• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid. Foto: Pixabay

    Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid

    Kevadised põllumajandusmasinad teedel. Suviodra külv Põlvamaal. Foto: Sigrid Kahar

    Kevadised põllumajandusmasinad teedel

    Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret. Foto: Pixabay

    Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret põllumajanduses

    Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib. Foto: Pixabay

    Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib

    Hanede heidutusjaht. Foto: Shutterstock

    Nokk kinni, saba lahti

    Marjamaa talu pere: isa Tõnu Oks, tütar Elke Lillemets, ema Maria Oks. Foto: erakogu

    Tõnu Oks: Marjamaalt tuleb marju tonnides

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Pdf
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid. Foto: Pixabay

    Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid

    Kevadised põllumajandusmasinad teedel. Suviodra külv Põlvamaal. Foto: Sigrid Kahar

    Kevadised põllumajandusmasinad teedel

    Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret. Foto: Pixabay

    Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret põllumajanduses

    Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib. Foto: Pixabay

    Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib

    Hanede heidutusjaht. Foto: Shutterstock

    Nokk kinni, saba lahti

    Marjamaa talu pere: isa Tõnu Oks, tütar Elke Lillemets, ema Maria Oks. Foto: erakogu

    Tõnu Oks: Marjamaalt tuleb marju tonnides

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Pdf
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
BASF Agro talveseminar 2021

Kevadised rändlinnud toovad rõõmu kõrval ka muresid

autor: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
märts 2021
Kategooria: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Kevadised rändlinnud toovad rõõmu kõrval ka muresid. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Kevad on käes ja Eestimaa põldudele on saabunud juba esimesed rändlinnud.

See tekitab ühelt poolt heameelt, aga põllumeestele ka muret, sest põldudest ja karjamaadest ülelendavad haned ja lagled peatuvad just neil roheväljadel, et oma kõhtu täita. Rändel olevate haneliste arvukus ja nende poolt põllumajandusele tehtud kahjud on viimastel aastatel oluliselt kasvanud – seda on märganud nii põllumajandustootjad ise kui tunnistanud ka ornitoloogid ja keskkonnaametnikud.

Keskkonnaamet kinnitas sellel nädalal hanede ja laglede kaitse- ja ohjamise tegevuskava. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda peab selle valmimist oluliseks sammuks Eesti ökoloogilise tasakaalu saavutamisel ja elurikkuse hoidmisel. Koda tänab mitme aasta pikkuse panuse eest keskkonnaministri haldusala ametnikke ja kava koostamisel osalenud koostööpartnereid. Kava üheks eesmärgiks on ka rändel olevate haneliste tekitatud põllukahjude vähendamine. Kava rakendamise ajal kogutakse pidevalt erinevaid andmeid ning nende põhjal on võimalik tegevusi aja jooksul ka kohandada. Põllumajanduskoda peab selles osas tähtsaks koostööd kõikide teemaga seotud osapooltega.

Põllumehed tunnevad, et kava koostanud ornitoloogid on keskendunud rohkem lindude kaitsmisele, samas on kahjude vähendamine jäetud põllumeeste endi mureks. Riik kompenseerib kahjusid ühe ettevõtte kohta kuni 3200 eurot, mis katab vaevalt kümne hektari kahjud. Tuhandete isendite suuruseni ulatuvate linnuparvede puhul tekib selline kahju juba siis, kui lindude õigeaegsele peletamisele vaid ühe korra hilineda.

Kahjudest vajalik teada anda

„Põllumehed oleksid soovinud, et teisi heidutuse meetmeid täiendavat letaalse heidutuse võimalust saaks põllukahjude vähendamiseks kasutada laiemalt kui vaid viies maakonnas. Suure rändekoormuse all kannatab ka näiteks Ida-Järvamaa. Linnud ei tunne maakondade piire ja kahjud sünnivad tegelikult suuremal osal Eestimaast,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esindaja ja teraviljakasvataja Olav Kreen.

Landcredit

„Kutsun kõiki põllumehi üles Keskkonnaametile lindude poolt tekitatud kahjudest kindlasti teada andma. Ainult nii saab hinnata kahjude tegelikku ulatust ja mõju Eesti põllumajandusele ning selgitada probleemi tõsidust. Letaalse kevadise heidutuse võimalike piirkondade määratlemisel lähtutakse heidutuskavas muuhulgas kahjude esinemisest,“ pani Kreen põllumeestele südamele.

Põllumajanduskoja hinnangul ei tohiks alahinnata rändlindude tekitatud kahju rohumaadele ja sealt edasi juba loomakasvatusele. Eesmärk peab olema suunata rändlinnud looduslikele toitumisaladele, millest meil Eestis puudust ei ole. Tänavu kevadel on aga letaalne heidutus rohumaadel keelatud.

„Põllumeeste kogemused on näidanud, et muud haneliste heidutusmeetmed ei anna enam piisavaid tulemusi. Kevadine letaalne heidutus on põllumehele oluline lisameede, mis võimaldab täiendava inimressursiga heidutada ja seeläbi anda parema tulemuse,“ lisas Kreen. Kevadine letaalne heidutus ei suuda mõjutada haneliste populatsiooni. Heidutuse eesmärgil tapetakse vaid mõned linnud. Heidutusjahi raames saab hukka oluliselt väiksem arv linde kui tavapäraselt looduses. Lisaks võib heidutusel olla pikaajaline mõju ja osad linnud valivad uue rändetee.

Kreen lisas, et kevadine letaalne heidutus võib osutuda oluliseks meetmeks võitluses väga ohtliku linnugripiga. Tänaseks on Eestis avastatud juba esimesed lindude gripi juhtumid, mistõttu on äärmiselt oluline kiiresti reageerida, et ära hoida suuri kahjusid toidutootmisele ja analoogset olukorda, mis tekkis sigade Aafrika katku jõudmisega Eestisse. Koos hanede kevadise heidutusega saab paika panna ka linnugripi seiremetoodika, et aidata kaasa linnugripi leviku ohjamisele.

Taust

Keskkonnaamet lubab 2021. aasta kevadel taliviljapõldude kahjustuste vältimiseks täiendava ennetusmeetmena teha haneliste letaalset heidutust Tartu, Jõgeva, Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna põllumeestel, kes on esitanud vastavasisulise taotluse. Piirkondade valik on tehtud lähtuvalt Keskkonnaametile eelnevatel aastatel registreeritud kahjustuste ulatusest. Neis maakondades on Keskkonnaameti andmetel viimase kolme aasta jooksul olnud kahjustused kõige suuremad. Üldteada on aga tõsiasi, et põllumehed ei anna kaugeltki kõikidest kahjudest teada, sest kahjude hüvitamist on võimalik saada väga väikeses ulatuses.

Heidutusega hõlmatavad liigid on 2021. aastal suur-laukhani ja valgepõsk-lagle. Tänavu ei lubata rabahane küttimist, et vältida ohustatud taiga-rabahanede hukkumist. Samuti ei lubata hallhane küttimist. Heidutusjahti on lubatud pidada vaid külvatud kultuuriga põldudel. Kaitsealadel, söötis maadel, rohumaadel ja kesal heidutusjahti ei lubata. Jahi täpsemad reeglid (limiidid, küttimisandmete edastamise kohustus) selguvad lähiajal. Üldjoontes jäävad kehtima 2020. aastal pilootprojekti raames kasutuses olnud põhimõtted, millega saab lähemalt tutvuda uuringu aruandes www.rewild.ee/haned.

Lisainfo

EPKK teraviljatoimkonna esindaja, teraviljakasvataja Olav Kreen, tel 514 2124, e-post: olav.kreen@gmail.com

Riina Maruštšak, EPKK Keskkonnavaldkonna juht, tel 552 8263, e-post: riina@epkk.ee

Sildid: EPKKheidutusheidutusjahtkevadliitude uudisedlinnud põldudelteraviljakasvatus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Koostööprojekt Baltic Sea Food aitab kohalikul toidul sujuvamalt tarbijateni jõuda

Järgmine artikkel

PRIAst saab taotleda toetust väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks

Seotud artiklid

Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid. Foto: Pixabay
Keskkond

Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid

aprill 2021
Kevadised põllumajandusmasinad teedel. Suviodra külv Põlvamaal. Foto: Sigrid Kahar
Tehnika

Kevadised põllumajandusmasinad teedel

aprill 2021
Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret. Foto: Pixabay
Keskkond

Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret põllumajanduses

aprill 2021
Hanede heidutusjaht. Foto: Shutterstock
Teraviljakasvatus

Nokk kinni, saba lahti

aprill 2021
Järgmine artikkel
PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo.

PRIAst saab taotleda toetust väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks

Ajakirja eelmine number siin

Pollumehe Teataja aprill 2021
Lely uuendustest

Sisuturundus

Aina rohkem piimakarjakasvatajaid valib oma piimatootmise pikaajaliseks toetus- ja konsultatsioonipartneriks Lely. Miks?

Kasumliku ja nauditava piimatootmise nimel!

aprill 2021
Kubota. M7001 Grass Mower Butterfly

Kubota: uus põllumajanduslike haakeseadmete bränd Baltikumi turul

veebruar 2021
Tarmo ja Kert Kärbo Taker Trailers OÜ-st.

Taker Trailers: Isa ja poja ettevõte on põllumeeste usalduse võitnud

detsember 2020
Loomade jälgimissüsteem Smartbow. Foto: Smartbow

SMARTBOW loomade jälgimissüsteem lahendab tööjõukriisi farmis

oktoober 2020
Traktori lisaraskused. Näide tööriistakastiga raskusest. Foto: TrBet OÜ

Traktori lisaraskused – rätsepatöö vastavalt kliendi soovile

oktoober 2020

Agronoomia 2021

https://youtu.be/ERh2pcAaDGs

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eramets eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu noortalunik persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus sisuturundus sündmus taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit tehnika toetus toetused toiduainetööstus tööjõud viljakasvatus üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Pdf
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.