Põllumehed kiidavad harva poliitikuid, kuid seekord anti peaminister Jüri Ratasele lausa aumärk. Aumärgi väärtus on 88 miljonit eurot. Nii palju rääkis Ratas Eesti põllumeestele välja lisaraha järgmiseks Euroopa Liidu eelarveperioodiks võrreldes esialgu laual olnud ettepanekuga.
Kui läbirääkimised mõned aastad tagasi algasid ja Euroopa Komisjon pakkus Eestile Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil praegusest 5% rohkem põllumajandustoetusi, siis öeldi Eestis, et algatuseks on hea seegi. Tegelikult kirtsutati nina, sest nii väike tõus oleks Eesti põllumehed jätnud EL-i riikidele jagatavatest põllumajandustoetuste keskmisest endiselt üsna kaugele.
Tänavuse aasta alguseks ei olnud olukord läbirääkimistel kuigivõrd paremaks muutunud, mis pani ka peaminister Jüri Ratase tegema veebruaris avaldust, et meie põllumeestele makstavate otsetoetuste asjus peab olema ambitsioon suurem, et toetused liiguksid kiiremas tempos Euroopa Liidu keskmise poole.
Toetus 76% euroliidu keskmisest
Juulis sõitis Jüri Ratas Brüsselisse Euroopa Ülemkogule, kuhu kogunesid EL-i riikide juhid, et jõuda kokkuleppele Euroopa Liidu uues pikaajalises eelarves aastatel 2021–2027. Põllumeeste väljavaated olid üsna kehvad: Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise tõttu oli uus eelarve varasemast lahjem ja meie põllumeeste jaoks oli laual endiselt pakkumine, et toetused hektari kohta suurenevad vaid 76%-ni EL-i keskmisest.
Miitinguteta läbirääkimistele
Koroonapandeemia tõttu polnud võimalust tõmmata suuremat tähelepanu Balti riikide põllumehi diskrimineerivale olukorrale.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus oli küll koos oma ametivendadega teistest Balti riikidest Ülemkogu maja ees plakatiga kohal, kuid tavapäraseid traktorite karavane ja rahvarohkeid miitinguid seal organiseerida ei saanud.
Sõrmus ütles, et kui 2018. aastal oligi positiivne tunne, et Euroopa Komisjon oli teinud ettepaneku otsetoetuste õiglasemaks jaotamiseks liikmesriikide vahel, siis lauale jäänud ettepanek, et Eesti põllumeeste otsetoetused jõuavad 2027. aastaks 76%-ni EL-i keskmisest, pole kaugeltki piisav.
Põllumeeste läbimurre Brüsselis
„Läbirääkimiste alguses pidasime maksimaalselt realistlikuks eesmärgiks, et Eesti otsetoetuste tase jõuab 85%-ni võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Kõrgema eesmärgi seadmine oleks tähendanud toetuste väga suuremahulist ümberjaotamist liikmesriikide vahel, mis ei tundunud poliitiliselt võimalik,“ kirjeldas Roomet Sõrmus ootusi.
Ülemkogul Eesti põllumeeste toetuste kiirema ühtlustamise Euroopa Liidu keskmisega üheks eesmärgiks võtnud peaminister Jüri Ratas tunnistas, et eesmärki saavutada ei olnud lihtne, arvestades, et põllumajanduspoliitika eelarve vähenes võrreldes liidu praeguse pikaajalise eelarvega.
„Otsetoetuste ühtlustamisele oli liikmesriikide seas nii pooldajaid kui ka vastaseid. Mitmed riigid pidasid läbirääkimistel esialgset ettepanekut, millega Eesti toetused oleksid hektari kohta suurenenud 66%-lt 76%-ni, liiga suureks muutuseks. Samas oli palju ka neid, kes pidasid edasist ühtlustamist hädavajalikuks ka väiksema eelarve puhul,“ rääkis Ratas.
Ta lisas, et arvestama pidi ka faktiga, et Eestis on vahepeal 90 000 hektari võrra suurenenud deklareeritav põllumajandusmaa, mille alusel meile otsetoetusi makstakse.
Need paar kuuma juulipäeva Ülemkogul olid Eesti põllumeeste jaoks läbimurdelised. Kui meie peaminister Ülemkogu uksest välja astus, võis ta tõdeda, et seekord olid läbirääkimised Eesti jaoks võidukad.
Eesti põllumeestele õnnestus saavutada esialgsest ettepanekust parem tulemus ja toetused suurenevad 2027. aastaks 80%-ni Euroopa Liidu keskmisest. Teisisõnu, võrreldes Euroopa Komisjoni algse ettepanekuga said Eesti põllumehed juurde 88 miljonit eurot. Hektarite peale jaotatuna tähendab see, et kui praegu saame otsetoetust hektari kohta 174 eurot, siis 2027. aastaks on see 215 eurot.
„See on kauaoodatud läbimurre Eesti põllumeeste otsetoetuste tõstmiseks,“ teatas Ratas.
Lisaks põllumajanduse otsetoetustele suurenesid võrreldes esialgse ettepanekuga 23 miljoni euro võrra ka maaelu arengu toetusteks mõeldud vahendid.
Rohkem raha vaja riigieelarvest
Maaelu toetuseks eraldatakse Eestile EL-i pikaajalisest eelarvest 638 miljonit eurot, millele lisandub 64 miljonit taaskäivitamise kavast. Kokku saab Eesti seega 702 miljonit eurot. Lõppeva perioodi EL-i maaelupoliitika eelarve Eestile oli küll 21 miljoni võrra suurem. Põllumehed aga usuvad, et maaelu arenguprogrammi raha ei vähene ka uuel perioodil, kuna riigi kaasfinantseerimise kohustus annab programmile miljoneid juurde. Kui palju, sõltub siseriiklikest otsustest.
Ootusi toidab ka peaminister Ratas, kes kinnitab, et valitsuse soov on tõsta põllumeeste toetused järgmiseks perioodiks vähemalt Poola tasemele.
Roomet Sõrmus oli saavutatud tulemusega igati rahul. „Alati tahaks rohkem, aga peame arvestama ka reaalsete võimalustega,“ lausus ta. Põllumajanduspoliitika on olnud Euroopas väga tugeva kärpesurve all. Selles olukorras olid Eesti ja teiste Balti riikide põllumehed Sõrmuse ütlusel kindlasti suurimate võitjate hulgas.
„Meie jaoks oli algusest peale oluline, et põllumajandustoetuste võrdsustamise teema kuuluks valitsuse kõige olulisemate prioriteetide hulka eelarveläbirääkimistel,“ rääkis Sõrmus. Koja hinnangul see nii ka oli ja seetõttu pole üllatav augusti viimastel päevadel avaldatud teade, et põllumajanduskoda annab Jüri Ratasele koja aumärgi, sest peaminister seisis väga hästi põllumeeste huvide eest.
Tootmistingimused karmimaks
Eesti põllumehi ootab aastatel 2021–2027 kokku 1,35 miljardit eurot otsetoetusi. Seda on 35% enam kui käimasoleval eelarveperioodil. Mida lisanduv raha Eesti põllumajanduses muudab?
Roomet Sõrmus ütles, et kindlasti annab eelarvemahu kasv avaramad võimalused põllumajanduspoliitika kujundamiseks. Samas tuleb tema sõnul arvestada, et toetuste eelarve kasv on jooksevhindades, kuid samal ajal kasvavad ka tootmissisendite hinnad.
„Põllumajandussektori võime kasumit teenida on alates 2012. aastast olnud selgelt langustrendis,“ nendib Sõrmus. Ta lisab, et meeles tuleb pidada ka toetustega kaasas käivaid ootusi ning nõudeid.
Põllumehed peavad valmis olema tootmistingimuste karmistamiseks, mis tähendab kulude tõusu ja lisainvesteeringute vajadust. „Euroopa Komisjon on teinud väga ambitsioonikad ettepanekud keskkonna- ja kliimavaldkonnas, mis tähendab ettevõtjate jaoks suuri väljakutseid,“ hoiatab ta.
Raha me niipea veel ei näe
Lõpetuseks. Karta on, et põllumehed lisanduvatest miljonitest järgmisel aastal veel suurt midagi ei näe.
Maaeluministeeriumi teatel lükkub uue eelarveperioodi ja seega uute toetusmeetmete rakendumine edasi vähemalt ühe aasta, võib-olla isegi kaks. Siiski loodetakse, et esimeses järgus saab kasutada maaelu arengu vahendeid, mis tulevad EL-i taaskäivitamise kavast, ja mille suhtes kehtib nõue, et vahendid võetakse juba uue perioodi esimestel aastatel kiiresti kasutusele.
Kuidas jagada Euroopa raha?
Eeloleval seitsmel aastal saab Eesti põllumeestele Euroopa Liidu eelarvest osaks 1,35 miljardit eurot otsetoetusi ja 702 miljonit eurot (pluss siseriiklikud toetused) maaelu arengu toetusi. Kuidas seda raha jagada?
Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste büroo juhataja Reno Paju jäi üsna napisõnaliseks. Tema sõnul lubavad liikmesriikide riigijuhtide läbirääkimistel saavutatud edusammud Eestile tõepoolest uueks eelarveperioodiks 35%-list otsetoetuste mahu kasvu.
Praegune läbirääkimiste seis lubab kõikidele liikmesriikidele otsetoetusteks vähemalt 200 eurot hektari eest 2022. aastaks ja 215 eurot/ha aastal 2027.
Kuid kõik muu on Paju sõnul veel lahtine ja uue eelarveperioodi läbirääkimised alles kestavad, mistõttu saab konkreetsetest toetusmeetmetest rääkida kõige varem 2021. aastal.
Põllumeestel on aga visioon olemas, kuidas peaks Euroopast saabuvat raha järgmistel aastatel jagama. Põllumajanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse arvates tuleb põllumajanduse ja toidutööstuse mitmekesist struktuuri arvestades välja töötada ja rakendada sobivad poliitikameetmete paketid vastavalt ettevõtete suurusele ja eripärale.
Esiteks oleksid meetmed turule ja mahule orienteeritud põllumajandustootmise soodustamiseks (eelkõige piim, teravili, sea- ja linnuliha). Teiseks on meetmed piiratud maaressurssi kasutavate väiksemate ettevõtete tulukuse tõstmiseks. Kolmandana nimetas Sõrmus sotsiaalse iseloomuga meetmeid põllumajanduslike majapidamiste toetamiseks.
„Kindlasti on oluline pöörata suuremat tähelepanu investeeringute soodustamisele, et juurutada tootmisesse uusi tehnoloogiaid ning suurendada põllumajandus- ja toidusektoris lisandväärtust ja tootlikkust,” rõhutas Sõrmus. „Põllumajandussektori investeeringumeetmed tuleb selgemalt siduda keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisega,“ lausus ta.
Meetmetes ei tohi unustada ka Eesti toidutööstust, mille konkurentsivõimet tuleks oluliselt parandada.
