Riigikogu võttis 6. mail vastu maa kasutusvalduse lepinguid puudutava seadusemuudatuse. Nende lepingute pikendamisel lähtub riik edaspidi maa turuhinnast, kusjuures kasutustasude hüppelise tõusu vältimiseks on esialgu ette nähtud leevendused.
Praegu on maareformi seaduse alusel sõlmitud maa kasutusvalduse lepingud oluliselt soodsamad kui riigivara seaduse alusel sõlmitud rendilepingud. Maade kasutusvalduse lepingute alusel kasutajad maksavad keskmiselt 3 eurot hektari eest. Kasutusvalduse tasud on keskmiselt 34 korda ja mõningatel juhtudel isegi 100 korda odavamad kui riigivaraseaduse alusel sõlmitud rendilepingute tasud. See tuleneb asjaolust, et kehtiva seaduse järgi on kasutusvalduse tasu 2% maa 2001. aasta maksustamishinnast, riigivaraseaduse alusel sõlmitava maa rendihind on aga turupõhine.
.jpg "heworitz")
Riigikogus vastu võetud maareformi seaduse ja maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse muutmise seadus sätestab, et kui kasutusvalduse lepingu 15-aastane tähtaeg möödub ja maa kasutaja soovib lepingut pikendada, sõlmitakse uus leping turupõhisest kasutustasust lähtuvalt.
Hüppelise tõusu vältimiseks leevendused
Et vältida seejuures maakasutustasude hüppelist tõusu, on ette nähtud leevendusmehhanism. Kui kasutusvalduse leping lõpeb enne 2022. aasta 1. juunit, on kasutusvalduse aastatasu lepingu pikendamisele järgneval esimesel aastal 33%, teisel aastal 66% ja alates kolmandast aastast 100% turupõhisest kasutustasust. See tähendab, et alates 2022 aasta 1. juunist lõppevatele lepingutele leevendusmehhanism ei laiene ja need lepinguid pikendatakse kohe turupõhise kasutustasu eest. Samas on tagatud piisav etteteatamise aeg, et kasutusvaldaja oskaks arvestada kasutustasu suurenemisega.
Kasutusvaldajatele säilib ka edaspidi õigus maa välja osta.
Uuendusena saavad riigimaa kasutajad teatud tingimustel – ka seniste lepingute alusel – võimaluse anda maad allkasutusse. Füüsilised isikud võivad anda maa kasutusele enda äriühingule, oma abikaasale või sugulasele või nende äriühingule, kui sellel maal jätkatakse põllumajanduslikku tootmist.
Maareformiseaduse alusel sõlmitud kasutusvalduse lepinguid on ca 4800, need lepingud on sõlmitud 365 juriidilise ja 1110 füüsilise isikuga. 2021.–2026. aastal lõpeb 3745 kasutusvalduse lepingut.
