Toetustega seotud nõudeid on palju, need on sageli keerulised ning eksimused võivad tulla kergesti. Probleemide vältimiseks on oluline, et toetuste taotlejad oleksid juba enne taotlema asumist teadlikud nõuetest ja toetuse saamisega kaasnevatest kohustustest, et teadmatusest mitte eksida reeglite vastu.
PRIA on looma- ja pindalatoetuste taotluste osas avastanud juhtumeid, kus toetuste saamiseks on loodud uusi ettevõtteid või juba olemasolevate ettevõtete vahel, kus mõlemad ettevõtted on ühe ja sama isiku juhtimise ning kontroll all, toimub loomade liigutamine selliselt, et mõlema ettevõtte karjas oleks kuni piirmäärani vastavalt arvul loomi või loomi sellisel arvul, et isik või ettevõte kvalifitseeruks toetust saama. Ehkki põllumajandusloomade registris on andmed muutunud, jätkatakse igapäevaselt loomapidamist ikkagi sama isiku poolt ja samade ressurssidega nagu enne. Sellisel juhul võib olla tegemist kunstlikult loodud tingimustega ning on üritatud toetust saada rohkem, kui ühele taotlejale kehtestatud piirmäär võimaldaks. Seega võib esineda juhtumeid, kus loomade jagamist erinevate, ent ühise majapidamisena toimivate põllumajandustootjate (taotlejate) vahel ei võeta toetuste saamisel arvesse, kuivõrd sellised loomade jagamised võivad olla loodud kunstlikult, vastamaks toetuse saamise nõuetele ja saamaks kasu toetuse eesmärkide vastaselt.
Kunstlikult loodud tingimused on PRIAl teada
Kunstlike tingimuste loomist on ette tulnud lisaks piirmääradest kõrvale hiilimisele ka nõuete täitmise vältimiseks või tekkinud lisakaristustest hoidumiseks. Näiteks on isiku suhtes kohaldatud määrustest tulenevat lisakaristust, mida PRIAl on õigus järgnevatel aastatel esitatud toetustaotluse alusel makstud toetussummadega tasaarvestada. Lisakaristuse vältimiseks on aga asutatud uusi ettevõtteid, et vältida varem loodud ettevõttelt lisakaristuse tasaarvestamist ning saavutada seeläbi toetuste täies ulatuses väljamaksmine.
Näitena võib tuua ka rohestamise toetuse püsirohumaade nõude vältimise katse. Püsirohumaid ei tohi üles harida, kuid sellest nõudest on vabastatud mahetootjad. Rohestamise toetuse taotleja annab üheks aastaks oma põllu mahetootjale, kes harib püsirohumaa üles ilma sanktsioonita. Järgmisel aastal liigub põld juba põllumaana tagasi rohestamise toetuse taotlejale. Teine liik juhtumeid on lisakaristused, mille tasaarvestamisest vabanemise vältimiseks on asutatud uusi ettevõtteid. On selliseid taotlejaid, kes ühel aastal rikuvad nõudeid nii suurel määral, et sellega kaasneb tulevikuvähendus. Tulevikuvähenduse vältimiseks tullakse järgneval aastal taotlema juba uue juriidilise isikuna. Sellised kunstlike eeliste loomised ei ole toetuste eesmärkidega kooskõlas.
PRIA ülesanne on korrektsete taotluste hulgast üles leida näiliselt korrektsed ehk nn JOKK taotlused ja neid mitte rahastada. Ehkki looma- ja pindalatoetuste taotluste maht on väga suur, siis ikkagi leitakse iga-aastaselt selliseid taotlejaid, kes üritavad kunstlike tingimuste tekitamise teel toetust kätte saada.
