Koroonapandeemia on pärast 2007. aasta finantskriisist alguse saanud majanduskriisi globaalset majandust enim mõjutanud sündmus, mille kestus ja pikaajaline mõju on veel ebaselge. Pandeemia esimese aasta mõjuhinnangud on näidanud, et selle majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on olnud negatiivsemad madalama sissetulekuga riikides.
Arvestades, et majandustegevuse globaliseerumise ja tootmiskulude kokkuhoiu tõttu on oluline osa tööstuslikust tootmisest ümber paiknenud just neisse riikidesse (näiteks Kagu-Aasiasse), on oluline varasemast enam tähelepanu pöörata sellele, kuidas kohapealsed arengud mõjutavad nendest piirkondadest alguse saavate tarneahelate toimimist ja sealt pärit tööjõu liikumist.
Lisaks otsestele tarneahelaga seotud riskidele tekitab pandeemia ja sellega seotud piirangud arvestatavaid sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid ning majanduslikke väljakutseid ka kõrgema sissetulekutasemega riikides, näidates, kuivõrd oluline on ettevõtte väliskeskkonnast tulenevate riskide analüüs ja ohjamine.
Eesti Maaülikooli, Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Eesti Konjunktuuriinstituudi 2021. aastal ellu viidav projekt* analüüsib nelja valdkonna varustuskindlust ja tarneahelaid Eestis ning nende toimimist mõjutavaid võimalikke riske. Projekti ühe osana tehti süstemaatiline ülevaade selle kohta, mida teame mulluste arengute esmase globaalse mõju kohta.
Uued arengud tarneahelates
Tarneahelat võib kõige lihtsamalt vaadelda kui ahelat järjestikustest osapooltest, kes oma tegevuste käigus muudavad toormaterjali lõpptarbijale pakutavaks tooteks. Ahelas liiguvad toormaterjal, informatsioon ja raha ning ahela eelnevad osapooled loovad sisendit järgmisele.
Tarneahela katkestus on ettenägematu olukord, kus toorme, info ja raha liikumine osapoolte vahel katkeb, mõjutades järgmiste lülide tegutsemisvõimekust. Toidu tootmisel käsitletakse tihti esimese lülina põllumajandustootjat kui toorme tarnijat, kuid ahela detailsemal analüüsil peab arvestama, et põllumajandustootjal on vaja tootmissisendeid, nagu kütus, elekter, väetised, pestitsiidid, sööt jms.
Viimase kolme kümnendi olulisim põllumajanduse tarneahelaid mõjutanud megatrend on olnud globaliseerumine. Megatrendid on laiaulatuslikud majanduslikud, sotsiaalsed ja tehnoloogilised muutused, millel on põhjalik mõju ühiskonnakorraldusele. Globaliseerumise käigus on toimunud erinevate riikide majanduse varasemast olulisem integratsioon koos kaubandustõkete vähenemisega. Tehnoloogia areng on võimaldanud kaubavahetuse olulist suurenemist ja kiirenemist. Põllumajanduse tarneahelatele on see tähendanud tarneahelate pikenemist ja olulist fragmenteerumist.
Tootmiseks vajalike sisendite tootmine on paigutunud piirkondadesse, kus tootmiskulud ja toormaterjal on odavamad. Erinevate tootmisetappide ja tarbimise asukoha eraldumine tähendab uute vahelülide lisandumist ja seetõttu ahela pikenemist. Vastureaktsiooniks eelnevale on just toidu tarneahelate eripära lühikeste tarneahelate arendamine, mille eesmärk on ahela lülide arvu vähendamine nii tootmise keskkonnamõju vähendamiseks, põllumajandustootja ja tarbija suurema majandusliku ja sotsiaalse heaolu tagamiseks kui ka kultuuripärandi säilitamiseks.
Pandeemia esmane mõju
Toiduga kindlustatus pandeemia ajal mõjutab inimeste heaolu oluliselt, mistõttu on ka kõik peamised rahvusvahelised koostööorganisatsioonid (ÜRO, FAO, OECD) tähelepanu pööranud pandeemia globaalsete mõjude hindamisele.
Koroonaviiruse esmased mõjud olid tootmise ja tarneahela katkestused. Mitmetes riikides tekkis toidutööstuses haiguspuhanguid ning põllumajandustootjaid mõjutas nii hooajatöötajate puudus kui ka viivitused transpordi ja logistikaga, mille tulemusena suurenesid kõigepealt toidukaod esmatootmise lülis, sest tootjatel ei õnnestunud saaki koristada.
Toitlustusasutuste tegevuse piiramine tekitas kohe toidukaod ja olulise majandusliku kahju selles lülis. Aasta lõikes vähenes toitlustusasutuse kui ühe ahela lüli poole nõudlus ja tähtsus tarneahelas. Piirangud muutsid ahela viimase lüli ehk lõpptoodangu tarbijate käitumist, kes muutsid oma ostu- ja toiduvalmistamise harjumusi. Kodus toiduvalmistamisega kasvas nõudlus teatud toodete, näiteks jahu, järele. Samas kasvas oluliselt uue vahelüli – kojukandeteenuse – pakkujate roll toitlustusasutuste ja lõpptarbijate ning ka jaekaubanduse ja lõpptarbijate vahel.
Paljusid riike iseloomustas piirangute kehtestamise alguses ostupaanika puhkemine, mis tekitas lühiajaliselt suure toidukaupade nõudluse, kuid toidutööstus suutis jaekaubandusse tarned taastada. Samas suurenes Euroopa riikides toidunõudlus kogu aasta lõikes. See on mõjutanud ka globaalset toidu hinnatõusu, FAO toiduhinnaindeksi järgi on globaalne toiduhindade tõus olnud viimase seitsme aasta kõrgeim.
2020. aastal vähenesid globaalne kaubavahetus ja välisinvesteeringud ning pandeemia viis globaalse majanduslanguseni (globaalne SKP vähenes 5%). Töötuse kasv nii globaalselt kui ka Eestis koos majanduslangusega mõjutab tarbijate ostuvõimet. Teisest küljest aga tähendab see tööjõu pakkumise suurenemist.
Pandeemia pikaaegne mõju
Pandeemia pikaaegne mõju sõltub pandeemia ja sellega seotud piirangute kestusest, riikide võimekusest vaktsineerimist korraldada, majanduslanguse kestusest jms omavahel seotud teguritest. Hinnates pandeemia pikemat mõju tarneahetele võib eeldada, et see kiirendab mitmeid käimasolevaid trende. Üks neist on tootmise automatiseerimine ja digitaliseerimine tarneahela kõikides lülides, mis üldiselt vähendab tööjõuvajadust kõikides lülides.
Samuti jätkub rahvusvahelise majanduspoliitika killustumine ja nihe suurema protektsionismi ja regionaliseerumise poole. See toob ka kaasa nii poliitilistel kui ka keskkondlikel põhjustel regionaalse ja rahvusliku tootmise soodustamise ja varustuskindluse varasemast suurema prioriseerimise ja ahelate füüsilise pikkuse vähendamise.
Samal ajal toimuvad erisuunalised trendid (lühikesed tarneahelad ja nõudlus kohaliku toidu järele, tarbijate nõudluse kasv eksootiliste toiduainete ja ka odava toidu järele, surve tootmiskulusid vähendada ja odavamaid tootmissisendeid otsida jms), mis samas ei vähenda ahelate keerukust.
*Projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ rahastatakse Eesti Teadusagentuuri RITA programmist Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.
