• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

Koostööprojekt Baltic Sea Food aitab kohalikul toidul sujuvamalt tarbijateni jõuda

autor: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
märts 2021
Kategooria: Sündmus
Koostööprojekt Baltic Sea Food aitab kohalikul toidul sujuvamalt tarbijateni jõuda. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

25. märtsil 2021 toimub rahvusvaheline veebikonverents “Läänemere maade kohalik toit”, kus räägitakse erinevate riikide headest kogemustest kohaliku toidu turustamisel nii äriklientidele kui lõpptarbijatele.

Konverentsil tehakse kokkuvõtteid kümne Läänemere-äärse riigi koostööprojektist “Baltic Sea Food”, mille käigus töötati välja ärimudel, et aidata piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid äriklientidele tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt turustada.

“Eesti väiketootmises on viimastel aastatel toimunud suur arenguhüpe. Erinevate piirkondade kohalikud tootjad pakuvad nii traditsioonilisi kui ka uusi ja innovaatilisi tooteid, mis rikastavad Eesti tarbija toidulauda, annavad tööd kogukondadele maapiirkonnas ning hoiavad elus nii rahvuslikke retsepte kui valmistamise viise. Selleks, et Eesti restoranid kasutaksid üha rohkem kohalikku toorainet ja et kohalik toit oleks hästi kättesaadav ka kaubanduses, on vaja veelgi täiustada toidutootjate koostööd, mis aitab tootjatel pakkuda äritarbijate vajadustele ja nõuetele vastavat toodangut ning tagada tarnekindlust,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

heworitz

Projekti “Baltic Sea Food” esimeses etapis kaardistati kohaliku toidu turustamise olukord kümnes riigis. Seejärel töötati välja ärimudeli raamistik ning koostati selle juurde kuuluv käsiraamat, mis aitab toiduvõrgustikel mudelit paremini mõtestada ning tutvustab häid tavasid osalevatest riikidest. Ärimudel katab erinevaid teemasid, mis on vaja lahendada toodete turustamisel: kliendid, tooted, turundus, müük, ladustamine, transport ja logistika.

“Minu hinnangul on projekt andnud hea võimaluse teiste riikide kohalike toidumaastikega tutvumiseks ning koondanud parimaid praktikaid, mis on abiks väikeettevõtjatele, kes soovivad alustada koostööd toiduvõrgustiku vormis, pakkudes oma tooteid just ärikliendi segmendile. Loodud mudel on hea abivahend, mis kirjeldab erinevaid alternatiivseid lahendusi,” sõnas projektile heakskiidu andnud maaeluminister Urmas Kruuse.

Tootjate andmebaas

Üheks konkreetseks väljundiks Eesti jaoks on kohaliku toidu- ja joogitootjate andmebaas.  “Andmebaas koondab toidu- ja joogitootjaid üle Eesti. Tegemist ei ole veebipoega, kuid ettevõtja info juures on kuvatud ka veebipoe link, kui ettevõttel see olemas on. Registreerumine andmebaasi on vabatahtlik ja ettevõtjal on igal ajahetkel võimalik ise oma ettevõtte andmeid täiendada ja muuta. Sooviks on, et toidupakkujad leiaksid tee sellesse andmebaasi ja maaturismi sektoris pakutaks enam kohalikust toorainest valmistatud toitu, ” selgitas Eesti Maaturismi ühingu juht Raili Mengel.

Igas osalevas riigis testisid projekti “Baltic Sea Food” raames loodud ärimudeli toimimist üks või mitu pilootpiirkonda, kes olid valmis B2B mudelit rakendama hakkama või katsetama uue ärisuunaga alustamiseks. Eestist osalesid mudeli testimises kaks organisatsiooni, TÜ Taluturg ning TÜ Ehtne Saaremaa.

Lisaks valmis projekti tulemusena Eestis ka kohaliku toidu andmebaas, kus hetkel on ca 275 Eesti ettevõtet, kes pakuvad oma toodangut nii ärikliendile kui lõpptarbijale. Andmebaas on leitav:  https://www.eestitoit.ee/et/content/eesti-toidu-ja-joogitootjate-andmebaas

Programmist Interreg Baltic Sea Region rahastatava projekti “Baltic Sea Food” raames tegid koostööd 10 Läänemere-äärse riigi 14 toiduvaldkonna organisatsiooni. Projekti eesmärk oli välja töötada toimiv ärimudel, mis aitaks piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt turustada. Projekt kestis 2017. aasta 1. oktoobrist kuni 31. märtsini 2021. Projekti juhtpartner oli Eestis Maaeluministeerium. Lisaks osalesid projektis Eesti-poolsete partneritena MTÜ Eesti Maaturism ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Konverentsi kava ja link osalemiseks on leitav: https://epkk.ee/25-03-2021-laanemere-maade-kohalik-toit/

Projekti materjalid on leitavad: http://www.balticseaculinary.com/baltic-sea-food-project

Lisainfo

Kerli Nõges, Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo nõunik, kerli.noges@agri.ee, tel 6256 560

Eesti Maaturismi Ühingu tegevjuht Raili Mengel, raili@maaturism.ee, tel 521 9722

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja büroojuht Maria Õnnis, maria@epkk.ee, tel 5347 2444

Sildid: baltic sea foodEesti toitkonverentssündmus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

COVID-19 erakorralist toetust taotleb 2554 tootjat

Järgmine artikkel

Kevadised rändlinnud toovad rõõmu kõrval ka muresid

Seotud artiklid

20.–24. mail toimuvad esmakordselt avatud tarude päevad. Foto: Tarvo Siilaberg
Mesindus

Eestis toimuvad esmakordselt avatud tarude päevad

mai 2026
Piimafoorum 2026. Toidusektori konsultatsioonifirma GIRA tegevjuht Christophe Lafougère. Foto: Liilit Kirss
Piimandus

Eesti piimandus on miljardiline ekspordiäri

aprill 2026
Täna toimunud üle-eestiline põllumeeste aktsioon näitas sektori tugevat ühtsust ja selget sõnumit ühiskonnale. Foto: Heikki Avent
Sündmus

Põllumeeste aktsioon #põllumajandusristteel tõi üle Eesti kokku 690 masinat – oodatust pea poole rohkem

märts 2026
On oluline, et ka noorem põlvkond teaks, kust meie toit pärineb ja kui oluline on oma riigi toidutootmine.
Haridus

EPKK ja Riigikogu maaelukomisjon kutsuvad 19. märtsil koole ja lasteaedu rääkima lastele põllumajandusest ja toidutootmisest

märts 2026
Järgmine artikkel
Hanede heidutus ja seire. Kevadised rändlinnud toovad rõõmu kõrval ka muresid. Foto: Pixabay

Kevadised rändlinnud toovad rõõmu kõrval ka muresid

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.