Nii imelik kui see esmapilgul ka tundub, siis pritsimine täielikus tuulevaikuses või kerge tuulega 0–0,56 m/s ei ole soovitatav, sest peened piisad võivad jääda õhku hõljuma ja ei lasku taimestikule.
Kasulik on teada lokaalseid tuule suunda ja tugevust mõjutavaid tegureid (tuulekoridorid, metsatukad, maapinna reljeef jne). See annab võimaluse ennetada neis paigus ootamatuid triive.
Oluliselt väiksem on tuulest põhjustatud triiv siis, kui pritsil on õhkkardinaga poom, sest siis viib suunatud õhuvool piisad otse taimestikku. Triivi vähenemist õhkkardinaga pritsimisel võrreldes tavapritsiga on uuritud ka erinevatel tuule kiirustel. Kui tavapritsi ja -pihustitega pritsimisel ei ole soovitatav enam töötada, kui tuule kiirus on 3–4 m/s, kuna väiksemate piiskade triiv läheb ohtlikult suureks, siis õhkkardinaga pritsimisel tõuseb triiv samale tasemele alles tuule kiirusel 8–9 m/s. Veelgi enam ‒ õhkkardinaga pritsiga pritsimisel tuule kiirusel 8,5 m/s on triiv väiksem, kui tavapritsiga pritsimisel tuule kiirusel 1,5 m/s.
Eesti turul on olemas pritsid, mille poomil on pihustite vahekaugus senisest kaks korda väiksem ehk 25 cm, see võimaldab pritsida madalama poomiga ja vähendada seega tuule mõju triivile.
Tähelepanu tuleb pöörata mesilastele
Uuema uurimuse tulemusena soovitatakse välja selgitada, kas on kindlaid kohti, kus mesilased teevad paarituslende. Kui selgub, et on selliseid paiku, siis tuleks vältida paarituslendude ajal nendes kohtades taimekaitsetöid ja leppida nende mittetegemises kohalike põlduritega kokku, sest mesilaste ja eriti emade sattumisel taimekaitsevahendi triivivate piiskade pilve on kindlasti kurvad tagajärjed.
Hilisõhtul, öösel ja varahommikul pritsimisel tuleks arvestada sellise ilmastikunähtusega nagu inversioon, mille puhul kõrgetes õhukihtides on temperatuur (vastupidi tavaolukorrale) kõrgem kui madalates. Inversiooni korral ei toimu õhu vertikaalseid liikumisi, mistõttu piisad võivad kanduda kordades kaugemale kui tavaliselt. Inversioon hakkab tekkima päikeseloojangul ja võib kesta hommikuni. Inversiooni ilminguteks on maapinna lähedale tekkinud seisev udu või kui korstnast väljuv suits liigub aeglaselt maapinnaga paralleelselt.
Triiv sõltub ka pritsi liikumiskiirusest
Suurel töökiirusel tekib pritsi ümber ja taga turbulents, mis takistab piiskade laskumist taimestikule. Tavapihustitega pritsimisel ei tohiks töökiirus olla suurem kui 6 km/h, soovitatavalt veel väiksem. Suuremal kiirusel pritsimiseks tuleks kasutada õhkkardinaga pritsi, venturi (air-induction) või teisi vähemtriiviga pihusteid. Mitmes riigis (Saksamaa, Holland, Inglismaa, USA) võrreldakse ja klassifitseeritakse pihustiotsakuid selliselt, et mõõdetakse ja võrreldakse piiskade triivi.
Julius Kühni Taimekasvatuse ja Mullateaduse Instituudi kodulehel aadressil www.julius-kuehn.de/at/richtlinien-listen-pruefberichte-und-antraege on toodud andmed vähemtriivi võimaldavate pihustite ja vastavate töörežiimide kohta, kuid selliseid nõuandeid tuleks küsida ka pritse ja pihusteid müüvatelt firmadelt.
Alapihustitega pritsimine suurendab tulemuslikkust
Üks võimalus triivi vähendamiseks ja pritsimise tulemuslikkuse tõstmiseks on alapihustite (dropleg) kasutamine.
Alapihustid on riputatud elastse toruga poomi külge ja seega asuvad nad maapinna lähedal. Alapihustitega saab pritsida reaviisiliselt kasvatatavaid kultuure. Alapihustitel võib otsakuid ühe toru küljes olla mitu ja saadavad pihused võivad olla suunatud vastavalt töötlemise objektile ja eesmärgile erinevates suundades. Võrreldes tavapihustitega on alapihustitega pritsimisel piiskade jaotumus kogu taimestiku püstulatuses tunduvalt ühtlasem ja sadenemus raskelt ligipääsetavates kohtades, sh lehtede alumistel pooltel ja taimevarte alumistel osadel oluliselt parem.
Alapihusteid soovitatakse köögiviljataimede, rapsi, maisi ja kartuli jt kultuuride pritsimiseks. Triivi vähendamise seisukohalt on aga oluline see, et taimestiku sees ei saa tuul piisku ära kanda, mistõttu triivi praktiliselt ei ole. Kuna pihustid asuvad õitest allpool, siis peaksid õied jääma puhtaks ja mesilastele ohutuks.
Ääreotsakud moodustavad eraldi rühma – neid tuleks kasutada poomi otstes viimastes pihustites põldude äärte ja veekogude kallaste pritsimisel. Nende pihus on ebasümmeetrilise kujuga – üks pool on nagu ära lõigatud, mistõttu pritsitav ala on täpsemalt piiritletud ja triivi võimalus on 10–20 protsenti väiksem.
Poomi stabiilsus on pritsimisel samuti oluline
Nii triiv kui ka pritsimise tulemuslikkus sõltuvad oluliselt ka poomi stabiilsusest. Poomi kaldumisel väheneb maapinnale lähemal tiivapoolel pihuste ülekate, mistõttu tekkivad täielikult pritsimata, väiksema normiga või mitmekordse normiga pritsitud ribad. Vastaspoolel, kus poomitiib on kõrgemal, tekib triiv – piisad kanduvad minema. Poomi kõikumist aitavad vähendada poomi riputussüsteemi summutid (vedrud ja töökorras amortisaatorid) ja löögipuhvrid. Täiuslikum võimalus on poomi kõrgusautomaatika, kus poomi tiibade kõrgust jälgivad andurid, millelt saadud signaalide järgi hoiavad riputussüsteemis olevad täiturmehhanismid poomi soovitud kõrgusel.
Töölahusesse lisatavad abiained suurendavad preparaadi kleepumist taimedele, vähendavad pindpinevust, parendavad imendumist jne. Mõned neist toimivad kui töölahuse paksendajad, mispuhul tõuseb suuremate piiskade osakaal ja samal ajal väheneb väiksemate piiskade arv – see loob teatud võimalused triivi vähenemiseks.
Piiskade kandumist pritsitavalt alalt välja aitavad vähendada looduslikud tõkked – metsad, hekid, puuderibad jne. Kui okaspuud toimivad pidevalt, siis lehtpuude ja -põõsaste efektiivsus sõltub nende lehteminekuajast – varakevadel seda praktiliselt ei ole, kuid suve poole võib tihe lehestik triivi vähendada kuni 90 protsenti.
Triivi vähendamiseks võib kasutada kunstlikke tõkkeid
Lisaks looduslikele tõketele on mõeldav kasutada ka kunstlikke tõkkeid – kilet, katteloori, tihedat võrku vms, seda just piiratud ulatuses, nt looduslike tõkete vahekohtades, kui seal taga on ohutundlik ala ja kui tuule suund on sinna poole.
Kunstlik tõke peaks teatud määral tuult läbi laskma. Sellise tõkke taga ei teki allapoole suunatud keeriseid nagu tekib laustõkke taga.
Ülaltoodust selgub, et triivi vähendamiseks on palju võimalusi, kuid nende kasutamine vajab hoolikat kaalumist, sest mitmed neist on vastuolulised. Näiteks on pestitsiidi efektiivsemaks toimimiseks vaja pritsida väikeste piiskadega, kuid need on kergesti lenduvad. Põllumehel on vaja küllaltki sageli lühikese aja jooksul pritsida suurt pinda, milleks on vaja suurt jõudlust. Selle saavutamiseks pritsitakse suurema töökiirusega, sellega kaasneb aga suurem triiv.
Kompromissi leidmist erinevate võimaluste ja vajaduste vahel võib võrrelda kõrgema pilotaažiga lennunduses. Samas taimekaitses on see vast isegi keerukam, sest tegureid millega tuleb arvestada, on nähtavasti rohkem ja sageli iseloomustab neid määramatus.
Hea teada
- Triiv on pritsimisvedeliku piiskade sattumine sihtkoha asemel pritsimiseks mitte ettenähtud kohta. Triivi mõjutavad paljud tegurid, neist üks olulisemaid on tuul, eriti siis, kui pritsida väikeste piiskadena.
- Infot taimekaitseseadmete ohutu kasutamise kohta leiab raamatust „Taimekaitseseadmete ohutu kasutamine”, mis on tasuta kättesaadav Digaris.