• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock

    Toetusi jagub seinast seina

    Eesti toiduga isevarustatus

    Kas suudame ise oma toidulaua katta?

    Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix

    Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK

    Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

    2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia

    Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

    Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile. 12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega. Foto: Shutterstock

    Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock

    Toetusi jagub seinast seina

    Eesti toiduga isevarustatus

    Kas suudame ise oma toidulaua katta?

    Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix

    Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK

    Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

    2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia

    Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

    Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile. 12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega. Foto: Shutterstock

    Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Kubota heinatehnika

Koroonaviirus mõjutab globaalseid toidu tarneahelaid

autor: Anne Põder, Eesti Maaülikool
aprill 2021
Kategooria: Andmed, Põllumehe Teataja aprill 2021
Toidu tarneahelad. Illustratsioon: Shutterstock

Toidutootmises hakkavad tarneahelad lühenema, et tootmine toimuks tarbijale lähemal. Illustratsioon: Shutterstock

Koroonapandeemia on pärast 2007. aasta finantskriisist alguse saanud majanduskriisi globaalset majandust enim mõjutanud sündmus, mille kestus ja pikaajaline mõju on veel ebaselge. Pandeemia esimese aasta mõjuhinnangud on näidanud, et selle majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on olnud negatiivsemad madalama sissetulekuga riikides.

Arvestades, et majandustegevuse globaliseerumise ja tootmiskulude kokkuhoiu tõttu on oluline osa tööstuslikust tootmisest ümber paiknenud just neisse riikidesse (näiteks Kagu-Aasiasse), on oluline varasemast enam tähelepanu pöörata sellele, kuidas kohapealsed arengud mõjutavad nendest piirkondadest alguse saavate tarneahelate toimimist ja sealt pärit tööjõu liikumist.

Lisaks otsestele tarneahelaga seotud riskidele tekitab pandeemia ja sellega seotud piirangud arvestatavaid sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid ning majanduslikke väljakutseid ka kõrgema sissetulekutasemega riikides, näidates, kuivõrd oluline on ettevõtte väliskeskkonnast tulenevate riskide analüüs ja ohjamine.

Eesti Maaülikooli, Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Eesti Konjunktuuriinstituudi 2021. aastal ellu viidav projekt* analüüsib nelja valdkonna varustuskindlust ja tarneahelaid Eestis ning nende toimimist mõjutavaid võimalikke riske. Projekti ühe osana tehti süstemaatiline ülevaade selle kohta, mida teame mulluste arengute esmase globaalse mõju kohta.

Uued arengud tarneahelates

Tarneahelat võib kõige lihtsamalt vaadelda kui ahelat järjestikustest osapooltest, kes oma tegevuste käigus muudavad toormaterjali lõpptarbijale pakutavaks tooteks. Ahelas liiguvad toormaterjal, informatsioon ja raha ning ahela eelnevad osapooled loovad sisendit järgmisele.

Salva traktor

Tarneahela katkestus on ettenägematu olukord, kus toorme, info ja raha liikumine osapoolte vahel katkeb, mõjutades järgmiste lülide tegutsemisvõimekust. Toidu tootmisel käsitletakse tihti esimese lülina põllumajandustootjat kui toorme tarnijat, kuid ahela detailsemal analüüsil peab arvestama, et põllumajandustootjal on vaja tootmissisendeid, nagu kütus, elekter, väetised, pestitsiidid, sööt jms.

Viimase kolme kümnendi olulisim põllumajanduse tarneahelaid mõjutanud megatrend on olnud globaliseerumine. Megatrendid on laiaulatuslikud majanduslikud, sotsiaalsed ja tehnoloogilised muutused, millel on põhjalik mõju ühiskonnakorraldusele. Globaliseerumise käigus on toimunud erinevate riikide majanduse varasemast olulisem integratsioon koos kaubandustõkete vähenemisega. Tehnoloogia areng on võimaldanud kaubavahetuse olulist suurenemist ja kiirenemist. Põllumajanduse tarneahelatele on see tähendanud tarne­ahelate pikenemist ja olulist fragmenteerumist.

Tootmiseks vajalike sisendite tootmine on paigutunud piirkondadesse, kus tootmiskulud ja toormaterjal on odavamad. Erinevate tootmisetappide ja tarbimise asukoha eraldumine tähendab uute vahelülide lisandumist ja seetõttu ahela pikenemist. Vastureaktsiooniks eelnevale on just toidu tarneahelate eripära lühikeste tarneahelate arendamine, mille eesmärk on ahela lülide arvu vähendamine nii tootmise keskkonnamõju vähendamiseks, põllumajandustootja ja tarbija suurema majandusliku ja sotsiaalse heaolu tagamiseks kui ka kultuuripärandi säilitamiseks.

Pandeemia esmane mõju

Toiduga kindlustatus pandeemia ajal mõjutab inimeste heaolu oluliselt, mistõttu on ka kõik peamised rahvusvahelised koostööorganisatsioonid (ÜRO, FAO, OECD) tähelepanu pööranud pandeemia globaalsete mõjude hindamisele.

Koroonaviiruse esmased mõjud olid tootmise ja tarneahela katkestused. Mitmetes riikides tekkis toidutööstuses haiguspuhanguid ning põllumajandustootjaid mõjutas nii hooajatöötajate puudus kui ka viivitused transpordi ja logistikaga, mille tulemusena suurenesid kõigepealt toidukaod esmatootmise lülis, sest tootjatel ei õnnestunud saaki koristada.

Toitlustusasutuste tegevuse piiramine tekitas kohe toidukaod ja olulise majandusliku kahju selles lülis. Aasta lõikes vähenes toitlustusasutuse kui ühe ahela lüli poole nõudlus ja tähtsus tarneahelas. Piirangud muutsid ahela viimase lüli ehk lõpptoodangu tarbijate käitumist, kes muutsid oma ostu- ja toiduvalmistamise harjumusi. Kodus toiduvalmistamisega kasvas nõudlus teatud toodete, näiteks jahu, järele. Samas kasvas oluliselt uue vahelüli – kojukandeteenuse – pakkujate roll toitlustusasutuste ja lõpptarbijate ning ka jaekaubanduse ja lõpptarbijate vahel.

Paljusid riike iseloomustas piirangute kehtestamise alguses ostupaanika puhkemine, mis tekitas lühiajaliselt suure toidukaupade nõudluse, kuid toidutööstus suutis jaekaubandusse tarned taastada. Samas suurenes Euroopa riikides toidunõudlus kogu aasta lõikes. See on mõjutanud ka globaalset toidu hinnatõusu, FAO toiduhinnaindeksi järgi on globaalne toiduhindade tõus olnud viimase seitsme aasta kõrgeim.

2020. aastal vähenesid globaalne kaubavahetus ja välisinvesteeringud ning pandeemia viis globaalse majanduslanguseni (globaalne SKP vähenes 5%). Töötuse kasv nii globaalselt kui ka Eestis koos majanduslangusega mõjutab tarbijate ostuvõimet. Teisest küljest aga tähendab see tööjõu pakkumise suurenemist.

Pandeemia pikaaegne mõju

Pandeemia pikaaegne mõju sõltub pandeemia ja sellega seotud piirangute kestusest, riikide võimekusest vaktsineerimist korraldada, majanduslanguse kestusest jms omavahel seotud teguritest. Hinnates pandeemia pikemat mõju tarneahetele võib eeldada, et see kiirendab mitmeid käimasolevaid trende. Üks neist on tootmise automatiseerimine ja digitaliseerimine tarneahela kõikides lülides, mis üldiselt vähendab tööjõuvajadust kõikides lülides.

Samuti jätkub rahvusvahelise majanduspoliitika killustumine ja nihe suurema protektsionismi ja regionaliseerumise poole. See toob ka kaasa nii poliitilistel kui ka keskkondlikel põhjustel regionaalse ja rahvusliku tootmise soodustamise ja varustuskindluse varasemast suurema prioriseerimise ja ahelate füüsilise pikkuse vähendamise.

Samal ajal toimuvad erisuunalised trendid (lühikesed tarneahelad ja nõudlus kohaliku toidu järele, tarbijate nõudluse kasv eksootiliste toiduainete ja ka odava toidu järele, surve tootmiskulusid vähendada ja odavamaid tootmissisendeid otsida jms), mis samas ei vähenda ahelate keerukust.

*Projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ rahastatakse Eesti Teadus­agentuuri RITA programmist Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Sildid: Eesti Maaülikooleriolukordkaubanduskoroonaviirusteadustoidu tarneaheladtoiduainetööstus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Võõrtöölised pääsevad hooajatöödele vanade reeglite järgi

Järgmine artikkel

Koostöö kannab vilja ja annab nektarit

Seotud artiklid

Suhtumine suurkiskjatesse Eestis. Foto: Pixabay
Andmed

Osale uuringus – kuidas suhtute hunti, karusse ja ilvesesse?

aprill 2022
Maaelukomisjon: kriisis on tähtis tagada põllumajanduse jätkusuutlikkus. Fotol riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm. Foto: EPKK
Eriolukord

Maaelukomisjon: kriisis on tähtis tagada põllumajanduse jätkusuutlikkus

märts 2022
Ukraina toeks. Foto: Pixabay
Eriolukord

Küsimustik: Ukrainlaste töötamise ja majutamise võimalused põllumajandus- ja toidusektoris

veebruar 2022
Põlluraamat
Andmed

Põlluraamat kaustikus, Excelis või arvutiprogrammis

detsember 2021
Järgmine artikkel
Tihedam koostöö. Foto: Shutterstock

Koostöö kannab vilja ja annab nektarit

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja aprill 2022

Sisuturundus

Maaelu arengukava. Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus. Foto: Shutterstock

Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus

aprill 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

aprill 2022
Solarstone

Eesti ettevõte Solarstone paneb viilhallid ja varjualused elektrit tootma

aprill 2022
Integreeritud taimekaitse. Foto: Shutterstock

Integreeritud taimekaitse – oluline tööriist keskkonna ja elurikkuse hoidmisel

märts 2022
Henola – esmaklassiline tööstuslik kanep!

Henola – esmaklassiline tööstuslik kanep!

märts 2022

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika toetus toiduainetööstus tööjõud viljakasvatus ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.