Alates selle aasta 1. jaanuarist toimusid märkimisväärsed muudatused maaelu nõuandeteenustes.
ÜPP strateegiakava vahenditest toetatavaid nõustamisteenuseid saavad nüüd teatud tingimustel osutada lisaks konsulendi kutsega nõustajatele ka näiteks teadustöötajad ja õppejõud. Lisaks ei ole toetuste taotlemise nõustamine üldjuhul enam toetuskõlbulik ja selle eest tuleb kliendil endal tasuda. Allpool kõigest lähemalt.
Aastatel 2015–2023 korraldas maaelu arengukava vahenditest toetatavate nõuandeteenuste pakkumist Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES). Toetatavaid nõustamisteenuseid said osutada vaid konsulendi kutsega nõustajad, kellega MES oli sõlminud töö- või käsunduslepingu.
Nõustada sai vastavalt eelmise perioodi regulatsioonile vaid põllumajanduslikke esmatootjaid, st näiteks metsanduse alane nõustamine oli küll toetuskõlbulik, kuid ainult põllumeestele. Konsulendid nõustasid oma kliente, MES hoolitses dokumentatsiooni eest ja esitas PRIA-le ühise toetustaotluse kõigi konsulentide tehtud töö eest.
Uuel perioodil, mis algas 1. jaanuaril 2024, on nõuandesüsteemi „töökorras hoidmise“ ülesanne antud Maaelu Teadmuskeskusele (METK), kuid tema roll ei ole sama, mis varem MES-il. METK ei sõlmi konsulentidega lepinguid ega taotle PRIA-lt nõuandetoetust. Iga nõustaja teeb oma tööd teistest sõltumatult ja taotleb nõuandetoetust PRIA-lt ise või tema poolt nimetatud äriühingu kaudu.
Nõustajate ring laieneb tasapisi
Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise toetuse määruse kohaselt on nõuandetoetuse taotlemise aluseks nõustaja kuulumine vastavasse nõustajate nimekirja. METK-i ülesanne on tagada, et nimekirja kantakse vaid nõustajad, kellel on piisavad teadmised ja kogemused oma valdkonnas nõustamiseks.
Nõuandetoetusega oma teenuseid osutada sooviv nõustaja esitab METK-ile avalduse nõustajate nimekirja kandmiseks ning juhul, kui loetakse tõendatuks, et nõustajal on oma valdkonnas piisavad teadmised ja kogemused, kantakse ta nõustajate nimekirja. Nimekirja kandmisega tekib nõustajal õigus PRIA-lt oma töö eest nõuandetoetust taotleda. Toetusmäär on 90% teenuste maksumusest nagu eelmiselgi perioodil ning ühe ettevõtja kohta saab toetatavaid nõustamisteenuseid pakkuda kuni 3000 euro ulatuses kalendriaastas.
Vastavalt määrusele eeldatakse, et lisaks konsulendi kutsega nõustajatele on piisavad teadmised ja kogemused nõustamiseks ka teadustöötajatel, kõrgkoolide õppejõududel, kutseõppeasutuste õpetajatel ja nõustajate järelkasvuprogrammi läbinud isikutel. Samuti saavad nimekirja kandmist taotleda vähemalt kolmeaastase ettevõtluskogemusega inimesed, kellel on METK-i hinnangul tõendatult piisavad teadmised ja kogemused kõnealuses valdkonnas.
Soovijad saavad avaldusi esitada aasta ringi ja menetlusaeg on reeglina kuni 30 tööpäeva. Alates aasta algusest on nimekirja kantud juba 50 nõustajat, neist enamik on kutsetunnistusega konsulendid, kes eelmiselgi perioodil nõuandeteenuseid osutasid, ning menetluses on veel kümmekond taotlust. Nõustajate nimekiri on METK-i kodulehel koolitus- ja nõuandeteenistuse alajaotuses ning see täieneb jooksvalt uute nimedega vastavalt avalduste laekumisele.
Nõustamisteenuste sihtgrupp muutus suuremaks
Laienenud on ka lõppkasusaajate ring, kellele saab toetatavaid nõustamisteenuseid osutada. Kui eelmisel perioodil sai klient olla vaid põllumees (põllumajanduslik esmatootja), siis uue määratluse kohaselt toetatakse nõuandeteenuse osutamist põllumajandussaaduste tootmisega, töötlemisega, põllumajandus- ja metsamaa hooldamisega, sealhulgas agrometsanduse süsteemi hooldamisega ning põllumajandussaadustest mittepõllumajandustoodete töötlemisega tegelevaid kliente ning nendes valdkondades tegevusega alustada soovijaid. Lihtsustatult saavad seega klientideks olla põllumajandussaaduste tootjad, töötlejad, maa hooldajad ning nendes valdkondades alustajad.
Klientide jaoks on tõenäoliselt kaalukaim muudatus toimunud toetatavate nõuandeteenuste valdkondades. Aastaid kehtis kord, et toetuste taotlemise nõustamine oli kuni kahe tunni ulatuses aastas 100% toetatav, teisisõnu kliendile tasuta. Enamasti kasutati nõustamist kevadisel pindalatoetuste taotlusperioodil, et konsulendi abiga oma toetustaotlus õigesti ära vormistada.
Kuna eelmisel, 2023. aastal olid seoses uue perioodi reeglistikule üleminekuga väga suured muudatused toetuste tingimustes, siis kasutasid konsulentide abi ka paljud sellised taotlejad, kes varem olid ise oma taotluste vormistamisega e-PRIA-s hakkama saanud ning kokkuvõttes moodustas toetuste taotlemise nõustamine eelmisel aastal pea poole kõigist osutatud nõustamisteenustest.
Toetuste taotlemisel saab tasuta nõu ainult teatud tingimusel
Uuel perioodil ei ole toetuste taotlemise nõustamine enam üldjuhul toetuskõlbulik ehk enamik kliente peab sel kevadel konsulendi teenuseid kasutades selle eest konsulendile täiel määral ise tasuma. Nõuandetoetuse määrus näeb siiski ette ka erandi: toetuste taotlemise (ja elektrooniliste andmekogude kasutamise) nõustamine on toetuskõlbulik alustavatele ettevõtjatele nende esimesel kahel tegevusaastal. Toetuskõlbulikkuse määratlemisel lähtutakse sellest, kas kõnealune isik on varem toetusi saanud ning kaheaastase perioodi alguseks loetakse esimest toetuse määramise otsust. See puudutab kõiki pindala-, looma- ja muid maaelu arengu toetusi. Neile, kes pole varem toetusi taotlenud/saanud, on esimesel kahel tegevusaastal toetuste taotlemise alane nõustamine toetatav 90% ulatuses.
Maaelu Teadmuskeskuse ülesannete hulka kuulub edaspidi ka nii olemasolevatele kui tulevastele nõustajatele koolitusvõimaluste pakkumine, põllumajandustootjate nõuandevajaduste kaardistamine ning analüüsi põhjal poliitikakujundajatele soovituste andmine võimalikeks muudatusteks. See on osa laiemast tegevuste ringist, mille kaudu METK koordineerib ja arendab Eesti põllumajanduse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi. Need ülesanded on METK-ile antud põhjusega, sest oma sajandipikkuse kogemuse ja uuendusliku teadustööga ollakse usaldusväärne partner kõigile eelmainitud osapooltele.
