• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

Talupidajate ootused uuele valitsusele

autor: Eestimaa Talupidajate Keskliit
jaanuar 2021
Kategooria: Ülevaade
Talupidajate ootused uuele valitsusele. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Talupidajate ootused uuele valitsusele: Ülemaailmses tervisekriisis on oluline meeles pidada, et tervis on otseselt seotud meie toidulauaga!

Eestimaa Talupidajate Keskliit ootab valituselt põllumajandussektoriga konstruktiivset koostööd, et koos arendada Eesti toidutootmist.

heworitz

Välja tooksime järgnevad olulised fookusteemad:

  • Kriisiabi jaotusskeemi kiire otsustamine ja kriisiabi kiire väljamaksmine.
  • Põllumajandusettevõtetele suunatud toetuste rakendamine, et leevendada COVID-19 tekkinud
  • Põllumajanduse jätkuv siseriiklik toetamine, aga mitte ebaõiglaste nn top-upi toetustena, vaid õiglaste skeemide alusel. Ootame, et Maaeluministeerium taotleks Euroopa Komisjonilt top-upi iganenud referentsaastate muutmist või teiste õiglaste siseriiklike toetusskeemide võimaldamist.
  • Põllumeeste esindusorganisatsioonide jätkuvat sisulist kaasamist EL järgmise finantsperioodi põllumajanduspoliitika väljatöötamisel.
  • Valitsuse senisest aktiivsemat tegutsemist Euroopa Liidu tasemel otsetoetuste võrdsustamiseks. Tegevusi, mis aitavad tagada õiglasema ja sihipärase toetussüsteemi ja vähendada sissetulekute erinevusi väikese- ja keskmisesuurusega ja suurte põllumajandustootjate vahel. Selleks tuleks rakendada nn lagede seadmine otsetoetustele ning otsetoetuste ümberjagamine tegelikele põllumajandustootjatele. Loodame, et valitsus rakendab meetmeid peretalude jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  • Ebaausate kauplemistavade vastase seaduse vastuvõtmine selliselt, et seadusega keelustatakse kõik ebaausad kauplemistavad Eestis sõltumata ettevõtete suurusest.
  • Põllumajandustootjate tugistruktuuride arendamine – põllumajandusteaduase stabiilne finantseerime järjepidevuse tagamiseks, et põllumajandustootjatel oleks teadus millele tuginedes ratsionaalseid otsuseid langetada. Lisaks on oluline tugevdada põllumajandustootjate nõustamissüsteemi, et tagada tuleviku eesmärkide täitmine. Nõuandesüsteemil, teadusel ja innovatsioonil on oluline roll, et aidata põllumajandustootjatel toime tulla tulevaste väljakutsetega.
  • Üleminekuperioodil ootame investeerimistoetuste jätkumist, et põllumajandustootjatel, et tagada põllumajandussektori areng.
  • Mahepõllumajandussektori arengu osas seisukoha kujundamine ning meetmed, mis tagasid sektori jätkusuuliku arengu.
  • Aktsiisisoodustused – COVID-19 kriisi ajal on suureks toetuseks olnud aktsiisimäärade langetamine, eriti diiselkütuse aktsiisimäära langetamine. Põllumajandustootjate toodangu hinnad on COVID-19 kriisist ja muudest asjaoludest tingituna langenud, kuid paraku on sisendihinnad säilitanud oma kõrge taseme, mis on väga selgelt mõjutanud põllumajandustootjate sissetulekuid. Ellu viidud maksusoodustused on aidanud seda olukorda leevendada.
  • Otsuste langetamisel, tuleb tugineda teadusele, sekkumised peavad olema teaduslikult põhjendatud ning, mis tagaksid põllumajandussektori jätkusuutliku arengu.
  • Kohalike toorme väärindamiseks sobilike meetmete rakendamine, mis aitaks parandada põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas.
  • Ringmajanduse arendamisel väike- ja keskmisesuurusega põllumajandusettevõtetele võimaluste loomine läbi ühistegevuse arendamise.

Tänases ülemaailmses tervisekriisis on oluline meeles pidada, et tervis on otseselt seotud meie toidulauaga ning sellest lähtuvalt peab tagama kodumaise kvaliteetse ja puhta toidu tootmise jätkusuutlikkuse.

Sildid: Eesti põllumajanduspõllumajanduspoliitikataluliitvalitsus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Keskkonnatoetuste väljamaksmine on alanud

Järgmine artikkel

Koda ootab uuelt valitsusliidult toidujulgeoleku ja biomajanduse edendamist

Seotud artiklid

Täppispritsimine on mõistlik investeering.
Sisuturundus

Täppispritsimine taimekaitses – kuidas kohustuslikest nõuetest saab majanduslik võit

aprill 2026
Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.
Arvamus

Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

veebruar 2026
Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock
Ülevaade

Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

veebruar 2026
Taluliidu tegevjuht Timo Varblas on ka ise talunik. Koos kaasa Kelli Talvinguga peetakse Harjumaal asuvas Ahisilla taluaias rohumaakanu ning kasvatakse köögivilja ja lilli. Foto: Jane Faizullin
Persoon

Timo Varblas: talupidamine peab olema jätkusuutlik ja väärtustatud!

august 2025
Järgmine artikkel
Koda ootab uuelt valitsusliidult. Visioonikonverents. Foto: EPKK

Koda ootab uuelt valitsusliidult toidujulgeoleku ja biomajanduse edendamist

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.