Märtsi alguses Eesti Maaülikoolis toimuval traditsioonilisel konverentsil Terve loom ja tervislik toit on fookuses piimaveiste söötmine kinnisperioodil.
Kinnisperiood peab pidamise ja söötmiskorralduse poolest olema vähemalt sama hea kui lüpsikarjal. Mõnikord öeldakse, et kinnisperiood ei ole niivõrd laktatsiooni lõpp, kui järgmise laktatsiooni algus. Seega lehma söötmine ja pidamine viimasel 60 tiinuspäeval mõjutavad nii uue laktatsiooni piimatoodangut kui ka vasika tervist.
Traditsiooniliselt on Eestis rakendatud kinnislehmade poegimiseelset söötmist. Söötmiskorralduslikult aga jagatakse kinnisperiood kaheks ehk puhke- ja ettesöötmise perioodiks.
Ettesöötmine tähendab söödaratsiooni energiasisalduse suurendamist kinnisperioodil, ühtlasi lehma ettevalmistamist jõusöödarohke ratsiooniga laktatsiooni alguses. Samas näitavad viimased teadusuuringud laiast maailmast, et see ei pruugi olla lehmade füsioloogilisest aspektist vajalik.
Nii sellel kui ka teistel söötmisega seotud teemadel arutlevad 5. märtsil Eesti Maaülikoolis toimuval konverentsil Terve loom ja tervislik toit Eesti Maaülikooli söötmisteaduse õppetooli juht Meelis Ots, emeriitprofessor Olav Kärt ning Helsingi Ülikooli teadur Tuomo Kokkonen.
Eesmärk on koos praktikutega leida vastuseid ja lahendusi tekkinud küsimustele, mis on seotud piimaveiste söötmisega kinnisperioodil.
Hea teada
Rohkem infot 4.–5. märtsil toimuva konverentsi kohta leiab https://terveloomjatervisliktoit.ee. Veebilehele pannakse üles ka konverentsi ettekanded.