• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Piimalehma otsetoetuse tingimuste üle käib elav diskussioon

autor: HELI LEHTSAAR-KARMA, Põllumehe Teataja toimetaja
september 2020
Kategooria: Piimandus, Põllumehe Teataja september 2020
Piimalehma otsetoetuse tingimuste üle käib elav diskussioon. Foto: Ants Uus

Piimalehma otsetoetuse tingimuste üle käib elav diskussioon. Foto: Ants Uus

Milliseks kujuneb 2021. aastal piimalehma kasvatamise otsetoetus, pole veel teada, kuid suvel on nii taluliit, põllumajanduskoda kui ka maa­eluministeerium välja käinud oma ettepanekud.

Piimalehma kasvatamise otsetoetust makstakse selleks, et pidurdada piimalehmade ja piimakarja kasvatajate arvu vähenemist. 2020. aastal said toetust taotleda 1–400 piimatõugu lehma kasvatavad loomapidajad ja saartel said toetust kõik karjad hoolimata nende suurusest. Seejuures on toetussumma piimalehma kohta suurem kui mandril.

2021. aasta toetusskeemi puhul on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teinud ettepaneku, et hoolimata karja suurusest ja asukohast saaksid karja esimesed 200 lehma toetust, mille ühikumäär oleks 200 eurot piimalehma kohta. Seevastu Eestimaa Talupidajate Keskliit ja maaeluministeerium on arvamusel, et toetust peaksid saama ainult need karjad, kus on piimalehmi teatud piirarvuni.

Taluliidu ettepanek soosib väiksemaid karjapidajaid, kellele soovitakse suuremat ühikumäära kui suurematele karjadele: taluliidu ettepanek on kogu Eestis toetust maksta kuni 300 piimalehmaga karjadele, seejuures oleks kuni 150 piimalehmaga karjale toetus 250 eurot piimalehma kohta ja 151–300 piimalehmaga karja puhul 150 eurot piimalehma kohta. Maaeluministeeriumi ettepanekus on toetust saava karja suuruse piirmäär 400 piimalehma, kelle puhul kuni 150 loomaga karjadele makstaks looma kohta 200 eurot ja 151–400-pealiste karjade puhul 100 eurot looma kohta. Saarte loomapidajad saaks kõigi toetuse alla mineva 400 piimalehma eest 200 eurot looma kohta.

Taluliit tahab suuremat toetust väiksematele karjadele

Taluliidu juhataja Kerli Ats selgitas, et piimalehma kasvatamise tootmiskohustusega seotud toetust saab maksta üksnes raskustes olevale sektorile. „Komisjon (Euroopa Komisjon – toim) peab raskustes olevaks sektoriks seda, mille kasvupind või loomade arv vähenevad, seejuures on sotsiaal-majanduslikud aspektid väheolulised. Nii piimalehmade arv kui ka piimalehmapidajate arv on vähenenud kõige rohkem karja suurusgrupis 1–100 looma. See annab selge arusaama, milline suurusgrupp on raskustes,“ nentis Kerli Ats.

Ta lisas, et liidu liikmete hinnangul tuleks toetada neid karjasid, kus on kuni 300 piimalehma ja karjade arvestust tuleks rakendada laudapõhiselt, et välistada olukord, kus suurtootjad jagavad oma ettevõtted mitmeks ettevõtteks, et toetuskõlbulikuks saada.

Taluliidu ettepanek näeb mh ette kõrgeima toetuse maksmise karja esimesele 150 piimalehmale. Kerli Ats põhjendas: „Ettepaneku tegemisel oleme arvestanud, et 150 piimalehma saab näiteks robotlaudas teenindada 2 robotit ja 300 piimalehma saab robotlaudas teenindada 4 robotit. Selliselt toetaks see skeem ka robotite kasutuselevõttu väiksemates lautades, mis toetaks omakorda tehnoloogilist arengut ja pakuks leevendust tööjõu probleemidele. Piimatootmistaludes, kus on kuni 300 piimalehma, on investeerimisvõimekus madalam kui suurtes põllumajandusettevõtetes. Seega aitaks taluliidu ettepaneku rakendamine parandada väiketalude finantspositsiooni ja seega ka investeerimisvõimekust.“

Samuti lisas Kerli Ats, et praegune väikeste peretalude arvu vähenemine nõrgestab maakogukondi. „Suurtootmistes töötab reeglina vähem inimesi hektari kohta, mis tähendab, et kohalikel inimestel on maapiirkondades vähem tööd,“ selgitas Ats. Soovimata vastandada suurtootmist ja väiketootmist on maapiirkondade arengu huvides arvuka ja mitmekesise omanike struktuuri olemasolu.

Põllumajanduskoda tahab toetada kõiki piimakarju

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo nentis, et piimakarjade toetamine on oluline, et säilitada Eestis piimatootmine ja saavutada piima­strateegias püstitatud eesmärgid. Seega peab koja hinnangul toetama kõiki Eesti piimakarju – see on vajalik ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Samuti ei tohiks piirarvude seadmisega kunstlikult takistada karjade suurenemist ja toetuse ühikumäär kuni 100 lehmaga karjadel ei tohiks võrreldes praegusega (ehk 200 eurot piimalehma kohta) väheneda.

kolm ettepanekut 2021 aasta piimalehma otsetoetuseks

„Toetus esimesele 200 piimalehmale annab võimaluse väiksematel karjadel edasi kesta ja karja suurendada võrreldes praeguse skeemiga. Siiski on koda nõus toetusaluste piimalehmade piirmäära vähendama ka 150-ni. Koja ettepaneku rakendamine toetab proportsionaalselt enam väikeseid karju, mis on oluline neile arengueelduste loomisel. Samuti tuleb toetuse maksmisel välistada karjade kunstlikku jagamist väiksemateks osadeks suuremate toetuste saamise eesmärgil,“ rõhutas Tõnissoo.

Millal otsetoetuse tingimused otsustatakse, pole teada. Maaeluministeeriumist öeldi, et Euroopa Komisjon ei ole veel teatanud tähtaega, mis ajaks peavad liikmesriigid komisjoni teavitama oma valikutest toetuste rakendamisel. Lõplikud valikud ja otsused tehakse pärast kuupäevade selgumist.

Saartele tuleks erisus teha

Marko Gorban, maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler

Maaeluministeerium on seoses piimalehma kasvatamise otsetoetuse skeemi välja töötamisega kohtunud mitmeid kordi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajate ning piimatootjatega.
Oleme püüdnud arvestada erinevaid ettepanekuid selle toetusskeemi kujundamisel ja leida kõiki rahuldavat tasakaalustatud lahendust. Sealjuures oleme püüdnud arvestada tehnoloogiapõhisuse argumenti, mis võimaldaks piimatootjatel oma tootmisotsuseid teha majanduslikest kaalutlustest, mitte toetusest lähtuvalt. Oleme seisukohal, et piimatootmine saartel on mõnevõrra teistsuguses olukorras ja arvestada tuleb erinevate teguritega, mh kulud piima tootmisele.

Sildid: Eesti toitpiimatootminetoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Kas digiplatvormist saab põllumehe abimees või kontrollija?

Järgmine artikkel

Seekord läks hästi: toetuste tõus teeb priske hüppe

Seotud artiklid

Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA
Toetus

PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

september 2023
Põhja-Pärnumaa gümnasistid saavad tasuta piima edaspidi ka riigipoolse toeta. Foto: Shutterstock
Piimandus

Põhja-Pärnumaa gümnasistid saavad tasuta piima edaspidi ka riigipoolse toeta

august 2023
Pinnaseisesüsteem. Foto: Shutterstock
Andmed

Pindalapõhiste toetuste seiramine – mida peavad taotlejad sel aastal silmas pidama?

juuli 2023
Põuaabi ootel. Foto: Shutterstock
Toetus

Põllumajandustootjatele terendab põuaabi

juuli 2023
Järgmine artikkel
Eesti peaminister Jüri Ratas, Läti peaminister Krišjānis Kariņš ja Leedu president Gitanas Nausėda tänavu juulis kohtumisel Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli (vasakult esimene) ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri Jeppe Tranholm- Mikkelseniga. Foto: Euroopa Liidu Nõukogu

Seekord läks hästi: toetuste tõus teeb priske hüppe

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.