Neli aastat tomati- ja kurgikasvatust, ning juba ongi Möldri talu peremehel Jüri Lauril aasta talu tiitel välja teenitud, võiks asjassepühendamatu inimene arvata taluliidu tänavuse talukonkursi võitjast. Kuid nagu ikka elus, on ka siin tõde palju sügavamale peidetud.
Tõde peitub selles, et kuigi Jüri Laur kasvatab Pärnu-Jaagupi kandis Mäekülas oma sünnitalus tõepoolest 1300 ruutmeetril tomateid ja kurke ning 67 hektaril mahevilja, on põllumajandusega nende peres tööd ja vaeva nähtud juba veerandsada aastat.
Nimelt võttis Jüri neli aastat tagasi talu üle oma isalt, kes 25 aastat tagasi hakkas kurkide kasvatamisega tegelema. Tema omakorda sai talu oma vanematelt, kes pidasid lehmi. Piimaandjaid pole Möldri talus enam ammu ning kolm aastat tagasi tehti uus samm köögiviljakasvatuses, kui Jüri soetas noortaluniku toetuse abil 25 000 euro ringis maksma läinud 500 m2 kasvuhoone, kus hakati kasvatama tomateid.
„Talu isalt pojale üle andmine toimus õigel ajal. Isa oli siin kasvuhooneis tegutsedes enda jaoks kõik saavutanud, mina aga olin just maaülikooli lõpetanud ja tahtsin oma teadmisi praktikas rakendada. Isa taandus täiskohaga tootmise juures olemisest, sest kahe otsustajaga oleks olnud keeruline,“ räägib Jüri 2016. aastal toimunud põlvkonnavahetusest. Tootmise juhtimine ning müük ongi nüüd tema hooleks, kuid nii isa, ema kui ka elukaaslane Siret aitavad taimekasvatuses alati nõu ja jõuga kaasa.
Pärast põhikooli Olustverre – elu üks parimaid otsuseid
Nõust Jüril puudu ei tule, sest ta on õppinud Eesti Maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis põllumajandust. „Mind pole keegi põllumajandust õppima sundinud, vaid mind huvitas see. Olustverre läksin pärast põhikooli lõpetamist. See oli üks parimaid otsuseid mu elus,“ kiidab ta, et sealne õpe on väga praktiline ja kulub marjaks ära.
Vesiviljelusel põhinev tomati- ja kurgikasvatus käibki Möldri talus tänapäevaseid agrotehnilisi ja tehnoloogilisi võtteid kasutades. Kaks vanemat kasvuhoonet, kus kasvavad 300 ja 500 ruutmeetril kurgid, on Jüri isa ehitatud ja automaatikaga varustatud – aknaluugid avanevad ise ning ka küttesüsteem on automaatne. See annab toasolijaile kasvõi keset ööd märku, kui kasvuhoonetesse taimede alla suunduvais küttetorudes, kus vuliseb 40-kraadine vesi, midagi rikki peaks olema läinud.
Ka kastmissüsteem on automaatne. See tähendab, et tomati- ja kurgitaimed saavad koos kastmisveega ka toitaineid, mida Jüri oskab täpselt doseerida, et taim oleks saagikas. „Kui taim on stressis, siis väljendub see kohe saagikuses,“ nendib Jüri. Samas tuleb väike stress isegi kasuks. „Teadmised võimaldavad tomatiga veidi manipuleerida, et magusamat saaki saada. Tekitan neile väikese stressi – vahel kastan külma veega, sest siis tahab taim vilja kiiresti valmis küpsetada,“ tõi Jüri näite.
Muide, tomatid-kurgid kasvavad Möldri talus kivivillaga täidetud kuubikutes, sest see välistab mullas elavate kahjurite olemasolu, mis omakorda tähendab, et pole vaja vastavaid tõrjevahendeid kasutada. Samuti pole see kasvatusviis nii töömahukas kui traditsiooniline mullas kasvatamine.
Jüri nendib, et automatiseerimine annab talle palju vaba aega juurde, mida saab kasutada nii uute teadmiste omandamiseks kui ka perega koos olemiseks. Seda enam, et aasta tagasi sündis perre laps.
Automaatika saagikuse teenistuses
Küsimusele, kui palju automatiseerimine on saagikust suurendanud, vastab Jüri niimoodi: „Kui kümme aastat tagasi oli küsimus, kas saaki saad või ei, siis nüüd on küsimus, kas saad taime pealt 0,5 kg rohkem või vähem.“ Kahes kasvuhoones laiuvad pikkade sirgete ridadena kurgid – kasvatatakse nii lühikest kui ka pikka kurki – ja need annavad aastas kaks saaki. Tomatite päralt on üks, aga see-eest suurim ja uusim kasvuhoone.
Tootmises laienemisplaane ei peeta. Jüri arvab, et kui laieneda, siis tuleks seda teha suurelt, aga see eeldaks kohe palgatööjõu leidmist. Praeguse mahu juures saadakse kenasti oma pere jõududega hakkama ning sellest piisab.
Hooaeg algab Möldri talus juba vähem kui kahe kuu pärast, 5. veebruaril, kui taimed seemnest kasvama pannakse. Kolm nädalat hiljem kolivad nad elumajast 300 m2 kasvuhoonesse. „Teinekord võib siis väljas 15 kraadi külma olla,“ viitab Jüri sellele, et kasvuhoone kütmine moodustab eestimaiste köögiviljade hinnast üsnagi arvestatava osa.
Muide, puiduhakkel töötavasse katlasse on tänavu kütteks läinud ka maherukis – usu või ära usu. „Pelleti tonn maksab ligikaudu 200 eurot, maherukis aga oli tänavu 110 eurot tonn. Mul on mõistlikum rukkiga kasvuhooneid kütta, kui see lihtsalt minema visata,“ nendib Jüri.
Maheviljakasvatamist lõpetada tal veel plaanis pole, küll aga nendib ta, et selle tegevuse jätkusuutlikkus sõltub teravilja kokkuostuhinnast. Mis saab aga hinnast siis, kui nn vanad Euroopa riigid hakkavad hoogsalt mahepinda kasvatama, pole raske ennustada.
Hindadest rääkides ei saa mööda minna ka küsimusest, miks maksab jaekettides Soome kurk vähem kui Eesti oma – on ju meie klimaatilised tingimused sarnased, kuid tööjõud seevastu põhjanaabrite juures kallim. „Soomes makstakse kasvuhoonepidajatele ruutmeetripõhist toetust, mida Eestis pole,“ teab Jüri rääkida.
Kui aga püüaksime ette kujutada olukorda, et ka Eestis makstaks sellist toetust ja lisaks langeks kodumaiste köögi- ja puuviljade käibemaks näiteks 5% peale, nagu see on juba mitu aastat Lätis, kas siis suudaksime end sajaprotsendiliselt tomati ja kurgiga varustada? „Kurgiga võib-olla tõesti, tomat aga on väga valgusnõudlik ja ka seenhaigustele vastuvõtlik, nii et ilmselt mitte,“ selgitab Jüri Laur.
Tomatit-kurki müüakse kodu lähedal
Pärnumaal asuva Möldri talu kurke-tomateid müüakse Pärnu Majandusühistu kauplustes, mida on maakonnas kümmekond. Lisaks turustatakse suvepealinna kohvikutesse-restoranidesse, Pärnu OTT-i ning käiakse müümas Pärnu turulgi. Peremees Jüri Laur täpsustab, et koroonaviiruse tõttu oli sel aastal turumüüki vähem, küll aga hoogustus kauba klientidele koju viimine. „Need, kes on ostnud, on edaspidigi kliendiks jäänud,“ mainib Jüri tagasihoidlikult.
Rõõmsad kliendid teevad ka tootja tuju rõõmsaks
See, kui klient tuleb rõõmsa näoga uuesti ostma, ongi tema jaoks üks peamisi asju, mis töö juures heameelt teeb. Nagu ka see, kui tomatil läheb lahti esimene õis või kui saab maitsta esimesi vilju.
„Tegelen sellega, mis meeldib,“ nendib Jüri, ja lisab, et maaelu talle meeldib, hoolimata sellest, et suvel ei saa nädalavahetusel puhkama sõita või tööpäeva õhtul hetketuju ajel kinno-teatrisse minna. „Ma innustan noori maale tulema, ka siis, kui pole palju maad, kus vilja kasvatada või loomi pidada,“ julgustab Jüri omast kogemusest, et hakkama saab ka muud moodi.
Köögiviljakasvataja uus suund: disainkasvuhoonete müük
Lisaks võib silmad-kõrvad lahti hoida uute võimaluste suhtes, millega maal tööd ja leiba teenida.
Jüri hakkas tänavu Leedust importima tugevast alumiiniumist disainkasvuhooneid ja aiapaviljone. Sõna „disain“ tähendab nende puhul asjaolu, et lisaks harjumuspärase kujuga kasvumajadele pakutakse ka ovaalseid, ümmargusi jms eripäraseid lahendusi.
Jüri meenutab, et kui novembris toimus Eestimaa Talupidajate Keskliidu korraldatud talukonkursi parimate tunnustamine ja ta parima talu tiitli pälvinuna lavale kutsuti, olid emotsioonid nii laes, et ta ei osanud õieti tänadagi.
Tänada aga tahaks Jüri väga paljusid, alustades Olavy Süllast Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskusest ning lõpetades oma perekonnaga. „Ma olen tunnustuse eest väga tänulik, samuti selle eest, et just väiksemaid tootjaid märgati,“ leiab ta paar nädalat hiljem intervjuud andes just need õiged tänusõnad.
Musternäidis taluidüllist
Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht
Tänavune aasta parim talu on musternäidis taluidüllist. Noorpere jätkab seda, mida vanemad alustasid. Selleks, et ka edaspidi oma pere jõududega hakkama saada ning aega ka pisipere jaoks jääks, on investeeritud automaatsetesse kütte-, kastmis- ja ventilatsioonisüsteemidesse. Toodang turustatakse suuresti lähipiirkonnas ja n-ö müügikõlbmatu välimusega toodang väärindatakse kohapeal tomatikastmeks või soolakurgiks.
Kui peaksin peremees Jüri Lauri kolme sõnaga iseloomustama, siis on need sõnad töökas, põhjalik, järjekindel. Töökas ja järjekindel sellepärast, et kui sa oled endale elukutseks valinud talunikuks olemise, siis laisk olla lihtsalt pole võimalik, kuna talus ei lõppe tööd mitte kunagi. Lisaks pead olema kuradima järjekindel, kuna aastad pole vennad ning ootamatusi ja väljakutseid on talunike elus palju. Põhjalik seepärast, et ta paistis silma oma hästi põhjalikult läbimõeldud ärimudeli poolest.
Hea teada
- PARIM TALU 2020 – Möldri talu (Raudepere OÜ) Põhja-Pärnumaal.
- Möldri talus on kolm kasvuhoonet ehk kokku kasvatatakse tomateid ja kurke 1300 m2 pinnal.
- Maad on 67 hektarit, kus kasvab mahevili, peamiselt talirukis ja -nisu.
