Eelmine valitsus sõdis võõrtööliste vastu. Lühiajaliselt saavutati edu ja koroonapandeemia varjus keerati aiandussektori tipphooajaks Maarjamaa hooajalistele võõrtöölistele lukku. Püsivate muudatusteni siiski ei jõutud ja hooajatöölised võivad tänavu saabuda.
Eelmise valitsuse ajal jõudis riigikogusse esimesele lugemisele välismaalaste seaduse muutmise eelnõu. Selle seadusemuudatusega oleks välismaalastest hooajatöötajate kasutamiseks kehtestatud sektori keskmisest töötasust lähtuvad palgakriteeriumid, mis muutnuks välismaalastest hooajatööliste kasutamise majanduslikult mõttetuks. Sama eesmärgiga esitas EKRE hiljuti valitsusele arvamuse küsimiseks ka enda väljatöötatud välismaalaste seaduse muutmise eelnõu.
Need seadusemuudatused kuhugi ei jõua. Seega saab tänavu põllumajanduse hooajatööd välismaalaste abiga ära tehtud nagu varasematelgi aastatel. Ainus suurem muudatus puudutab renditööjõu kasutamisel tööjõumaksude tasumist.
Sel aastal ilmselt riiki suveks lukku ei panda
Tänavusel aiandusfoorumil esinenud Liis Valk politsei- ja piirivalveametist tõstis esile, et lühiajalise töötamise taotluste arv on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud. Langus oli vaid eelmisel aastal, mis oli tingitud peamiselt eriolukorrast, kui riik oli kinni ja üldjuhul ei olnud võimalik inimesi töötamise eesmärgil Eestisse kutsuda. Samal põhjusel oli eelmisel aastal märkimisväärselt palju ka lühiajalise töötamise taotluste menetluse lõpetamisi, kuna tööandjad loobusid esitatud taotlustest, sest ei olnud teada, millal inimesi saab Eestisse kutsuda. Tänavu suure tõenäosusega eelmisele aastale sarnast riigi kinni panemist ei tule. See lubab eeldada, et aastas esitatakse taas üle
30 000 lühiajalise töötamise taotluse, millest ligi 3000 esitavad tööandjad, kelle põhitegevusala on põllumajandus.
Lühiajalisi töötajaid jõuab Eestisse juba mitmendat aastat kõige enam Ukrainast. Järgmistel kohtadel on Valgevene ja Venemaa. Viimastel aastatel on esiviisikusse jõudnud ka Moldova ja Usbekistan. Tööandjate põhitegevus on peamiselt ehitus ja tööstus, kus registreeritakse töötamine reeglina üldtingimustel. Kolmandal kohal on tööandjana põllumajandus, kuhu tullakse hooajatööle.
Hooajatöötajatele palgapiiranguid pole
Eelmine valitsus üritas seadusemuudatustega kehtestada välisriikidest hooajatöötajate palkamisel palgakriteeriumid. Selleni ei jõutud ja hooajatöötajate puhul lühiajalise töötamise palgakriteeriumid endiselt ei kohaldu.
Hooajatööd reguleerib Euroopa Liidu direktiiv, mis nõuab, et hooajatöö sätete alusel Eestisse tööle tulija peab olema väljastpoolt EL-i liikmesriike. EL-i kodanikud võivad Eestisse tööle tulla üldistel tingimustel, mis kehtivad lühiajalisel töötamisel. Olulisem erinevus on palgakriteeriumites, mis hooajatöö puhul ei kohaldu. Hooajatöötajale kehtib Eesti tööõiguse regulatsioon nii tööaja kui palga maksmise osas. See tähendab, et Eesti keskmise palgaga seotud palgakriteeriume ei ole ja töötasu peab olema vähemalt Eestis kehtiva miinimumtasu ulatuses.
Tegevusalad, kus hooajatööd lubatud, on kehtestatud õigusaktiga. Seitsme tegevusala hulgas, kus saab hooajatöötajaid kasutada, on ka taime- ja loomakasvatus.
Liis Valk politsei- ja piirivalveametist juhtis siiski tähelepanu, et ainuüksi hooajatöödega tegevusalade nimekirja kuulumisest ei piisa. Töö, mille tegemiseks välismaalt hooajatööline tuuakse, peab olema seotud kindla ajaga aastas, kus nõudlus tööjõu järele on märkimisväärselt suurem kui muul ajal.
„See on punkt, kus politsei- ja piirivalveametil on tööandjatega tekkinud vaidlusi. Oleme leidnud, et tööandjal on aastaringselt vajadus tööjõu järele ja see ei ole mingil kindlal hooajal suurem kui muul ajal. See aga tähendab, et tegemist on üldistel tingimustel lühiajalise töötamisega, mitte hooajatööga,“ selgitas Valk.
Hooajatööd saab Eestis teha kuni 270 päeva aastas. Tööandja peab selleks perioodiks hooajatöölisega sõlmima tähtajalise töölepingu. Lühiajalise töötamise registreerimise hetkeks peab leping olema sõlmitud või peab olema tehtud välismaalasele siduv tööpakkumine, et leping sõlmitakse, kui töötaja on registreeritud. Tööandja peab välismaalasest hooajatöötajale tagama ka majutuse eluruumides või majutusasutuses.
Lühiajalise töötaja registreerimisest tema Eestis viibimiseks üksi ei piisa. Kui töötamine kestab üle 90 päeva, on Eestis viibimiseks vaja tingimata Eesti D-viisat. Viisavabaduse või teiste riikide viisade alusel on võimalik Eestisse saabuda ja siin töötamist alustada, kuid need võimaldavad Schengeni riikides viibida kuni 90 päeva ja enne selle tähtaja täitumist tuleb taotleda D-viisa.
Arvestada tuleb praegu kehtivaid reisipiiranguid. Loomulikult on kõige lihtsam, kui Eestisse saabutakse lähteriigist otselennuga. Sel juhul võib D-viisat hakata taotlema alles Eestisse saabudes. Kui Eestisse tullakse teiste
Shchengeni riikide kaudu, siis soovitab Valk Eesti D-viisa juba eelnevalt taotleda. Ta hoiatab, et muude lühiajaliste viibimiste alustega ei pruugi teistest riikidest edasi saada, isegi mitte transiitkorras.
Hooajatöötajatele palgapiiranguid pole
Lõpetuseks andis Valk aiandusfoorumil nõu, et lühiajalisi töötajaid tuleb ise valida või kasutada tuntud vahendajaid. „Järjest enam esineb probleeme juhupakkumistega, mis tulevad sotsiaalmeedia, telefonikõnede või e-posti teel. Need inimesed Eestisse ei jõua. Neil on vaja töö tähe all viisa ja töötamise õigust, tegelikult lähevad edasi teistesse riikidesse. Seda oleme täheldanud just Kesk-Aasia riikide puhul,“ selgitas ta, lisades, et iga välismaalasega tekib kulu, kuni selleni, et kui välismaalasega on mingi probleem ja ta tuleb riigist välja saata, siis peab tööandja need kulud riigile hüvitama.
Eesti maksustas renditööjõu
Lühiajalise tööjõu maksustamisel puudutab kõige suurem muudatus renditööjõudu. Jaanuarist jõustus seadusemuudatus, mis maksu- ja tolliameti hinnangul muudab keerulisemaks välismaiste rendiettevõtete kaudu maksupettuste toime panemise.
Vahendaja registreerib end
Alates jaanuarist peavad Eesti ettevõtetele Eestis töö tegemiseks tööjõudu rentivad välismaised renditööjõuvahendajad registreerima end maksu- ja tolliameti juures tööandjaks. Sellega kohustuvad nad deklareerima ja kinni pidama mitteresidendist (näiteks Ukrainast pärit) renditöötaja töötasult kõik tööjõumaksud alates tööle asumise päevast. Mitteresidendist tööandja ja renditöötaja sotsiaalmaksu ja -maksete tasumisest Eestis vabastab ainult teise liikmesriigi A1/E101 tõend, millega kinnitatakse, et renditöötaja eest makstakse sotsiaalmaksu just selles riigis, kus tõend on väljastatud.
Endiselt peab välismaalase töötamise registreerima tööle asumise alguses maksu- ja tolliameti töötamise registris.
Maksuvaba tulu pole
Võõrtööjõudu palganud tööandja on kohustatud tasuma töötaja töötasult kõik tööjõumaksud. Mitteresidendist töötaja tulule maksuvaba tulu ei kohaldu, kuid tema töötasult ei peeta kinni ka kohustusliku kogumispensioni makset.
Hea teada
- Tervishoiukriisi tõttu tuleb Eestisse saabuvat välistööjõudu koroonaviiruse suhtes testida.
- Praegu kehtiva korra järgi peavad töötamise eesmärgil kolmandast riigist Eestisse saabuvad inimesed tegema SARS CoV-2 testi. Testitulemuse teadasaamiseni peavad nad püsima oma elukohas või püsivas viibimiskohas.
- Kuue päeva möödudes peab tegema kordustesti. Kui ka kordustest on negatiivne, siis võivad nad suunduda tööle.
- Eneseisolatsioonis viibimise võimaluse peab töötajale tagama tööandja.
- Lühiajalise töötaja Eestis registreerimise kohta saab infot siit: www.politsei.ee/et/teenused/eestis-tootamine/luhiajalise-tootamise-registreerimine.
Korduvad küsimused maksu- ja tolliametile välistööjõu palkamisel
Kuidas maksustada välismaalasest hooajatöölisele makstavat töötasu?
Kui Eesti ettevõte võtab tööle mitteresidendi töökohaga Eestis, siis peab talle makstavalt töötasult kinni pidama 20% tulumaksu ja 1,6% töötuskindlustusmakset ning arvestama 33% sotsiaalmaksu ja 0,8% töötuskindlustusmakset. Maksuvaba tulu mitteresidendi töötasult maha arvata ei saa. Töötasult ei peeta kinni kohustusliku kogumispensioni makset.
Kuidas registreeritakse hooajatöölised töötamise registris?
Töötamise registris (TÖR) tuleb registreerida kõigi füüsiliste isikute töötamised, mille puhul tekib maksukohustus Eestis, olenemata lepingu vormist ja ajalisest kestusest. Mitteresident, kes töötab Eestis ja kellel tekib maksukohustus Eestis, tuleb töötamise registris registreerida. Kui mitteresidendil puudub isikukood, siis selle saamiseks peab ta pöörduma kohaliku omavalitsuse poole.
Kui saabuvad välismaalased jäävad kaheks nädalaks karantiini, siis kas seda perioodi tuleb eraldi e-MTA-s registreerida? Või tuleb nad tööle registreerida alles siis, kui karantiin on läbi ja koroonatestid negatiivsed?
Töölepingu puhul märgitakse TÖR-is töötamise alustamise kuupäevaks lepingus kokkulepitud töötaja tööleasumise kuupäev. Kui lepingu järgi algab töötamine pärast karantiini, siis tuleb registreerida töötajad sellest kuupäevast. Kui töölepingus on alguskuupäev kokkulepitud nii, et karantiiniperiood jääb töötamise aja sisse, siis registreeritakse vastavalt ka töötamise alustamise kuupäev.
Ettevõte tahab tööle võtta väljastpoolt Euroopa Liitu pärit kodaniku. Kas ettevõte saab enda kanda võtta kulutused, mis on seotud uue töötaja Eestisse tööle asumisega, näiteks viisa, kindlustuse või tööloa taotlemise riigilõivu? Kas sellisel juhul on tegemist erisoodustusega?
Kui välisriigi isik tuleb Eestisse tööle ja tööandja on juba teada, siis viisa, tööloa jm vajalike dokumentidega seotud kulude tegemine nii tööandja poolt kui ka nende kulude hüvitamine töötajale on ettevõtlusega seotud kulud.
