Möödunud kahel kevadel toimus keskkonnaameti algatusel kevadrändel olevate hanede ja laglede heidutusjahi uuring.
Viimastel aastakümnetel on osade haneliste arvukus tuntavalt suurenenud ja samuti on suurenenud nende liikide tekitatav kahju põllukultuuridele.
Uuringuga sooviti välja selgitada, kas heidutusjahi pidamine kevadrändel olevatele hanedele on otstarbekas põllumajanduskahjude ära hoidmiseks ja kas heidutusjaht oleks võimalik nii, et ei suureneks looduskaitselised riskid ehk oht haruldastele liikidele.
Kui 2019. aasta uuring toimus vähestel aladel Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal, siis 2020. aastal toimus andmete kogumine üle Eesti 157 põllumajandusettevõtte põldudel ja nende ümbruses. Uuring kestis poolest märtsist poole maini, kaasatud oli 2300 põllumassiivi kogupindalaga 40 650 hektarit ja 74 heidutuseta võrdlusala kogupindalaga 1580 hektarit.
Heidutusjahti lubati üle Eesti enamikul registreeritud põldudel, kuid sõltuvalt asukohast oli jahipiiranguid. Hanede küttimist ei lubatud looduskaitsealadel ja eriti ohustatud väike-laukhane rändepeatuspaikade ümbruses Lääne-Eestis. Samuti oli keelatud pesitsevate hallhanede ja valgepõsk-laglede küttimine Lääne-Eesti rannikualadel. Kütitavateks liikideks olid suur-laukhani, rabahani, hallhani, valgepõsk-lagle ja kanada lagle.
Kütiti üle pooletuhande hane ja lagle
Kokku peeti jahti 873 korral ning kütiti 664 hane ja lagle. Uuringus osalenud põllumehed registreerisid hanede kohalolu ja heidutuse toimumist oma maadel. Kokku esitati 2992 põlluandmete ankeeti, mis põldude kaupa arvestades teeb kokku 31 894 üksikut vaatlust. Lisaks koguti hanede kontrollvaatluseid, selleks läbiti Mandri-Eestis 11 237 km vaatlus-transekte, registreeriti 434 hanevaatlust ning loendati hanetroppe (väljaheiteid) 2096 kohas uuringualadel. Seoses uuringuga samal ajal kehtinud eriolukorra ja liikumispiirangutega ei olnud võimalik kontrollvaatlusi teha Hiiu- ja Saaremaal.
Selgus, et kevadrände ajal on hanede ja laglede arvukus kõige suurem Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaa põhjaosas, Lääne-Eesti (mandriosa) ranniku lähedastel aladel ning Tartu ja Võrtsjärve ümbruses. Mujal Mandri-Eestis on hanede arvukus võrreldes nende piirkondadega üsna väike.
Kõige enam viibib hanesid Eestis aprilli teises pooles. Selgus, et enamasti viibisid haned rohumaadel ja üsna sageli ka mustal maal. Seega on hanedele avatud rohumaade olemasolu maastikes väga oluline, et lindudel oleks koht, kus olla ka juhul, kui nad on põldudelt ära aetud. Tärganud viljaga põldudel oli kohati sõltuvalt piirkonnast vaid 4–17% hanedest.
Haned kartlikumaks ei muutunud
Kuigi põllu- ja jahimeeste hinnangul muutusid haned küttimise mõjul kartlikumaks, siis kontrollvaatlused seda ei kinnitanud – heidutusjahil olulist mõju hanede arvule ja kartlikkusele ei leitud. Põldudel, kus oli toimunud jaht, kohati hanesid järgmisel päeval sama tõenäosusega kui põldudel, kus oli toimunud tavapärane mitteletaalne heidutus. Vastupidiselt eeldatule oli ilma heidutuseta põldudel hanede naasmise sagedus oluliselt väiksem, kui tavaheidutuse ja heidutusjahi põldudel. Laiemas ulatuses (kuni 10 km) vaadeldes jahile järgnevatel päevadel hanede arvukus ei muutunud sõltumata peetud jahi intensiivsusest.
Hanede kartlikkuse määramiseks mõõdeti nende põgenemiskaugust lähenevast inimesest. Selgus, et uuringuperioodi alguses olid haned kartlikumad põldudel ja julgemad rohumaadel, uuringuperioodi teises pooles muutusid nad sama julgeks ka põldudel. Heidutusjahi intensiivsuse ja hanede kartlikkuse vahel seost ei leitud.
Heidutusjahist on siiski põllumehele abi
Kuigi paistab, et heidutusjahil ei ole oluliselt tugevamat, ulatuslikumat ja kestvamat mõju, kui tavaheidutusel, on selge, et jaht peletab mõneks ajaks haned siiski põllult eemale. Heidutusjahti pidavast jahimehest on kevadisel kiirel ajal põllumehele vähekenegi abi. Seega võib kontrollitud mahus heidutusjaht olla siiski põhjendatud suure hanearvukusega piirkondades tavaheidutust täiendava meetmena. Heidutusjahi sihtliikideks võiks olla eelkõige kõige arvukamad liigid: suur-laukhani ja valgepõsk-lagle. Vähearvukate hane- ja lagleliikide kaitseks on vajalikud jahivabad alad nende rändepeatuskohtade ümbruses.
Uuringu koostajad tänavad kõiki uuringus osalenud ning andmeid kogunud põllu- ja jahimehi. Ilma teieta teaksime praegu hanedest ja nende heidutamisest märksa vähem.
Haneliste heidutusjahi tulemused on märkimisväärsed
Olav Kreen, Rabaveere Farm OÜ juhatuse liige
On hea meel tõdeda, et murest rändlindude arvukuse ja nende poolt põllumajandusele tekitatavate kahjude pideva suurenemise pärast on lõpuks aru saadud. Mäletan hästi sotsiaalmeedias levitatud müüti hanede tapatalgutest ja riigiraadios ülistatud teraviljapõldude väetamist hanede poolt. Murrang toimus siis, kui Vikerraadio otse-eetrisse olid kutsutud nii põllumeeste kui ka ornitoloogide esindaja ja oli võimalus konkreetselt kõik müüdid ümber lükata.
Haneparved, kes ei suhtle
Haneliste kevadine heidutusjaht kui üks täiendav meede põllumajandusele tekitatavate kahjustuste vähendamiseks on kasutusel mitmes meie lähiriigis, sealhulgas kõrge looduskaitselise tasemega Rootsis ja Taanis.
Heidutusjahi tõhusust on ka hinnatud ja tulemused on olnud märkimisväärsed. Eesti uuring viitab ühelt poolt põllumeeste hinnangutele heidutuse tõhususest, kuid teiselt poolt väidab, et mõõtmistega ei suudetud hanede pelglikumaks muutumist tõestada.
Sellel on ka omad põhjendused, kuna uuringu metoodika juures ei arvestatud, et teatud piirkondades on suur hulk erinevaid haneparvi, kes omavahel ei oska infot levitada. Nii tekibki olukord, et püssiga minema aetud linnuparve asemele tuleb kohe järgmine, kellel loomulikult ei saagi suuremat ohutunnet olla.
Samuti oli mõttetu püstitada lootust jahi heidutavast mõjust kümne kilomeetri raadiuses. Vähemalt on see nüüd ametlikult välja öeldud ja ehk jõuab see teadmine ka meie oponentide teadvusesse. Kõik haneliste mõjupiirkonnas olevad põllumehed teavad, et päevas vähemalt 5-, 7- ja 10-kordne hirmutamine vähendab hanede põhjustatavaid põllukahjusid, see on teaduslikumas keeles kirjas ka mujal tehtud uuringutes, samas Eestis tehtud uuringu metoodikas ja analüüsides seda ei arvestatud. Samuti ei võetud analüüsides arvesse haneliste eelistusi põldudel olevate kultuuride söödavuse asjus ega piirkonna ning kõlvikute eripärasid hanelistele sobivuse osas.
Uuring tähendab suurt tööd
Uuringud on kasulikud, samas kaasneb nendega alati suur töömaht kõikidele osalistele. Põllumeestele oli see vabatahtlik töö edaspidiste kahjude ennetamiseks ühe täiendava meetodi saamiseks, jahimehed panustasid oma aega eelkõige solidaarsusest põllumeestega.
Rootsil positiivne kogemus
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad on koos paljude põllumeestega oma igapäevaste tegemiste kõrvalt pidevalt sellele teemale aega kulutanud ning loodetavasti saame looduse hüvanguks edaspidi koos keskkonnakaitsjatega veelgi enam ära teha.
Sõltumata uuringu lõppraporti umbmäärasest sõnastusest on heidutusjaht kahjude ennetamisel efektiivne meede, nagu on tõestanud ka Rootsis tehtud sõltumatu uuring.
