Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit koos aiandusettevõtetega saatsid 30. märtsil 2021 peaminister Kaja Kallasele ühispöördumise, milles palutakse aianduskeskuste peatset avamist.
Vabariigi Valitsus kehtestas üleriigilised ranged koroonapiirangud üheks kuuks 11. aprillini. Esialgu on neid piiranguid pikendatud 25. aprillini.
Pöördumises viidatakse eelmise aasta kogemusele, mis näitas, et meie inimesed suhtusid piirangutesse vastutustundlikult. Sellele aitas kaasa valitsuse otsus hoida avatuna aianduskeskused ja aianduskaupadega kauplevad ettevõtted. Inimesed said tegeleda majapidamistöödega, töötada koduaias ja maakodudes, kasvatada linnakodus lilli, köögivilju ja maitsetaimi. Sarnast lähenemist kasutasid eelmisel aastal ka mitmed teised riigid.
Tänastes pandeemiaoludes on mitmed EL-i riigid (Holland, Tšehhi, Läti jt) jäänud kindlaks samade põhimõtete juurde – aianduskeskused ja aianduskaupade müügiga tegelevad ettevõtted on ostjatele avatud vaatamata sellele, et ülejäänud kaubandus on suletud. Nende riikide valitsused on mõistnud, et aiandusega tegelemine on inimestele mentaalselt äärmiselt oluline, aitab hoida inimesi oma kodudes aktiivses tegevuses ja kaitsta nende vaimset tervist ning kokkuvõttes vähendada omavahelisi füüsilisi kontakte.
Aiandus aitab leevendada vaimse tervise muresid
Tartu Ülikooli stressiuuringu andmetel kasvasid eelmisel aastal depressiooni, ärevuse ja vaimse kurnatuse sümptomid seni täiesti tervetel täiskasvanud inimestel 2,5–3 korda (võrreldes 2014. aastaga). Depressiooni sümptomeid koges 46% küsitletuid. Teistes riikides korraldatud uuringud näitavad sarnaseid tulemusi.
Mõistame, et praeguse koroonakriisi ajal on paljude jaoks koorem tavapärasest suurem. Sissetuleku vähenemine, kodukontor koos lastega, kes on distantsõppel või lasteaiast koju jäänud, sotsiaalne isolatsioon.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (EPL, 24.03.2021): „See on muret tekitav. Peame teadvustama neid muresid, leidma inimestele lahendusi ja abi. Need pole mitte inimesed kusagil, vaid tavalised inimesed meie ümber. Nad teevad tänuväärset tööd, kasvatavad lapsi, aga nende koormus on üle jõu käiv ja see mõjutab vaimset tervist.“
Koroonapiirangutega kaasnev kahju ei tohiks ületada neist saadavat kasu. Rahvatervis tegeleb kõigi terviseteemadega, mitte ainult ühe haigusega nagu Covid-19. Samuti tegeleb rahvatervis rohkem pika kui lühikese perspektiiviga. Tähtis on kaaluda ka sündivat kahju, mis kaasneb koroonalukustamisega.
Palume riiklikus koroonapoliitikas arvestada muuhulgas järgmisi argumente ja kogemust:
- Aiandusega tegelemine ja sellele ligipääs on inimeste jaoks mentaalselt ja strateegiliselt tähtis; aiandus töötab teraapilisena, maandab sotsiaalseid pingeid, stressi ja kaitseb vaimse tervise löökide vastu;
- Aiandus aitab inimesed suunata koduste tegevuste juurde, pakkudes neile vaheldust ja füüsilist tegevust värskes õhus;
- Eelmine kevad näitas, inimestel on vereringes igal kevadel külvata, istutada ning nad püsivad seeläbi toimetades rohkem kodus. Inimestele on mentaalselt äärmiselt oluline oma tarbeks kasvatada saadusi, kodu kaunistada jms;
- Aianduskeskuste avamise kaudu on võimalik vähendada üleüldist koormust ja inimeste näost-näkku kontakte, samuti hajutada tekkida võivat ummistust toidukauplustes;
- Aiandushooajalise esmatarbekauba (s.h seemned, maitsetaimed, marja- ja viljapuuistikud, lilled) kättesaadavus on kevadel strateegiliselt oluline.
Aiandus on hooajaline tegevus
Aiandusega tegelemine on hooajaline – kui kevadel taime ei istuta, siis on õige aeg möödas ja järgmine võimalus tekib alles aasta pärast. Paljud aiandustootjad on kasvatanud ette emadepäeva lilled, noortaimed, mida meie inimesed on harjunud ostma. Müügiks valmis on seemned, lillesibulad. Kõik see on hooajaline kaup. Tegemist pole uue kodumasina või ülikonna ostuga, mida saab edasi lükata. Kevadine müük (aprill-juuni) on lille ja noortaime kasvatajatele elulise tähtsusega, kolme kuuga tehakse ca 70% aasta käibest. E-kaubanduses ei ole kahjuks võimalik kõiki vajalikke elustaimi ja istikuid müüa. Kogu elavmaterjal, mis ette kasvatatud, hävineks, ning ettevõtjatel pole mingit võimalust suvel või sügisel oma olukorda taastada.
Aianduskeskusi ja aianduskaupadega kauplevaid ettevõtteid külastavad väga kindla sooviga inimesed. Sellistesse müügikohtadesse ei kogune noored suhtlema, ei toimu ka tavaolukorras inimhulkade kogunemist. Inimene ostab oma lille, taime, mulla või tarviku ja lahkub. Ruumid on väga avarad ja väga hästi ventileeritud, suur osa müüki toimub õuealal välitingimustes.
Eelnevast tulenevalt teeme valitsusele ettepaneku: tühistada alates 12.04.2021 kauplemispiirangud aianduskeskustele ja aiandustarvetega kauplevatele ettevõtetele tingimusel, et need ettevõtted kohustuvad kinni pidama nende endi poolt välja pakutud veelgi karmimatest turvameetmetest ja piirangutest, kui täna valitsuse poolt kehtestatu.
Aianduskeskused ja aianduskaupadega kauplevad ettevõtted kohustuvad enesekontrolli raames lisagarantiina täitma järgnevaid tingimusi:
- Kuigi tegemist on kõige paremini ventileeritud kaubanduspindadega siseruumides, siis ventileeritakse müügisaale edaspidi maksimumvõimsusel.
- Klientide arvu ja 2+2 tingimuse täitmise üle on teostatud pidev range järelevalve, samuti on ostukärude arv piiratud.
- Arvestuslik müügipind on min 30 ruutmeetrit inimese kohta. Väiksemad aianduspoed lubavad korraga poe sisepinnale 1-5 inimest.
- Ostukärud/-korvid desinfitseeritakse iga külastuse järel ja tööpäeva lõpus.
- Iga tuhande ruutmeetri kohta on paigaldatud desojaam.
- Kõik külastajad ning personal kannab kohustuslikus korras maske. Jagame neid klientidele, kellel pole.
