Milliseks kujuneb 2021. aastal piimalehma kasvatamise otsetoetus, pole veel teada, kuid suvel on nii taluliit, põllumajanduskoda kui ka maaeluministeerium välja käinud oma ettepanekud.
Piimalehma kasvatamise otsetoetust makstakse selleks, et pidurdada piimalehmade ja piimakarja kasvatajate arvu vähenemist. 2020. aastal said toetust taotleda 1–400 piimatõugu lehma kasvatavad loomapidajad ja saartel said toetust kõik karjad hoolimata nende suurusest. Seejuures on toetussumma piimalehma kohta suurem kui mandril.
.jpg "heworitz")
2021. aasta toetusskeemi puhul on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teinud ettepaneku, et hoolimata karja suurusest ja asukohast saaksid karja esimesed 200 lehma toetust, mille ühikumäär oleks 200 eurot piimalehma kohta. Seevastu Eestimaa Talupidajate Keskliit ja maaeluministeerium on arvamusel, et toetust peaksid saama ainult need karjad, kus on piimalehmi teatud piirarvuni.
Taluliidu ettepanek soosib väiksemaid karjapidajaid, kellele soovitakse suuremat ühikumäära kui suurematele karjadele: taluliidu ettepanek on kogu Eestis toetust maksta kuni 300 piimalehmaga karjadele, seejuures oleks kuni 150 piimalehmaga karjale toetus 250 eurot piimalehma kohta ja 151–300 piimalehmaga karja puhul 150 eurot piimalehma kohta. Maaeluministeeriumi ettepanekus on toetust saava karja suuruse piirmäär 400 piimalehma, kelle puhul kuni 150 loomaga karjadele makstaks looma kohta 200 eurot ja 151–400-pealiste karjade puhul 100 eurot looma kohta. Saarte loomapidajad saaks kõigi toetuse alla mineva 400 piimalehma eest 200 eurot looma kohta.
Taluliit tahab suuremat toetust väiksematele karjadele
Taluliidu juhataja Kerli Ats selgitas, et piimalehma kasvatamise tootmiskohustusega seotud toetust saab maksta üksnes raskustes olevale sektorile. „Komisjon (Euroopa Komisjon – toim) peab raskustes olevaks sektoriks seda, mille kasvupind või loomade arv vähenevad, seejuures on sotsiaal-majanduslikud aspektid väheolulised. Nii piimalehmade arv kui ka piimalehmapidajate arv on vähenenud kõige rohkem karja suurusgrupis 1–100 looma. See annab selge arusaama, milline suurusgrupp on raskustes,“ nentis Kerli Ats.
Ta lisas, et liidu liikmete hinnangul tuleks toetada neid karjasid, kus on kuni 300 piimalehma ja karjade arvestust tuleks rakendada laudapõhiselt, et välistada olukord, kus suurtootjad jagavad oma ettevõtted mitmeks ettevõtteks, et toetuskõlbulikuks saada.
Taluliidu ettepanek näeb mh ette kõrgeima toetuse maksmise karja esimesele 150 piimalehmale. Kerli Ats põhjendas: „Ettepaneku tegemisel oleme arvestanud, et 150 piimalehma saab näiteks robotlaudas teenindada 2 robotit ja 300 piimalehma saab robotlaudas teenindada 4 robotit. Selliselt toetaks see skeem ka robotite kasutuselevõttu väiksemates lautades, mis toetaks omakorda tehnoloogilist arengut ja pakuks leevendust tööjõu probleemidele. Piimatootmistaludes, kus on kuni 300 piimalehma, on investeerimisvõimekus madalam kui suurtes põllumajandusettevõtetes. Seega aitaks taluliidu ettepaneku rakendamine parandada väiketalude finantspositsiooni ja seega ka investeerimisvõimekust.“
Samuti lisas Kerli Ats, et praegune väikeste peretalude arvu vähenemine nõrgestab maakogukondi. „Suurtootmistes töötab reeglina vähem inimesi hektari kohta, mis tähendab, et kohalikel inimestel on maapiirkondades vähem tööd,“ selgitas Ats. Soovimata vastandada suurtootmist ja väiketootmist on maapiirkondade arengu huvides arvuka ja mitmekesise omanike struktuuri olemasolu.
Põllumajanduskoda tahab toetada kõiki piimakarju
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo nentis, et piimakarjade toetamine on oluline, et säilitada Eestis piimatootmine ja saavutada piimastrateegias püstitatud eesmärgid. Seega peab koja hinnangul toetama kõiki Eesti piimakarju – see on vajalik ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Samuti ei tohiks piirarvude seadmisega kunstlikult takistada karjade suurenemist ja toetuse ühikumäär kuni 100 lehmaga karjadel ei tohiks võrreldes praegusega (ehk 200 eurot piimalehma kohta) väheneda.
„Toetus esimesele 200 piimalehmale annab võimaluse väiksematel karjadel edasi kesta ja karja suurendada võrreldes praeguse skeemiga. Siiski on koda nõus toetusaluste piimalehmade piirmäära vähendama ka 150-ni. Koja ettepaneku rakendamine toetab proportsionaalselt enam väikeseid karju, mis on oluline neile arengueelduste loomisel. Samuti tuleb toetuse maksmisel välistada karjade kunstlikku jagamist väiksemateks osadeks suuremate toetuste saamise eesmärgil,“ rõhutas Tõnissoo.
Millal otsetoetuse tingimused otsustatakse, pole teada. Maaeluministeeriumist öeldi, et Euroopa Komisjon ei ole veel teatanud tähtaega, mis ajaks peavad liikmesriigid komisjoni teavitama oma valikutest toetuste rakendamisel. Lõplikud valikud ja otsused tehakse pärast kuupäevade selgumist.
Saartele tuleks erisus teha
Marko Gorban, maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler
Maaeluministeerium on seoses piimalehma kasvatamise otsetoetuse skeemi välja töötamisega kohtunud mitmeid kordi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajate ning piimatootjatega.
Oleme püüdnud arvestada erinevaid ettepanekuid selle toetusskeemi kujundamisel ja leida kõiki rahuldavat tasakaalustatud lahendust. Sealjuures oleme püüdnud arvestada tehnoloogiapõhisuse argumenti, mis võimaldaks piimatootjatel oma tootmisotsuseid teha majanduslikest kaalutlustest, mitte toetusest lähtuvalt. Oleme seisukohal, et piimatootmine saartel on mõnevõrra teistsuguses olukorras ja arvestada tuleb erinevate teguritega, mh kulud piima tootmisele.
