Parem pool muna kui tühi koor

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus nentis, et koda on alates 13. märtsist olnud sisuliselt koroonakriisi staap. „Kõige teravamalt on üleval olnud tööjõuteema ning olulisuselt järgmine on kaupade vaba liikumine üle piiride. Muresid oli ka tehnoülevaatuse ja masinate registreerimisega maanteeametis ning isikukaitsevahendite ja desovahendite kättesaadavusega. Nii et valdkondi, mis eriolukorra tõttu häiritud said, on väga palju,“ tõdes Sõrmus.

Tööjõukriisi kohta mainis Sõrmus, et nii kojale kui ka Eestimaa Talupidajate Keskliidule teadaolevalt oli põllumajanduse, metsamajanduse, jahinduse, kalanduse, toidu- ja joogitööstuse, toidu ja joogi serveerimise ning majutuse valdkonnas 2019. aastal tööl enam kui 5000 hooajatöötajat välisriikidest. Siseministeeriumi andmetel lõpeb käesoleva aasta aprilli jooksul 300 põllumajanduses töötava välistöötaja tööõigus.

20 000 lehma sõltub Ukraina lüpsjatest

Täpsemad arvud on teada piimatootjate kohta, kelle seas koda tegi hiljuti küsitluse. Sellele vastas 77 piimakarja kasvatavat ettevõtet, kus on 34 544 piimalehma ehk 40% Eesti piimalehmade koguarvust. „Kolmandik lüpsjatest on pärit Ukrainast ja 20% kõikidest farmitöötajatest on pärit Ukrainast. Praegu on niigi umbes 20% vajalikest lüpsjatest puudu. Keskmine lüpsja lüpsab 111 lehma, seega sõltub Ukraina lüpsjatest praegu umbes 20 000 lehma igapäevane lüpsmine,“ kirjeldas Roomet Sõrmus küsitlusest välja joonistunud olukorda. Sõrmuse sõnul võib küsitluse tulemusi kogu Eesti piimakarjakasvatussektorile laiendades hinnanguliselt öelda, et meie ligi 2500 farmitöötajast on umbes 400 ukrainlased, kellest omakorda ligi pooltel lõpeb aprillis-mais tööluba.

Seetõttu on Sõrmuse sõnul positiivne, et valitsuserakonnad mõistsid ka Eestis ajutiselt viibiva välistööjõu kriitilist tähtsust kodumaise põllumajandustootmise käigus hoidmisel. „Eelkõige Ukrainast pärit hooajaliste töötajate töötamise lubamine kuni 31. juulini on elutähtis just piimakarja- ja laiemalt loomakasvatuses,“ nentis ta.

Väljaõpetatud inimesed ei pääse Eestisse

Tööjõukriisi medali teine külg on aga võõrtööjõu riiki mittelubamine. See mõjutab lisaks loomakasvatusele ka teisi põllumajandussektoreid, alates aiandusest ja lõpetades viljakasvatusega.

Jõgevamaal teraviljakasvatusega tegeleva Sadala Agro OÜ juhatuse liige Ahti Kalde nimetas, et teda häirib praeguses olukorras kõige rohkem see, et ettevõtte poolt varasematel aastatel välja õpetatud kaader, näiteks traktoristid, kombainerid ja teraviljakuivatusseadmete peal töötavad spetsialistid ei saa Ukrainast Eestisse tööle tulla. „Meile pidi aprilli keskel Ukrainast tulema seitse-kaheksa inimest. Nüüd sõltub kõik sellest, kas piirid lähevad lahti ja kas üks või teine poliitik püüab poliitilist profiiti lõigata, tuues selle nimel ohvriks mitu tööstusharu, kes kasutavad võõrtööjõudu,” nentis Ahti Kalde. Ta rõhutas, et Sadala Agros võetakse välismaalastest töötajad lepinguga tööle, mitte ei kasutata renditööjõudu, seega on välismaalaste palkamine ka riigile kasulik. „Loodame, et kaine mõistus võidab,” võttis Kalde võõrtööjõu temaatika kokku.

Töötuks jäänud eestimaalaste põllumajandusse tööleasumist Ahti Kalde ei usu. „Põllumajandus pole olnud populaarne juba aastaid ja seetõttu ei ole selles valdkonnas inimesi piisavalt koolitatud. Praeguseks on küll koolitamisega järjele jõutud, aga inimesi tuleb siiski liiga vähe põllumajandusse tööle,” nentis ta, lisades, et Sadala Agros ületab palgatase Eesti keskmist.

Sadala Agro on ka üks neist ettevõtteist, kes on hooajatööliste otsimiseks kuulutuse üles pannud töötukassa spetsiaalselt loodud ajutiste tööpakkumiste veebilehele. Ahti Kalde nendib, et kuulutuse peale on väga vähe huvi tuntud. „Ühendust on võtnud need, kes oleks nagunii helistanud, näiteks Olustvere lõpetanud noored,” nentis Kalde.

Küsimus: Kuidas on koroonapandeemia mõjutanud teie ettevõtte tööd?

Kaja Piirfeldt, Remmelgamaa talu perenaine

Kõige suurem muutus on olnud see, et E-piim langetas piima kokkuostuhinda 1,5 senti, põhjendades, et
HoReCa sektor on ära kukkunud. See on negatiivne muutus. Positiivse poole pealt võib tuua kütuseaktsiisi languse ja üldise kütusehinna languse.

Kõige suurem mure on töötajate pärast – nagu kõigil. Praegu on mul töötajate tegevus nii organiseeritud, et nad kokku ei puutu. Ka loomaarst on terve, aga kui elutähtsa teenuse osutaja peaks haigeks jääma, siis on halvasti. Oht ripub pea kohal kogu aeg.

Tõuloomade müük on praegu peatunud, sest loomade valijad Eestisse ei pääse. Söötadega on kõik hästi, ostan nii Anu Aidast kui ka Scandagrast, kes söödad kohapeal valmis segavad, ja neil on tooraine olemas. Küll on aga tarvikuid, näiteks lüpsikindaid, täiesti võimatu saada, aga õnneks meil oli varu olemas. Teisi farmitarvikuid oleme e-poest tellinud – mõnda asja pole ja mõne tarneaeg on pikenenud. Oste peab pikemalt ette planeerima, ei saa nii, et täna sai otsa, tellin, ja homseks on olemas.

Enamik Remmelgamaa talu koostööpartnereid on Eesti firmad, ka töötajad on kohalikud. Kodumaise eelistamine on olnud õige valik, sest kuigi need lahendused pole soodsaimad, on see ära tasunud. Välistööjõu järele pole vajadust olnud, sest Remmelgamaa on väike farm, kus töötab neli inimest. Seni on tööletahtjaid olnud.

Põllumajanduses on praegu kõige suurem probleem tööjõud. Need, kel olid Ukraina töötajad, on suures hädas. Ma töötan õpetajana (Järvamaa Kutsehariduskeskuses – toim) ja näen, et tõesti pole inimesi, kes tahaksid farmi palgatööle tulla. Koolilõpetajad teevad kas oma äri, näiteks hakkavad lihaveiseid kasvatama, või liiguvad mujale, vähesed lähevad farmidesse.

Jaanus Murakas, Epiima juhatuse esimees

Mõju kipub iga päevaga suurenema ja just negatiivse poole pealt. Kuigi tundub, et toiduaineid ikka ostetakse ja seega peaks toidutootjail kõik hästi olema, siis saatan peitub detailides.

Piimandussektorit lööb valusalt Euroopas kehtiv väljas liikumise keeld, restoranid on suletud, samuti laevad, lennukid ja staadionid, kus inimesed sõid. 20% Euroopa Liidu piimast müüdi HoReCa sektorile ja paljud ettevõtted olid spetsialiseerunud ainult HoReCa jaoks tootmisele. Nüüd pole neil kaupa kuhugi müüa, see 20% piimatooteid otsib endale kohta ning tekitab ülepakkumist. Euroopas on kaks suurt riiki, kes piima impordivad: Itaalia ja Hispaania. Nad lõpetasid restoranidesse piimatoodete ostmise päeva pealt. Veelgi enam, kaup, mis on täna juba ära müüdud, tuleb Itaaliast tagasi tuua. Baltikumi piimaturg on ühtne, me sõltume Itaalia turust palju, ilmselt Leedu kõige enam. Piimaturg on läinud kõvasti langusesse.

Epiima müük on loomulikult samuti kannatanud, näiteks Itaaliasse enam müüa ei saa. Kaupa tagasi tooma õnneks küll ei pidanud, aga force majeure’i tõttu lepingud tühistati. Õnneks polnud Epiima kogused suured ja veidi aitab meid Aasia turu suund, mida oleme koos riigiga teadlikult aastaid arendanud, eksportides Hiinasse, Jaapanisse ja Lõuna-Koreasse. Kuid kui hinnad Euroopas kivina kukuvad, siis kukuvad nad ka teistel turgudel. Aasia ekspordi osakaal on kuude lõikes erinev, aga kui meie koguekspordi osakaal on 75%, millest enamus läheb Euroopa Liitu, siis Aasia osa on sellest 10–30%. Praegu oleme rõõmsad, sest mai alguses ootab laadimist 100 tonni Jaapanisse minevat juustu. Tõsi, Aasia suunal on transpordi hinnad läinud topelt kõrgeks, aga vaatamata sellele on see hea alternatiiv. Töötajate arvu ei vähenda me seni, kuni piima kogus jääb samaks.

Põllumajandussektori tööjõu­kriisi kohta ütlen, et annaks jumal meile kainet mõtlemist! Teame ju, kui raske on farmisektori taastamine, hoopis odavam on farmereid kriisis toetada, kui farme hiljem taastada.

Mida me praegusest kriisist õpime?

Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht

Esiteks seda, et oleme välismaailmast väga sõltuvad isegi kodumaise tootmise korraldamisel. Üks asi on toidujulgeolek laiemalt – peame suutma võimalikult palju toitu Eestis toota. Teine asi on tõdemus, et meil on suur sõltuvus välistööjõust ning ka väetised, kütus jpm sisendid tulevad välismaalt. Seega on tarneahelate toimimine ülioluline ja kriisiplaanid peavad olemas olema juhuks, kui midagi juhtub.

Oluline on mõelda sellele, et praegu oleme sunnitud viima kolmandiku Eesti toorpiimast Leetu, aga kui piiril tekkisid seoses koroonakriisiga probleemid, sai teravalt selgeks, et keskpikas perspektiivis on vaja võimekust meie farmides toodetav piim Eestis ümber töödelda. Praegu pole sellele piimale Eesti piimatööstustes kahjuks ruumi.
Kui riigi käitumist vaadata, siis näen, et riik on juba õppinud. Eelmiste kriiside ajal oodati, et probleemid kasvaksid, ja me käisime põllumeestega Toompeal protestimas, et oma eesmärke saavutada. Praegu tehti riigis väga kiiresti otsuseid, näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahendusel pakutavate käenduste jt meetmete kohta.

Põllumajandusse jõuab kriis viivitusega, seetõttu on hea, kui leevendusmeetmed on juba olemas.

Riik pakub ettevõtjaile tuge

Lisaks Eesti Töötukassa ja KredExi pakutavatele kriisileevendusmeetmetele on põllumajandussektoril võimalik peagi kasutada ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) vahendusel pakutavaid uusi, koroonaviirusest põhjustatud majanduslikest raskustest väljatulemiseks mõeldud meetmeid.

Meetmete seas on käendused pankadest väljastatud laenudele, käibe- ja investeerimislaenud ning maakapitali käivitamine. Maakapital võimaldab põllumajandustootjatel tootmise jätkamiseks vajalike käibevahendite saamise eesmärgil põllumajandusmaa sihtasutusele müüa ning hiljem see kapitalirendi maksete kaudu tagasi osta.
Kokku on valitsus MES-i suunamas 200 miljonit eurot põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaettevõtjate (näiteks majutus, toitlustus jne) aitamiseks.

MES-i juhatuse esimees Raul Rosenberg ütles, et ettevõtjatelt on avaldusi toetuse saamiseks juba laekunud. „Loodetavasti saame aprilli teises pooles hakata taotlejate suhtes otsuseid tegema,” sõnas Rosenberg. Selleks peab riigikogu esmalt lisaeelarve vastu võtma ning seejärel saab MES sõlmida asjaomase ministeeriumiga vastavad lepingud.

Maaeluministeeriumist öeldi, et ministeerium on esitanud erinevaid ettepanekuid nii selleks, et leevendada võõrtööjõu probleeme, kui ka selleks, et soodustada Eestist pärit töötute jõudmist hooajatöödele.

„Eraldi oleme näinud ette täiendavaid vahendeid asendusteenuse paremaks tagamiseks põllumeestele. Osalist leevendust on ilmselt võimalik leida ka erialakoolidest. Me tahame tulevikus pakkuda põllumajandus- ja aiandussektorile ka võimalikku palgatoetust, millega võib-olla me saame läbirääkimiste käigus teiste partneritega mingit leevendust tuua,“ vahendas maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Iiris Saluri.