• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

Taluliit ei osale meeleavaldusel

autor: Eestimaa Talupidajate Keskliit
november 2019
Kategooria: Toetus
Taluliit ei osale meeleavaldusel. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Neljapäeval arutas Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja algatust korraldada 10. detsembril Toompeal meeleavalduse, et protesteerida siseriiklike otsetoetuste eelarve vähendamise vastu ja pöörata tähelepanu sellele, et põllumajandustootjad ootavad võrdsemaid toetusi Euroopa Liidu tasemel.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu tõdes, et tegemist on oluliste teemadega. Täna tuleks aktiivselt tegeleda Euroopa Liidu tasemel Eesti põllumajandustootjatele võrdsete konkurentsitingimuste loomisega Euroopa Liidu ühisel turul ning taotleda meie põllumeestele Euroopa Liidu keskmisi otsetoetusi.

heworitz

Kuivõrd siseriiklike otsetoetuste, ehk rahvakeeli top-upi maksmise tingimused on ebaõiglased ja 10. detsembriks on tõenäoliselt langetatud kõik järgmise riigieelarve sisulised otsused, ei pidanud Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu õigeks osaleda meeleavaldusel. Seda enam, et Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindust ei kaasatud meeleavalduse korraldamise ettevalmistavatesse läbirääkimistesse. Ka praegune poliitiline olukord on mittesobiv meeleavalduse korraldamiseks. Kõigepealt näeme, et Maaeluministeeriumi ümber toimuv lahendatakse, uus minister saab astuda ametisse ning siis saame alustada läbirääkimisi olulisetel teemadel.

“Kõige suurem probleem täna on see, et me ühest küljest soovime võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu tasemel, kuid samas vanade referentsidega täiendavate otsetoetuste maksmisega suurendame ebavõrdset konkurentsi siseriiklikult. Ühelt poolt paraneb pikemalt tegutsenud põllumajandusettevõtete konkurentsivõime ning annab võimekuse just suurematele piimatootjatele, kuid teiselt poolt anname sellega signaali noortele alustajatele, et ärge tulge, teil ei ole kohta,” sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg. “Me peame põllumajanduse siseriiklikku toetamist väga vajalikuks. Seda tuleb teha aga õiglastel tingimustel. Täna öeldakse, et Euroopa Liit tingimusi muuta ei luba, siiski talupidajad ja noortalunikud ootavad, et Euroopa Liidu komisjoniga alustatakse läbirääkimisi tingimuste võimalikeks muutmiseks.”

heworitz

Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu otsustas, et pöördume küsimustega ja probleemidega uue maaeluministri poole siis, kui ta on ametisse astunud.

Eestimaa Talupidajate Keskliidule teeb jätkuvalt tõsist muret siseriiklike otsetoetuste maksmise reeglid. Need sätestavad, et põllumajandustootjad saavad toetust referentsaastaga 2006., 2007. ja 2008. See tähendab seda, et kõik põllumajandustootjad, kes on alustanud tootmisega peale neid referentsaastaid ei saa siseriiklikke täiendavaid otsetoetusi. Sellise reeglistiku rakendamine on paraku suurendanud ka siseriiklikku ebavõrdust. Meie näeme, et siseriiklike toetuste maksmine põllumajandustootjatele on Euroopa Liidu ühisturul konkureerimiseks äärmiselt oluline, kuid seda peaks tegema õiglastel tingimustel. Hetkel toetavad siseriiklike otsetoetuste maksmise reeglid pigem suuremaid piimatootjaid ja pikemalt tegutsenud põllumajandustootjaid. Samas diskrimineerivad paljusid väiksemaid ja keskmise suurusega tootjad ja eriti noortalunikke, jättes nad üldse ilma siseriiklikest otsetoetustest.

Taust

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) korraldab 10. detsembril Toompeal meeleavalduse protesteerimaks selle vastu, et 2020. aasta riigieelarve eelnõus on siseriiklike otsetoetuste kogusuuruseks ette nähtud 5 miljonit eurot, kuigi Euroopa Liidu reeglid lubavad neid maksta kogusummas 15,3 miljonit eurot. Samuti soovib EPKK juhtida tähelepanu vajadusele võrdsustada Eesti põllumeeste toetusi Euroopa Liidu keskmistega.

Liikmetele

Kuigi Eestimaa Talupidajate Keskliit ei organiseeri meeleavaldusele ühiselt minemist, siis liikmed, kes näevad vajadust meeleavaldusega liitumisest saavad seda teha. Lisainformatsiooni meeleavalduse kohta leiab aadressilt www.epkk.ee

Lisainfo

Kerli Ats
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee

Sildid: EPKKliitude uudisedmeeleavaldusotsetoetustaluliittoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Valitsuserakondade sõnamurdmine toob põllumehed meeleavaldusele

Järgmine artikkel

PRIA kinnitas otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad

Seotud artiklid

Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss
Euroopa Liit

Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

juuni 2026
Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock
Toetus

Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

juuni 2026
Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel
Euroopa Liit

546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

juuni 2026
Stefan Gernert ja Hania Lederking.
Haridus

Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

juuni 2026
Järgmine artikkel
PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo. covid-19 erakorraline toetus

PRIA kinnitas otsetoetuste ja üleminekutoetuste ühikumäärad

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.