Tuleva aasta riigieelarves on põllumeestele mõeldud üleminekutoetuste summa kümne miljoni euro võrra väiksem, kui lubaksid Euroopa Liidu reeglid. Kuigi ideid raha leidmiseks pole, lubavad nii poliitikud kui ka põllumeeste esindajad võidelda eelarve vastuvõtmiseni, et raha leitaks.
Euroopa Liidu reeglid lubaksid Eesti riigil oma põllumeestele järgmisel aastal maksta 15,3 miljonit eurot üleminekutoetusi. Kui viimatiste riigikogu valimiste järel moodustatud koalitsioonis lubasid kõik osalised jätkata põllumeestele täies mahus (st Euroopa Liidu lubatud maksimaalses määras) üleminekutoetuste maksmist, siis valitsuselt riigikogule üle antud järgmise aasta riigieelarve eelnõus oli üleminekutoetuste real lubatust umbes kümme miljonit eurot vähem ehk vaid viis miljonit eurot. Edasi on käinud võitlus justkui nähtamatu vaenlasega, sest keegi ei ole vastu, et maksta põllumeestele üleminekutoetusi täies mahus. Keegi ei suuda aga leida ligi 12 miljardi euro suurusest riigieelarvest kohta, kust võtta puuduolevad kümme miljonit eurot.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) esindajad kohtusid oktoobris riigikogu fraktsioonidega. EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus kinnitas, et fraktsioonide üldine hoiak oli mõistev. Üleminekutoetuste teemat lubati eelarvekõnelustel positiivselt käsitleda. Samas tunnistati, et riigikogus on keeruline nii suures mahus muudatustele katteallikaid leida.
Suuga teeb suure linna
Pressiteatest võib lugeda, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed rõhutasid toetuste olulisust kodumaise toidujulgeoleku tagamiseks. Isamaa fraktsiooni liikmed väljendasid valmisolekut üleminekutoetuste teemat positiivselt käsitleda, kui eelarvemuudatustele leitakse katteallikad. Keskerakonna mitmed liikmed rõhutasid, et põllumajandus on Eesti jaoks tulevikuks suur võimalus, mistõttu peaks riik kohalikule tootmisele jätkuvalt panustama. Reformierakonna hinnangul tuleks üleminekutoetusi täies mahus maksta põllumajandustootjate kindlustunde tagamiseks.
Kõigi põllumajandustootjatele poolehoidu väljendanute hulgas tundub küll üsna küüniline just reformierakonna seisukoht. Reformierakonna juhitud valitsuse ajal loobus Eesti riik võimalusest toetada oma põllumeeste konkurentsivõimet ja siseriiklikeks üleminekutoetusteks riigieelarvetesse raha ei leitud. Paraku ei andnud reformierakond selle artikli jaoks selgitusi, miks nende seisukoht on praeguseks muutunud vastupidiseks ja kas neil on ka mõni idee, kust võtta järgmise aasta eelarvesse puuduolev kümme miljonit eurot.
Sõrmuse sõnul rõhutasid kohtumistel eelkõige keskerakonna liikmed, et põllumajandusele raha leidmine on prioriteetide ja tahtmise küsimus ning viitasid keskerakonna juhitud eelmisele valitsusele, kes üleminekutoetusteks vajaliku raha suutis leida. Ka eelmine maaeluminister Tarmo Tamm on Kuku raadio saatele „Maatund“ antud intervjuus öelnud, et on auküsimus leida üleminekutoetuste jaoks vahendeid lubatud maksimaalses määras. „See on auküsimus. Kui teised toetavad maksimaalses määras, meie ei toeta, siis on see ka konkurentsiküsimus. Me ei suuda seal ühisel turul muidu toimetada,“ selgitas eksminister.
Üleminekutoetus vähenenud
Võrreldes esimeste aastatega, kui Euroopa Liiduga hiljem liitunud riigid said õiguse oma põllumajandustootjatele siseriiklikke otsetoetusi juurde maksta, on Euroopa Liidu käimasoleva finantsperioodi viimaseks aastaks EL-i reeglite järgi maksta lubatud maksimaalne toetussumma kahanenud mitu korda väiksemaks.
Käibelt Eesti põllumajandustootjate esikümnesse kuuluva Tartu Agro juhatuse liikme Aavo Mölderi sõnul on järgmiseks aastaks lubatud maksimaalne üleminekutoetuste summa, 15,3 miljonit eurot, üsna väike. Isegi kui sellest summast jääb alles kolmandik, siis see ei olekski väga suur kaotus. Samas toob ta näite põllumajandusele üsna ekstreemseks kujunenud 2016. aastast, kus kogu sektori käive oli ligi 850 miljonit eurot ja selle käibe juures suudeti sektoris teenida kasumit vaid kümme miljonit eurot. Kui arvestada juurde liisingud ja võlad, siis elataksegi vaid laenude peal. „Üldpilti vaadates on iga sent oluline,“ rõhutab ta.
Tartu Agrole endalegi on toetused eelarve oluline osa. Ligikaudu seitsme miljoni eurose aastakäibega ettevõte sai 2018. aastal toetusi 900 000 eurot, millest top-up oli 300 000 eurot. Eelmisel aastal langes top-up’i osakaal kõigist toetustest 23% peale. Võrdlusena võib tuua, et kogu toetusteks saadud raha maksab Tartu Agro riigile maksudena tagasi, sest ettevõtte maksukoormus on 1,2 miljonit eurot aastas.
„Praeguses olukorras on top-up väga vajalik ja kui seda täies mahus ei maksta, siis ilmselt arvatakse, et meie põllumajandus on väga heas seisus,“ ütles Mölder.
„Kergejõustikuga paralleele tõmmates peab aga meie põllumees ilma toetusteta konkurentsis püsimiseks 100 meetri distantsi maailmameistrist veel viis sekundit kiiremini jooksma,” tõi Mölder piltliku näite.
Ootused luhtuvad
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats leidis, et loomulikult on viis miljonit eurot parem kui null, kuid otsetoetuse eelarve vähenemine maksimaalsest lubatud tasemest üle 67% võrra on siiski märkimisväärne muudatus.
„Talupidajatel on ootused, mis on eelnevate poliitiliste lubadustega loodud,“ on Ats seisukohal.
Tema sõnul on põllumajandustoodete turg ebastabiilne, kus hinnad suures ulatuses kõiguvad. Täiendav siseriiklik toetus aitaks ebastabiilsusega toime tulla.
Temaga nõustus Roomet Sõrmus, kes ütles, et olukord on ärev. USA otsustas kehtestada Euroopa Liidu osadele toiduainetele täiendavad tollimaksud, ka on raske hinnata Brexiti mõjusid. Ebakindlust suurendavad Sõrmuse sõnul ka maaeluministri antud signaalid, et üleminekutoetuste maksmise korda muudetakse. Kui sellises olukorras vähenevad paljude ettevõtete jaoks toetusrahad märkimisväärselt, siis tekitab see ebakindlust juurde ja muudab ettevõtete eelarved pingeliseks.
Võitlus jätkub, kuid ideid ei ole
Paraku ei ole veel kuulda olnud ühtegi ideed, rääkimata ettepanekutest, kust puuduolev üleminekutoetuste raha leida. Riigikogu fraktsioonid kinnitasid põllumajanduskojale, et on valmis toetama lisaraha andmist üleminekutoetuste jaoks, kuid lisasid, et neil on riigikogus väga keeruline katteallikaid leida. Ka maaeluminister Mart Järvik tunnistas Vikerraadio Reporteritunnis, et häid mõtteid katteallikate osas praegu ei ole. Aastaid riigikogu liige olnud Aavo Mölder usub, et kui põllumehed suudavad selgeks teha, milleks neil seda raha on vaja, siis leitakse riigikogus lahendus. Ühe mõttena pakub ta välja kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) raha. MES-i vahendeid tavaliselt täies mahus ei kasutata ning varemgi on sealt põllumeestele raha juurde antud.
Maaeluministri nõunik Maido Paju kinnitas, et minister jätkab üleminekutoetuste täismahus maksmise eest võitlust. „Minister Mart Järvik võitles välja järgmise aasta top-up’i põllumeestele viie miljoni euro suuruses summas, kuigi see oli varem 2020. aasta riigieelarve strateegiast täielikult välja jäetud. Minister jätkab tööd selle nimel, et leida täiendavaid vahendeid top-up’i väljamaksmiseks aastal 2020 EL-i poolt lubatud täismahus,“ lubas Paju ministri nimel. „Lõplik tõde selgub riigieelarve kinnitamisel riigikogus detsembrikuus,“ lisas ta.
Küsimus
Millele võivad põllumehed loota 2021. aastal, kui algab Euroopa Liidu uus finantsperiood, kuhu praeguse seisuga ei ole üleminekutoetuste maksmise võimalust ette nähtud?
Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
Praeguse seisuga on 2020. aasta viimane, millal võib üleminekutoetusi maksta. Samas pole välistatud, et uuel perioodil võib taas päevakorda tõusta nn lisamakse võimalus (top-up), kui Euroopa Liidu toetused piisavalt kiiresti ei tõuse.
Brexiti mõju Euroopa Liidu eelarvele võib kaasa tuua väga halbu uudiseid ka põllumajandussektorile, eesistuja Soome ongi teinud ettepaneku põllumajanduse eelarve kärpimiseks.
Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht
Me loodame, et Eesti põllumeestele makstavad Euroopa Liidu otsetoetused suurenevad ja jõuavad Euroopa keskmise tasemeni. Tegelikkus kujuneb ilmselt teistsuguseks, st EL-i toetusi tõstetakse, aga vähe. Seega ei ole välistatud, et Euroopa Liit annab ka järgmiseks finantsperioodiks Eestile võimaluse siseriiklike otsetoetuste maksmiseks. Kui see nii läheb, siis tuleb reegleid muuta ja maksta ka siseriiklikke otsetoetusi õiglastel alustel.
Reno Paju, maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste büroo juhataja
Alates 2021. aastast hakkab kehtima Euroopa Liidu uus finantsperiood ja uueks finantsperioodiks on ette nähtud konkurentsivõime suurendamiseks ning stabiilse sissetuleku tagamiseks mitmeid sekkumisi (toetusi).
Kuna finantsperioodi ettevalmistus on alles käimas, siis on praegu veel vara öelda, milliseid toetusi uuel eelarveperioodil Eestis rakendatakse.
Statistika
Üleminekutoetuste vähendamine pärsib põllumajanduses lisandväärtuse loomist kümnendiku võrra
Aastal 2018:
- moodustasid üleminekutoetused kogu toetuste mahust keskmiselt 10%;
- varieerus üleminekutoetuste osatähtsus 1 protsendist (püsikultuuride tootmises) kuni 17 protsendini (piimatootmises);
- üleminekutoetuse suurim osatähtsus oli tootmistes, kus kasvatati nii põllukultuure kui ka toodeti piima või peeti lihaveiseid või lambaid;
- loodavas netolisandväärtuses (mida suurem lisandväärtus, seda konkurentsivõimelisem) moodustasid üleminekutoetused keskmiselt 9%, enim loomakasvatuses (16%), piimatootmises (10%), segatootmises (9%), taimekasvatuses (8%). Seega, vähendades üleminekutoetusi 2/3 võrra (15,3 miljonilt eurolt 5 miljonile eurole) võib olla mõju loodavale lisandväärtusele kuni 11%, enim mõjutatud sektorid on piimatootmine ja loomakasvatus.
Allikad: põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas FADN; maaeluministeerium
Euroopa sunnib toetuste määramisel kasutama vananenud andmeid
Eestimaa Talupidajate Keskliit on mures, et üleminekutoetusi makstakse väga aegunud referentsandmete põhjal. Toetusi määratakse enam kui kümne aasta tagustele andmetele tuginedes.
Taluliit saatis pöördumise koalitsiooniparteide juhtidele, maaeluminister Mart Järvikule ja riigikogu maaelu- ja rahanduskomisjoni esimeestele, kus juhitakse tähelepanu, et siseriiklikke otsetoetusi makstakse enam kui kümne aasta taguste referentsandmete järgi. Toetusi makstakse 2006., 2007. ja 2008. aasta andmete järgi.
Taluliidu väitel tähendab see, et kõik põllumajandustootjad, kes on alustanud tootmisega pärast neid referentsaastaid, ei saa siseriiklikke täiendavaid otsetoetusi. Samas võivad aga toetusesaajate hulka sattuda ettevõtted, kes tollases mahus praegu enam tootmisega ei tegelegi. Taluliit soovib, et rakendataks õiglasemaid meetmeid. Seni ei ole liit pöördumisele vastust saanud.
Praegu midagi ei muutu
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda siin talupidajatega päris ühes paadis ei ole. EPKK juhatuse liikme Roomet Sõrmuse väitel on see diskussioon üsna vana ja loomulikult toetaks ka EPKK uuemate andmete kasutamist, kuid paraku on selgeks saanud, et vähemasti sellel finantsperioodil ei ole üleminekutoetuse maksmise aluseid võimalik muuta. Seetõttu pole Sõrmuse hinnangul mõtet selle teemaga ka tegeleda. Keerulises eelarveolukorras võiks poliitikud seda teemat isegi ära kasutada, viidates süsteemi puudustele, nagu see juhtus reformierakonna valitsemise ajal aastatel 2014‒2016.
Olukorra paratamatust kinnitab ka maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste büroo juhataja Reno Paju. Ta viitab, et üleminekutoetusi makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohaselt samadel tingimustel nagu anti üleminekutoetusi 2013. aastal.
2013. aastal maksti üleminekutoetusi 2006., 2007. ja 2008. aastate toetusõiguste alusel. Euroopa Komisjonilt on küll küsitud luba üleminekutoetuste reeglite muutmiseks, kuid luba ei ole antud. Nii tulebki Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina lähtuda praegu liidus kehtestatud reeglitest.
Hea teada
Miks on põllumeestele üleminekutoetused olulised
Kulud kasvavad tormiliselt
- 2014. aastal olid põllumajandussektori tööjõukulud 130 miljonit eurot, 2018. aastal 160 miljonit eurot. Vaatamata sellele jäävad põllumajandussektori palgad 20% riigi keskmisele alla.
- 2017. aastal maksid põllumajandusettevõtted intressideks kokku 18,5 miljonit eurot, 2018 üle 27 miljoni euro.
- Põllumajandusettevõtete rendikulud olid 2014. aastal alla 29 miljoni euro, mullu 36,5 miljonit eurot.
- Diislikütuse hind on võrreldes 2015. aastaga kasvanud peaaegu 20%.
Oodatud tulu jääb tulemata
- Mõne aasta tagune turukriis jättis piimatootjate rahakotti üle 100 miljoni eurose augu, piimalehmade arvu vähenemine jätkub siiani.
- Enne tänavust olid viljakasvatajatele kolm viimast aastat keerulised. 2016. aasta tera- ja kaunvilja ning õlikultuuride toodang jäi 2015. aastaga võrreldes 127 miljonit kasinamaks.
- Aastaid on kulud kasvanud toodangu väärtusest kiiremini. Toodangu väärtus on viimastel aastatel olnud langustrendis.
