• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte

    Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

    Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet

    Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

    Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

    PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock

    Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

    Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

    Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte

    Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

    Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet

    Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

    Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

    PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock

    Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

    Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

    Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Põllumehe finantsteadmised vajavad täiendust

autor: Katrin Lemsalu, Ants-Hanne­s Viira, Maire Nurmet, Jüri Lehtsaar, Kersti Aro, Katrin Kreegimäe - Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut
veebruar 2020
Kategooria: Raha, Põllumehe Teataja veebruar 2020
Põllumehe finantsteadmised. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Perioodil 2021–2027, mil ilmselt vähenevad põllumajandussektori investeeringutoetused, tekib põllumajandusettevõtetel üha suurem vajadus leida investeeringute rahastamiseks muid allikaid.

Olukorra leevendamiseks kavandatakse järgmisel eelarveperioodil kasutada senisest suuremas mahus EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastamisvahendeid. Seega vajavad täiendust ka põllumajandusettevõtjate finantsvaldkonna teadmised.

Põllumajandusettevõtted vajavad ettevõttevälist finantseerimist eelkõige tootmisvahendite ja maa ostuks. Viimastel aastatel on põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus, tootmisteguritulu (netolisandväärtus miinus muud tootmismaksud pluss muud tootmistoetused) ja ettevõtjatulu vähenenud. Kuigi 2019. aastal oli põllumajandustoodangu väärtus rekordiliselt 1,04 miljardit eurot, jäi tootmisteguritulu ja ettevõtjatulu märgatavalt alla 2012. aasta taset. Selle taustal on investeeringute finantseerimisel taas suurenenud investeeringutoetuste osakaal.

Aastatel 2010‒2018 tehti põllumajanduses investeeringuid põhivaradesse aastas keskmiselt 188 mln euro eest ja keskmine investeeringutoetuste maht ühes aastas oli 37 mln eurot (joonis 1).

Joonis 1. Põllumajandustootjate investeeringud põhivarasse ja nende allikad, mln eurot

Seega finantseeriti sel perioodil 20% põhivarainvesteeringutest investeeringutoetuste abil. Aastatel 2016‒2018 finantseeriti 22–30% põhivarainvesteeringutest investeeringutoetuste abil. Perioodi maksimumist (30%) 2017. aastal on investeeringutoetuste osakaal põhivarainvesteeringutest kõrgem olnud vaid majanduskriisi aegsel 2009. aastal (33%).

Üldiselt on põllumajandusettevõtete omafinantseerimise võimekust iseloomustav müügitulu suhe varadesse vähenenud 2011. aastast alates (joonis 2).

Joonis 2. Müügitulu suhe varadesse

Võib eeldada, et ilma investeeringutoetusteta oleks põllumajandussektori investeerimisvõimekus märkimisväärselt väiksem. Kuna põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga tegelevate ettevõtete laenude jääk on aastatel 2005‒2018 suurenenud peaaegu kolm korda (joonis 3), siis on kõneaineks saanud küsimus laenude teenindamise võimekusest.

Joonis 3. Laenude ja liisingute jääk

Ärikasum ei kata intressikulu

Viimaste aastate majanduslikud raskused põllumajandussektoris avalduvad ka intressikulude kattekordaja näitajas. Nii kattis 2016. aastal ärikasum keskmiselt vaid 39% intressikuludest, st ärikasumist ei piisanud intressikulude tasumiseks. Kui väiksemates, kuni üheksa töötajaga ettevõtetes kattis ärikasum kõigil aastatel intressikulud, siis suuremates, enam kui kümne töötajaga ettevõtetes ei katnud ärikasum intressikulusid ei 2015. ega ka 2016. aastal. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on siiski olnud enamasti rahuldaval tasemel (1,2–1,6) (joonis 4).

Joonis 4. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja

Suuremates põllumajandusettevõtetes on nii intressikulude kui ka lühiajalise võlgnevuse kattekordaja olnud languses alates 2012. aastast. Mõningast leevendust pakkus 2017. aasta, kui piima kokkuostuhind oli eelnevatest (aga ka järgnevatest) aastatest kõrgem.

Laenuvõimalus MES-ist

Kui investeeringutoetused vähenevad, siis Eesti põllumajandusettevõtete väline finantseerimisvajadus tõenäoliselt kasvab.

Praegusel programmperioodil on põllumajandusettevõtetel lisaks krediidiasutuste pakutavatele laenudele võimalik laenu saada ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) vahendusel antavast Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) rahastamisvahendist. Sellest pakutakse laenusid alustavatele ja tegutsevatele põllumajandustootjatele, tootjarühmadele, toiduainete töötlemisega tegelevatele ettevõtetele ja maamajanduse mitmekesistamiseks.

Maaelu arengukava (MAK) 2014‒2020 kahe meetme kaudu võimaldatakse rahastamist mikro- ja väikeettevõtetele kasvulaenu ning pikaajalise investeerimislaenuna. MAK-i rahastamisvahendi finantstoodetega rahastatakse investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, mis vastavad MAK 2014–2020 meetmete 4.1, 4.2 ja 6.4 eesmärkidele.

Eesti Maaülikoolis 2019. aasta teisel poolel põllumajandustootjate esindajatega tehtud intervjuudest selgus, et ettevõttevälise omakapitali kaasamine on enamasti kõige viimane allikas, mida põllumajandusettevõtted rahastamisel kaaluvad. Seda põhjusel, et uute omanike kaasamine ettevõttesse on seotud otsustusõiguse jagamisega ja halvemal juhul riskiga kaotada kontroll ettevõtte üle. Samuti on ettevõttevälise omakapitali kaasamise takistus sobivate investorite või vastava investeerimisfondi puudumine. Probleem on informatsiooni asümmeetria nii nõudluse kui ka pakkumise poolel: ettevõtetel ei ole huvi omakapitali kaasamise vastu, mistõttu ei olda hästi kursis ka vastavate võimalustega, ning võimalikud investorid ei ole põllumajandussektori eripäradest piisavalt teadlikud. Rahastamisvahendite raames põllumajandussektorile suunatud investeerimisfondi loomine võiks soodustada ettevõttevälise omakapitali kaasamist, kuid see eeldab ka osapoolte teadmiste kasvu.

Mis ja kuidas edasi?

Kavandataval 2021–2027 programmperioodil, kui maaettevõtluse elavdamist võimaldavad investeeringutoetused on osaliselt kavas asendada EL-i finantsinstrumentide laenu- ja omakapitali rahastamisallikate kasutuselevõtuga, tekib ettevõtjatel üha suurem vastutus oma ettevõtte investeeringute vastutustundlikul planeerimisel ja rahastamisallikate valikul. Senine kogemus näitab, et rahastamisvahendi kaudu pakutavate finantstoodete välja töötamine on ajamahukas protsess ja vajab konsulteerimist erinevate osapooltega.

Investeerimisfondist oleks abi

Rahastamisvahend peab olema piisavalt paindlik, et reageerida muutuvatele nõuetele ja turule. Kuna rahastamisvahendi kaudu saadav abi tuleb tagastada, siis üldjuhul suhtub rahastamisvahendi kaudu tagastatava toetuse saaja võrreldes tagastamatu abi (nt investeeringutoetuse) saajaga rahastamisvahendi kaudu saadud vahenditesse kohusetundlikumalt. Kui luuakse sektorile suunatud investeerimisfond, mis tegeleb omakapitaliinvesteeringutega ning mida rahastatakse nii avaliku sektori kui ka erainvestorite rahast, siis soodustab see põllumajandusettevõtete jaoks lisaks senistele rahastamisvõimalustele ka ettevõttevälise omakapitali kaasamise võimalust. Sellega seoses vajavad täiendust ka põllumajandusettevõtjate finantsvaldkonna teadmised.

Finantseerimisraskused ehk miks on pangalaenu saamine keeruline

Põllumajandusettevõtete ja pankade esindajatega tehtud intervjuudest selgus, et ettevõtete laenuvajadus on suurem kui reaalselt rahastust saadakse. Põllumajandusettevõtjad tõid laenude saamisel takistusena välja eelkõige tagatiste ebapiisavuse.

Tagatis ei rahulda panku

Olukord, kus laenutaotleja pakutava tagatise väärtus osutub ebapiisavaks, on tavapärane ja eriti terav alustavate ja noorte ettevõtjate hulgas. Ka küpsematel ettevõtetel on tagatiste nappus probleemiks, sest näiteks maapiirkonnas asuvad hooned ei pruugi osutuda tagatisena piisavaks nende madala turuväärtuse tõttu. Kuigi põllumajandusmaal on piisav turuväärtus, ei ole kõigil rahastamist vajavatel ettevõtetel piisavalt omandis olevat maad. Seega eksisteerib teatud juhtudel „nokk kinni, saba lahti“ olukord. Selleks, et laenu tagatiseks maa panti panna, tuleb see maa enne osta. Võrreldes muude EL-i riikidega on Eestis põllumajandusmaa ostu finantseerimise vajadus suurem, sest meil on suhteliselt suur rendimaa osakaal.

Veel nimetati probleemina liiga lühikest laenu tagasimakse perioodi. Paljudel ettevõtetel, eelkõige aga väikestel ja noortel ettevõtjatel, on laenu saamisel takistuseks kehvad majandustulemused. Mõnede põllumajandusettevõtjate arvates ei tunta pankades piisavalt põllumajandustootmise eripära ning hinnatakse riske tegelikust suuremaks.

Pangad on üldiselt põllumajandusettevõtetega koostööst huvitatud ja pankade esindajate hinnangul ei esine heade majandustulemustega, läbimõeldud äriplaaniga, varasema laitmatu maksekäitumisega ning piisavate tagatistega ettevõtetel laenude saamisega probleeme. Siiski tuleb ette, et laenutaotleja finantsolukord ei ole kiita, tal on ebapiisavad ja/või ebasobivad tagatisvarad või on varem esinenud maksehäireid. Probleemiks peetakse ka nõrkasid ja korralikult läbi mõtlemata äriplaane. Krediidiasutuste sõnul kalduvad alustavad ettevõtjad ettevõtte algusfaasis hindama tulusid tegelikust suuremaks ja kulusid väiksemaks. Finantseerijate jaoks on laenukõlbulik äriplaan selline, mille põhitegevuse netorahavoo arvel oleks võimalik katta nii regulaarseid laenu põhiosa makseid kui ka intressimakseid.

Tavalisest erinev maksegraafik

Põllumajandusettevõtetele tullakse vastu ka näiteks maksegraafikute koostamisel ja aeg-ajalt võimaldatakse tavapärasest erinevaid laenu tagasimakse graafikuid nii, et laenu põhiosa tagastamine ajastatakse peamiselt saagi müügi ja/või toetuste (näiteks ühtne pindalatoetus, keskkonnasõbraliku majandamise toetus jmt) laekumise järgsele ajale. Samuti teadvustatakse pankades täiendavaid riske, mis tulenevad ilmastikust ja toorpiima hindade volatiilsusest erinevatel aastatel.

Krediidiasutuste hinnangul jääb ettevõtjatel mõnikord siiski puudu finantskirjaoskusest ja ettevõtte äri- ja finantsriskide juhtimise alastest teadmistest.

Sildid: andmedEesti põllumeesfinantsoskusedinvesteeringudmaaülikoolrahateadus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Avage huvilistele uksed!

Järgmine artikkel

Teadlased ja praktikud arutlevad kinnislehma söötmise üle

Seotud artiklid

Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte
Keskkond

Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

jaanuar 2023
Põllumajandustoodangu väärtus tõusis 2021. a 13%, kuid kasvavate kulude tõttu vähenes põllumeeste teenitud tulu veerandi võrra.. Foto: Pixabay
Ülevaade

Põllumeeste teenitud tulu vähenes mullu veerandi võrra

oktoober 2022
Tänavu toimub 21 aasta järel taas maa hindamine, mis annab objektiivse ja ajakohase info maa turupõhise väärtuse kohta. Foto: SHutterstock
Andmed

Maa uus väärtus selgub oktoobri viimasel päeval

oktoober 2022
Digitaliseeritud keskne põlluraamat
Andmed

Aeg põlluraamatute keskseks digitaliseerimiseks on küps

oktoober 2022
Järgmine artikkel
Konverents Terve loom ja tervislik toit. Foto: Pixabay

Teadlased ja praktikud arutlevad kinnislehma söötmise üle

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja märts 2023

Sisuturundus

Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

oktoober 2022
MES tuleb appi. Põllumajandusühistute uuring. Hea on teada, et sinu huvide eest seistakse. Foto: Shutterstock

MES tuleb põllumehele appi

oktoober 2022
Eesti toidu innovatsioon

Eesti toidu innovatsioon

oktoober 2022
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm

    Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Moodne talu podcast #2: Meemeistrid

    Moodne talu podcast #2: Meemeistrid

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Moodne talu podcast #3 Mahlametsa

    Moodne talu podcast #3 Mahlametsa

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit tehnika toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.