Üks Põlvamaa mees rääkis järgmise loo: „Paar aastat tagasi männiga uuendatud metsatukk on mul maja taga. Ühel õhtul vaatasin aknast välja ja mida ma näen – metskits maiustab otse keset noorendikku. Läksin välja, kits pani plehku. No nii, mõtlesin – mändide seas nüüd korralik laastamine tehtud. Aga kui läksin söömapaika kohale, siis nägin – männid täitsa puutumata ja kits oli söönud vaid noori pihlakaid!“
Mullu loendati Eesti metsades 130 000–140 000 metskitse, 12 000–13 000 põtra ning 7000–8000 punahirve (keskkonnaagentuuri andmed). Need on suured arvud ja ilmselt on iga Eesti metsaomanik ulukikahjustustega kokku puutunud. Kel on ära söödud noorendik, kel pisut vanemas metsas sarvi sügatud. Kuidas aga võimalikke kahjustusi ennetada? Kindlasti on üks võimalus aktiivne suhtlus oma piirkonna jahimeestega. Loomasõbralikum on aga looduslikult tekkinud või istutatud noori taimi kaitsta mehaaniliste abivahendite või ulukitõrje preparaatidega.
.jpg "heworitz")
Mida ulukite peletamiseks teha?
Ulukikahjustuste ennetamisega ei tohi hiljaks jääda ja neid töid tuleks planeerida juba enne metsauuendamist. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui ka määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiv ilm püsima vähemalt paar tundi. Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.
Üks lihtne võte on istutada potentsiaalsele ulukikahjustusalale rohkem puutaimi kui tavaliselt, juba ette arvestades, et osa taimedest tõenäoliselt süüakse ära. Sama põhimõtet saab rakendada looduslikule metsauuendusele jäetud raiesmikul, kus esimesel valgustusraiel jäetakse alles rohkem puid.
Tõrjevahendite mitmekesine maailm
Repellent Trico on looduslik taimekaitsevahend, mille toimeaine on lõhna andev lambarasv. Trico on metskitsede, hirvede ja põtrade peletamisvahend kahjustuste vältimiseks okas- ja lehtpuudel ning põllumajanduses rapsil. Sobivaim aeg pritsimiseks on septembris-oktoobris, kui temperatuur veel plusspoolel. Istikutel pritsitakse ladvakasvusid, vanematel puudel tüve. Istikute kaitseks tuleb pritsida ladvakasvusid üks-kaks korda aastas (toime kestab 6–8 kuud), vanematel puudel pritsida tüvesid koorimise ja sarvesügamise tõrjeks vastavalt vajadusele. Selleks, et moodustuks püsiv kaitsekiht, peab Trico täielikult kuivama.
Cervacol on sinakashall valmis pasta, mis noorele puutaimele määrituna kaitseb seda sõraliste kahjustuse eest. Cervacoli kaitsev toime põhineb kolmel komponendil: värvus, maitse ja mehhaaniline karedus. Kaitseefekti annavad repellendis sisalduvad mehaanilised toimeained, mis välistavad ulukite kohandumise repellendiga. Võrsele määritud repellent kuivab umbes 15 minuti jooksul ja määrimistööd tuleb teha plusskraadidega. Kerge kaste või uduvihma korral võib taimi repellendiga töödelda, kuid tugevama vihma korral tuleb töö katkestada.
Kummikindaid kasutades tuleb Cervacol kanda mitte väga paksu kihina ulukite poolt ohustatud taimeosadele, okaspuudel tavaliselt ainult ladvavõrsele. Võrse peab jääma veidi sinakas-hallikas, liiga paksu kihiga katmist tuleb vältida. Okaspuudel kaitstakse tavaliselt vaid ladvavõrset, kusjuures ladvapung peab repellendiga kindlasti kaetud saama, kuid punga ei tohi kõvasti mudida või liiga paksu kihiga katta. Tavaliselt jääb liiga paksu kihiga kaetud pungal puhkemine hilisemaks, halvemal juhul pung üldse ei avanegi.
Vere lõhn peletab eemale
Kasutusel on ka ulukitõrjevahend Plantskydd, mis on valmistatud taimsetest õlidest ja verejahust. Preparaadi spetsiifiline verelõhn hoiab eemale hirved, põdrad, kitsed ja jänesed. Kaitstavaid taimi on soovitatav pritsida kevadel või sügisel, enne kui lehtede ja noorte võrsete närimise aeg algab. Lahust tuleb pritsida kuivadele taimedele, samuti peab pritsitud taim saama kuivada, et saavutada vihmakindlus. Pritsida tuleks hommikul või pärastlõunal, et vältida otsest päikesepaistet. Kitsede ja põtrade eest kaitstavatel taimedel pritsida taimede ladvaosa, jäneste põhjustatud kahjustuste vältimiseks pritsida tüvesid ja alumisi leht.
Repellendi ostmiseks saab toetust taotleda
Ulukitõrjet planeerival metsaomanikul tasub kindlasti konsulteerida Metsaühistu spetsialistidega. Ulukikahjustuste ennetamiseks on võimalik saada ka toetust, sel aastal oli repellendi soetamise ja kasutamise toetuse määr 70 eurot hektari kohta. Praeguseks on see toetusvoor lõppenud ja metsaomanikel tuleks oodata järgmist toetuse taotlusvooru.
Selleks aga oleks vaja juba kevadel mõelda, millistes metsa osades kaitsetöid sügisel ette võtta, sest parim aeg kõigi repellentide kasutamiseks on sügisel, üldiselt septembris-oktoobris, kui õues on temperatuur veel plusspoolel ning ilmad kuivad. Kõige kahjustusterohkem periood kestab hilissügisest järgmise aasta varakevadeni.
