Kui mitmetel erialadel on tänapäeval fookus nihkunud koolilõpetajatelt täiskasvanud õppijatele, kes tulevad juba tööturul tegutsejatena sessioonõppesse uut või kõrvaleriala omandama, siis põllumajandus on hinnatud valik ka äsjaste põhikoolilõpetajate hulgas.
Põllumajandusalast ametiõpet pakkuvad Järvamaa Kutsehariduskeskus ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool rõõmustavad õppijate kasvava huvi üle. Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajanduserialade juhtõpetaja Aive Kupp hindab lõppenud vastuvõttu väga heaks.
„Kutsekeskhariduse põllumajandustöötaja ja hobuhooldaja õppekavadel on õpilasi kursusel üle 30. Selgelt on näha, et erialadest huvitatud ei lähe üldkeskharidust nõutama, vaid tulevad kutseõppeasutusse eriala ja kutsekeskharidust omandama. Väga paljudel sisseastujatel on tunnistustel head ja väga head hinded.”
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolil on samuti põhjust noorte sisseastujate huvi üle rõõmustada, põllumajandustöötaja eriala päevasesse õppesse võeti vastu 46 õppijat. Lisaks avati koolis üle mitme aasta kutsekeskharidusõppes toiduainete tehnoloogia/ pagari- ja kondiitritoodete eriala ühisgrupp päevases õppes.
Kõik vastuvõetud siiski õppima ei asu
Olustvere kooli õppeosakonna sekretär Helme Uusen tõi paari viimase aasta eripärana välja, et päevasesse õppesse õppima tulnud noortel on kohati uues keskkonnas kohanemine raske, katsumus on saada hakkama õpilaskodus elamise ja päeva planeerimisega. Sellest tulenevalt on esimese paari nädala jooksul olnud ka õppekohast loobujaid, minnakse tagasi kodulähedasse gümnaasiumisse või tehakse uus erialavalik kodule lähemal asuvas kutseõppeasutuses.
Kindlasti on koolivalikul üha enam päevakorda kerkinud ka ühistranspordi teema – kui vanematel pole võimalik igal nädalavahetusel last ise transportida, siis tehaksegi valik liikumisvõimaluse põhjal. Nii on näiteks sujuvamast bussiühendusest lähtuvalt mõned alguses Olustverre õppima tulnud jõudnud välja hoopis Järvamaa ametikooli.
Tänavuse vastuvõtu eripära on ka elektroonsem suhtlus – eriolukorra tõttu esitati enamik sisseastumisavaldusi SAIS-i keskkonna kaudu või e-posti teel, kohal nn tutvumiskäigul (õppetalu, söökla, õpilaskodu) käidi vähem.
Sessioonõpe on kutseõppes jätkuvalt hinnatud
Täiskasvanud õppijate hulgas viimastel aastatel väga populaarseks saanud põllumajanduslik kutseõpe oli populaarne valik ka sel aastal. 4. taseme õppekavadele oli soovijaid varasemast rohkem, kindlasti oli siin oma mõju ka eriolukorrast tingitud elumuutustel. „Maale elama asumine ja endale töökoha või lisasissetuleku tekitamine on praegu üsna prioriteetne,“ hindab olukorda Aive Kupp. Maale elama asudes püütakse mitmekesistada oma tegevusi, näiteks väga populaarseks saanud linnukasvatus on kindlasti üks võimalusi lisasissetuleku saamiseks. Kui piimaveisekasvatusega alustamine nõuab suuri investeeringuid, siis ka lamba- ja kitsekasvatus ning lihaveisekasvatus on samuti oma ettevõttega alustajate hulgas hinnatud tegevusalad.
Lisaks taime- ja loomakasvatuserialadele koolitab Järvamaa Kutsehariduskeskus Särevere õppekohas ainsana Eestis ka hobuhooldajaid, loomaarsti abilisi, kalakasvatajaid ja linnukasvatajaid.
Kui tänavuse vastuvõtu kõige populaarsemateks põllumajanduserialadeks võibki pidada linnukasvatust ja hobuhooldaja õpet, siis ka põllumajandusega tihedalt seotud veterinaaria valdkonda kuuluval loomaarsti abilise erialal oli sarnaselt eelmistele aastatele konkurss kolm soovijat kohale. Ainsana jäi õppijate vähesuse tõttu avamata küülikukasvatuse eriala, mille vastuvõtt avatakse uuesti järgmisel aastal.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli 4. taseme kutseõppesse pürgijate arvud olid kokkuvõttes võrreldavad Järvamaa kooli omadega, mõnevõrra erinev on pakutavate erialade valik. Kõige rohkemaarvulisem on Olustvere koolis olnud pikkade traditsioonidega taimekasvataja õppesuund, aga huviliste hulgas on juba aastaid olnud väga hinnatud ka veisekasvataja ning lamba- ja kitsekasvataja kutse omandamine.
Ainsana Eestis koolitab Olustvere kool ka mesinikke, mis on aastaid olnud kooli üheks magnetiks. Erialal on 25 õppekohta ja vastuvõtt toimus sellel aastal kümnendat korda – igal aastal on kandideerinud kaks-kolm õpilast kohale. Lisaks pakub kool oma moodsa sisseseadega õppetööstuse baasil ka toidutehnoloogia õpet, mille sessioonõppes on juba paar aastat olnud kasvav huvi jookide tehnoloogia eriala suhtes. Helme Uuseni selgitusel valiti 44 avalduse esitaja hulgast välja 28 õppijat, et säilitada praktilisel õppel õpetamise kvaliteet ja tagada tööstuses töövahendid ja -kohad. Stabiilselt 12–14 õppijat on igal aastal vastu võetud lihatoodete tehnoloogia erialale. Piimatoodete tehnoloogia erialal rakendab Olustvere kool sel õppeaastal töökohapõhist õpet – kevadel Estoveri Kaarlijärve meierei töötajatele ja septembris alustati AS Tere töötajate õppega.
Kunagi ei tea, kellest võib ettevõtja saada
„Ettevõtjaks kasvamine võtab aega,” kommenteerib 5. kutsetaseme ehk tootja taseme õpet Järvamaa KHK põllumajanduserialade juhtõpetaja Aive Kupp. Nii ei saa ennatlikke järeldusi teha sellest, et 5. taseme õppesse pürgijate arv oli tänavu Järvamaa KHK-s mõnevõrra väiksem kui eelmisel aastal. Võib-olla on siin oma osa ka sellel, et noortaluniku toetuse haridusnõue viidi varasemalt viiendalt tasemelt neljandale, pigem aga tullakse ametikooli esmalt omandama praktilisi erialaseid algteadmisi, mida pakub 4. taseme kutseõpe, ja ei osata kohe unistada ettevõtte loomisest või oma tootmise rajamisest.
Koos praktiliste teadmiste suurenemisega kasvab ka julgus ise teha. Ka Olustvere kooli 5. tasemele õppima asujate eelmiste aastatega võrreldav huviliste arv annab tunnistust, et õpitakse selleks, et põllumajandusvaldkonnas tootjana oma visioonid ka päriselt ellu viia.
Põllumajanduserialasid asus tänavu õppima 500 inimest
Kas põllumajandusvaldkonna lõpetajad on tööturul oodatud?
Ametikoolide endi hinnangul asub suur osa põllumajanduse õppijatest ka samal erialal tööle. Järvamaa Kutsehariduskeskuse juhtõpetaja Aive Kupi sõnul leiavad paljud õppurid töökoha juba praktika käigus, mil ettevõtted panevad neile n-ö silma peale.
Helme Uusen Olustvere koolist leiab samuti, et töötajate valiku teevad tööandjad tavaliselt peale seda, kui õpilane on sooritanud kuuekuulise praktika ja näidanud end võrdväärse partnerina. Üsna suurel hulgal lõpetajatel on olnud sellisel kombel võimalik töökoht saada.
Helme Uusen julgeb öelda, et 88% kutsekeskhariduse lõpetajatest asuvad tööle õpitud erialal, ülejäänutest lähevad mõned õppima kõrgkooli või asuvad tööle maapiirkonnas (elukoha lähedal) näiteks metsanduses või ehitusel. Täiskasvanute puhul on erialal töötamine erinev – on neid, kes töötavad muudes ametites ja tulevad õppima, et omandada uut eriala või kõrvaltegevusala.
Samas on ka neid, kes juba töötavad põllumajandusvaldkonnas ja tulevad teadlikult end täiendama. Eesmärgid võivad olla erinevad: näiteks luua oma ettevõte või astuda karjääriredelil samm edasi. Koolidel omakorda tuleb olla valmis pakkuma paindlikke ja ajaga kaasas käivaid lahendusi.
Kolm küsimust põllumajandusharidusest
Siim Riisenberg, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja taime- ja loomakasvatuse kutsete kutsekomisjoni esimees, Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees
Mis suunas põllumajandus tänapäeval areneb?
Süveneb tarbija huvi põllumajandussaaduste tootmise vastu, ka sellega kaasnevate tegevuste ja keskkonnamõjude vastu. Tarbijad jälgivad järjest rohkem, kust nende toit tuleb ja kuidas seda toodetakse.
Jõukuse kasvades hakatakse vähem jälgima hinda. Kauba taust ja kvaliteet muutuvad hinnast olulisemaks.
Traditsioonilise põllumajanduse kõrvale lisandub järjest uusi põllumajandusega seotud tegevusi.
Küll aga on vajalik järjepidev põllumajanduse positiivse kuvandi loomine ja hoidmine. Positiivse kuvandi loomine sõltub ainult põllumeestest. Keegi seda tööd meie eest ära ei tee.
Süveneb vajadus väga kvaliteetse kauba järele. Pakkimine, ladustamine, säilitamine, transport, kaubandus, tarbija – kogu seda teed pole ebakvaliteetsel kaubal mõtet läbida.
Tooraine kokkuostuhinnad jäävad madalaks. Kui ei müü erilist kaupa ja ei tegele ise turustamisega, siis kõrgemat hinda pole mõtet loota. Mahe vs. mittemahe on teema, mis järgmise kümne aasta jooksul vajab pidevat selgitamist, mitte vastasseisu.
Kas põllumajanduslikus kutsehariduses on praeguste vajaduste jaoks erialavalik piisav või pigem dubleeritakse?
Põhilised erialad on olemas. Väike dubleerimine populaarsetel erialadel on normaalne. Küll aga on vaja igal aastal põllumeeste käest küsida, kellest on puudus.
Milleks peab põllumajanduslik haridus valmis olema, millega arvestama?
Nii põllumajanduslik haridus kui ka põllumehed peavad valmis olema pidevalt toimuvateks muutusteks. Põllumajandushariduse vajadus ei kao. Tootjad ja haridusasutused peavad jätkuvalt koos pingutama, et noored sooviksid põllumajandust õppida. Põllumajandusest huvitatuid inimesi on piisavalt. Need inimesed on vaja üles leida.
Põllumajandustootja ei tohiks mõelda ainult tootmisele. Peab mõtlema ka turustamisele. Turustamine on keerulisem kui tootmine.
