foto: Claas

Suurandmed tootja teenistuses: kas olevik või tulevik?

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.