Riigikogu kiitis 15. aprillil heaks tulumaksuseaduse muudatuse, mille kohaselt on tagasiulatuvalt 2020. aasta algusest nii füüsilisest isikust metsaomanikele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele metsast teenitud tulu kuni 5000 euro ulatuses aastas tulumaksuvaba. Sellise tulu hulka arvestatakse ka looduskaitseliste piirangute eest saadud Natura 2000 hüvitis.
Seni vaid FIE-le kehtinud tulumaksuvabastuse mahaarvamine laieneb seega tagasiulatuvalt aasta algusest ka füüsilisest isikust metsaomanikele. See tähendab, et füüsiline isik võib talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on tehtud lubatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.
Lisaks võib füüsiline isik kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud kasu edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile ning vähendada edasikantavat kasu sellel perioodil tehtavate metsa majandamisega seotud kulude võrra.
Mida võib kuludesse kanda?
Millised on füüsilise isiku lubatavad mahaarvamised ehk majandamisega seotud kulud? Lubatavad mahaarvamised tulenevad metsaseaduse §-st 16. Seal on kirjas, mis on metsa majandamine: see on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse.
.jpg "heworitz")
Metsa uuendamise all mõeldakse maapinna ettevalmistust, metsapuutaimede ja metsapuuseemnete soetamist, istutamist või külvamist ning metsakultuuri hooldamist. Nendeks tegevusteks metsateatist esitama ei pea. Metsa kasvatamise peatükis peetakse silmas hooldusraiete tegemist ning metsamulla vee- ja toiterežiimi reguleerimist. Seega saab kuluna arvestada ka harvendusraie tegemise kulu, kui raiest realiseeritavat puitu ei saa ja tulu ei teki. Metsamulla vee- ja toiterežiimi reguleerimiseks võib olla vaja puhastada kuivendussüsteeme, vahetada truupe või puhastada kraavikaldaid võsast.
Metsa kasutamine on võimalik marjade, seente, okste korjamiseks, lõkkekohtade rajamiseks jms.
Metsakaitse on metsakahjustuste ärahoidmine, haiguste ja kahjurite leviku tõkestamine. Siin saab kuluna arvestada näiteks ulukikahjustuse ennetamiseks repellentide soetamist ja kasutamist, ladvavõrkude või tüvekaitsmete soetamist ja paigaldamist ning püünispuude või püüniste soetamist.
Millal tuleb esitada metsateatis?
Metsaseaduses on ette nähtud juhud, mil metsaomanik peab esitama keskkonnaametile metsa majandamise tegevuse kohta metsateatise ja keskkonnaamet väljastama loa metsateatises kavandatud tegevusteks. Metsateatis tuleb esitada juhul, kui tegemist on olulise kahjustusega, ning kavandatavate raiete kohta, välja arvatud valgustusraie. Metsa uuenduse, sealhulgas maapinna ettevalmistuse, külvi, istutuse ning metsakultuuri hoolduse ja valgustusraie kavandamise kohta metsateatist esitama ei pea.
Kindlasti tuleb meeles pidada, et kõik kulud peavad olema dokumentidega tõendatavad ning tulud tuleb deklareerida ja kulud tulust maha arvata nende tekkimise aastal.
Kokkuvõtteks võib öelda, et väikemetsaomanikel on soodne tegeleda oma metsa majandamisega. Tulude ja kulude arvestamiseks ja tulumaksuerisuse ärakasutamiseks tasub pöörduda metsakonsulendi poole. Tema aitab tuludeklaratsiooni täita ja selgitab erinevaid võimalusi. Metsanduskonsulentide kontaktid leiab SA Erametsakeskuse kodulehelt.
Olenevalt sellest, kas ühistu, mille juures konsulent töötab, kvalifitseerub nõustamistoetuse saamiseks või mitte, võib nõustamisteenust finantseerida riik või tuleb selle eest metsaomanikul tasuda.
Abi ja nõu saab küsida ka maksuametist, kuid siis tuleb oma küsimused saata kirjalikult ja need väga täpselt sõnastada.
Hea teada
- FIE-d ja füüsilised isikud võivad endale kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest, millest on kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud maha arvatud, täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.
