• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Maa maksustamisel tuleb silmas pidada põllumajanduse konkurentsivõimet

autor: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
jaanuar 2021
Kategooria: Ülevaade
Maa maksustamisel. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis keskkonnaminister Rain Eplerile 7. jaanuaril 2021 arvamuse, mis puudutab maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Koja jaoks on väga tähtis, et Eesti riigil oleks olemas terviklik maapoliitika, mis hõlmab väärtusliku põllumaa kaitsmist toidu­julgeoleku tagamiseks, vähem väärtusliku põllumajandusmaa ja metsa kasutamist biomajanduse arenda­miseks, strateegilist ja vastutustundlikku lähenemist maa maksustamisel ning riigimaade müümisel ja rentimisel.

Mõistame maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise vajadust, et korraldada maa korraline hindamine ja ajakohastada andmed maa väärtuse kohta arvestades, et viimati toimus maa korraline hindamine Eestis 2001. aastal. Näeme ohuna, et maade (haritav maa, looduslik rohumaa) ja kasvava metsa hindamise metoodikas ja praktilisel läbiviimisel võib ilmneda terve rida kitsaskohti, sest iga maatüki hinna kujunemine on väga kompleksne ja sõltub paljudest erinevatest teguritest. Hetkel puuduvad rakendusaktide kavandid sellises detailsusastmes, mis võimaldaksid anda neile hinnangut.

Maamaksu määrade ülevaatamisel tuleks pidada silmas sektori konkurentsivõimet

Antud seaduse muudatused on koja liikmete – põllumajandustootjate ja erametsaomanike – jaoks väga olulised ja suure mõjuga. Koja hinnangul tuleb maa korralise hindamise läbiviimisel ja maamaksu määrade ülevaatamisel silmas pidada põllu- ja metsamajandussektori konkurentsivõimet ning jätkuvat üldist tootmiskulude kasvu. Arvestama peab ühtlasi, et põllumaa on põllumajandustootjate jaoks peamine tootmisvahend, mis eristab põllumajandust suurel määral teistest majandusharudest. Enamikke tootmissektoreid sarnaselt kasutatavate sisendite osas ei maksustata. Põllumaad kasutatakse toidu tootmiseks, mistõttu vähendab kõrgem maamaks Eesti põllumajandusettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ja hakkab tulevikus kajastuma kodumaise toidu hinnas. Murelikuks teeb ka viimaste aastate trend, kus tootmiskulud on kiiresti kasvanud, aga toodangu eest saadav tulu on tammunud paigal või isegi langenud. Samas on Eesti põllumajandustoetused Euroopa Liidus kõige madalamad ning näiteks põllumajanduskütust maksustatakse nõutust kordades kõrgemalt, mis paneb kodumaise toidutootmise niigi suure surve alla.

Metsamaade maksustamisel tuleb silmas pidada, et metsa raieküpseks kasvamine on väga pikaajaline ja mitmeid inimpõlvi kestev protsess. Maamaksu oluline tõus võib viia selleni, et niigi avaliku surve all olevad väikemetsaomanikud müüvad oma maad maha, loobuvad metsade majandamisest ja ühiskonna jaoks satub ohtu väärtuslike ökosüsteemi teenuste pakkumine.

EPA2023

Tunnustame eelnõu koostajaid, et maa korralise hindamise kavandamisel mõeldakse paralleelselt ka maamaksu tõusu piiramisele ja maa maksustamise maksimaalsete määrade langetamisele. Arvestades põllumaa väärtuse umbes 11 kordset ja metsamaa umbes viie kordset suurenemist viimase paarikümne aasta jooksul on väga oluline, et maakmaksu järsk tõus ei hakkaks mõjutama meie põllumajandustootjate konkurentsivõimet ja metsaomanike survestama maast loobuma. Toetame eelnõus toodud põhimõtet, et ära tuleb hoida maamaksu järsk tõus ning maaomanikule tuleb tagada sujuv üleminek uuele hinnatasemele. Toetame eelnõus tehtud ettepanekut kehtestada maamaksusumma aastasele kasvule 10% piirmäär.

Tunnustame eelnõu koostajaid, kes on loobunud maatulundusmaa maksimaalse maksumäära võimaldamisest 1% tasemel, sest sellise suurusega maaga seotud kulud mõjutaksid kindlasti Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet tugevasti halvemuse suunas. Eelnõu koostajad on teinud ettepaneku kehtestada maatulundusmaa maksimaalseks maksumääraks 0,5%, kuid seejuures tunnistatakse eelnõu seletuskirjas, et maamaksumäära 0,5% poole liikumisel võib tekkida mõningane surve põllumajandustoodete hinna kasvule tarbijahinnaindeksist suuremas määras, et leida suurenevatele kuludele rahaline kate.

Kaheldav on väiksema määra kehtestamine

Eelnõu seletuskirjas viidatakse mõistele „tasakaalumäär“. Ses näitab, millised oleksid kaalutud keskmised maksumäärad, kui iga kohaliku omavalitsuse maamaksu laekumine jääks 2019. aasta tasemele. Eelnõu koostajad on väljendanud lootust, et pärast maade hindamist langetavad kohalikud omavalitsused maksumäärasid maksukoormuse hüppelise kasvu vältimiseks tasakaalumäärade lähedale. Seletuskirjas tuuakse välja, et maatulundusmaa uus tasakaalumäär on 0,2%, mis on oluliselt madalam kavandatavast 0,5% maatulundusmaa maksimaalsest maksumäärast. Väljendame siinkohal siiski sügavat kahtlust, et omavalitsustel on ka tegelikult huvi ja võimalus lubatud määrast madalama määra kehtestamiseks arvestades omavalitsuste piiratud tulubaasi.

Maaparandussüsteemide rahastamine

Kuna maaomanikke ootab eelnõu kohaselt ees arvestatav maksutõus, siis juhime siin kohal tähelepanu möödunud aasta kevadel Eesti Maaparandajate Seltsi poolt maaeluministrile saadetud kirjale. Selles tehakse ettepanek leida lahendus maaparandushoiu vajalikus määras rahastamisele. Toetame seltsi ettepanekut lahendada maaparandushoiu rahastamine koos maamaksuseaduse muutmisega.

Seni on kogu maamaks laekunud kohalikule omavalitsusele. Edaspidi võiks üks osa maatulundusmaa maksustamisest olla sihtotstarbeliselt seotud maaparandushoiuga. Selline süsteem looks tervikliku võimaluse nii riigi veejuhtmete kui ka põllumajandus- ja metsamaadel asuvate maaparandussüsteemide hooldamiseks. Arvestades parandatud maade osakaalu meie toidutootmiseks kasutatava haritava maa hulgas, on äärmiselt oluline, et maaparandussüsteeme suudetaks hoida töös vajadusel neid uuendades või rekonstrueerides. Kahjuks ei suudeta praegu maaparandust vajalikus mahus rahastada.

Eesti põllu- ja metsamaa kannatab liigniiskuse all. Seetõttu on meie põllukultuuride kasvatamine ilma mulla niiskusrežiimi reguleerimata raskendatud. Ühise pindalatoetuse alusest haritavast maast on kuivendatud 639 945 hektarit ehk umbes 2/3. Metsakuivendust on tehtud 728 841 hektaril. Enamus maaparandussüsteeme on rajatud aastatel 1960-1990 ning nendest suur osa on tänaseks amortiseerunud. 2005. aastal tehtud inventuuriandmete põhjal on kuivendatud põllumajanduslikust maast 11% heas, 63% rahuldavas ja 26% halvas seisundis. 2020. aastaks on kindlasti probleemse maa hulk suurenenud.

Tehnovõrkude ja -rajatiste talumistasu

Eelnõu võiks pakkuda positiivse lahenduse ka pikaajalisele probleemile, et maaomanikud ei saa õiglast hüvitist tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest. Tehnovõrgud ja -rajatised põhjustavad põllumajandustootjatele ning metsaomanikele olulisi lisakulusid maade majandamisel ja/või saamata jäänud tulu maa kasutuspiirangute tõttu. Paraku on eelnõuga kavas tehnovõrgu või -rajatise talumise eest kinnisasja omanikule makstava tasu suurus aastas langetada seniselt 7,5 protsendilt 3,5 protsendile maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Koda peab väga oluliseks, et maaomanikele oleks tagatud õiglane hüvitis tehnovõrgu või -rajatise talumise eest. Seetõttu ei saa me toetada eelnõu muudatust, millega on kavas talumistasu määra langetada üle kahe korra.

Varamaksude tasumise koormus peaks jagunema ühiskonnas võrdselt

Seletuskirja kohaselt võivad uue maa korralise hindamise tulemusel arvestuslikud põllumajandusmaa kasutusvalduse tasud tõusta umbes 16 korda, kuid need jäävad ikkagi umbes kolmandiku võrra madalamaks tegelikust turupõhisest tasust. Mõistame, et kasutusvalduse tasude lähenemine turupõhistele tasudele on vajalik. Siinkohal märgime siiski, et põllumajandusmaa on põllumajandustootjatele vältimatult vajalik tootmisvahend. Seetõttu peaks kasutusvaldajatele tagama maa väljaostmise võimaluse mõistlikel tingimustel. Riik võiks maa müümisel teha enne maa avalikule oksjonile panekut hinnapakkumise senisele maa kasutajale arvestades turupõhist hinda. Hetkel on riik aga muutunud maa müügi- ja rendihindade hinnatõusu veduriks.

Eelnõu seletuskirjas viidatakse, et Eesti varamaksude osakaal on 0,23% SKP-st. See on OECD riikide võrdluses madalaim ning OECD on soovitanud Eestil varamaksude osakaalu suurendada. Seletuskirja öeldakse ühtlasi, et maade hindamise järel oleks positiivne, kui maamaksu laekumine hakkab järk-järgult suurenema, liikudes 2000. aastal olnud näitaja 0,39% SKP-st suunas. Seletuskirjast on näha, et maamaksu osakaal SKP-s hakkas langema 2012. aastal, mil Tallinn hakkas rakendama kodualuse maa maksuvabastust. 2013. aastal jõustusid maamaksuseaduse muudatused, millega vabastati koduomanikud maamaksu tasumisest kodualuse elamumaa sihtotstarbega maa eest.

Käesoleva eelnõuga on kavas kodualuse maa maksuvabastuse saajate ringi veelgi laiendada ja rakendada kodualuse maamaksu vabastust ka liitsihtotstarbega maadel elavatele koduomanikele. Sees võib panna omavalitsused täiendava surve alla maksulaekumise kindlustamiseks kehtestada kõrgem määr maatulundusmaale. Eeltoodust tulenevalt on selge oht, et maamaksu osakaalu suurendamise koormus SKP-s langeb suures osas põllu- ja metsamaa omanike õlgadele, millega ei saa nõustuda. Leiame, et varamaksude tasumise koormus peaks ühiskonnas jagunema õiglaselt.

Sildid: Eesti põllumajandusEPKKkeskkondliitude uudisedmaamakspõllumajanduspoliitikaseadus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

COVID-19 kriisi mõjusid leevendav erakorraline toetus määrati 40 toidutöötlejale

Järgmine artikkel

Alates märtsist kaob võimalus siseneda e-PRIAsse pangalingi kaudu

Seotud artiklid

Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix
Aasta parimad

Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

september 2023
Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia
Aasta parimad

Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

september 2023
Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock
Seadus

Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

september 2023
Põllumajandussektor Vihulas: sektori võimekus peab säilima. EPKK nõukogu esimees Sivar Irval Ja juhatuse esimees Ants Noot (vasakul) kuulutasid koosoleku lõppenuks. Foto: J. Nemvalts
Sündmus

Põllumajandussektor Vihulas: sektori võimekus peab säilima

juuni 2023
Järgmine artikkel
PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo. covid-19 erakorraline toetus

Alates märtsist kaob võimalus siseneda e-PRIAsse pangalingi kaudu

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.