• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    METK 2026. aasta II kvartali vahearuanne näitab, et toorainehindade muutused kanduvad jaehindadesse üle ebaühtlaselt ja viitajaga. Foto: Shutterstock

    Toorainehindade muutused jõuavad jaehindadesse ebaühtlaselt

    Möödunud aastal osutus „Parim Talu 2025″ tiitli vääriliseks Purtse Farm OÜ.

    Taluliit kutsub kandideerima „Parim talu 2026″ tiitlile

    Kutsume põllumehi üles registreerima kõik karude põhjustatud kahjustused JAHISe rakenduses. Foto: Pixabay

    Palume põllumeeste abi karukahjude kaardistamisel

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    METK 2026. aasta II kvartali vahearuanne näitab, et toorainehindade muutused kanduvad jaehindadesse üle ebaühtlaselt ja viitajaga. Foto: Shutterstock

    Toorainehindade muutused jõuavad jaehindadesse ebaühtlaselt

    Möödunud aastal osutus „Parim Talu 2025″ tiitli vääriliseks Purtse Farm OÜ.

    Taluliit kutsub kandideerima „Parim talu 2026″ tiitlile

    Kutsume põllumehi üles registreerima kõik karude põhjustatud kahjustused JAHISe rakenduses. Foto: Pixabay

    Palume põllumeeste abi karukahjude kaardistamisel

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
hypoteeklaen

Koostöö kannab vilja ja annab nektarit

autor: Olav Kreen, Rabaveere talu, teraviljakasvataja
aprill 2021
Kategooria: Mesindus, Põllumehe Teataja aprill 2021
Tihedam koostöö. Foto: Shutterstock

Beautiful Flower Bee Widlife Lifestyle Natural

Kuldaväärt mõte, mille Mart Kullamaa kutseliste mesinike ühingu esindajana nüüdseks juba traditsioonilisel talvisel mesinduse koostöö seminaril välja ütles, saab aina rohkem kinnitust.

Ei saa loota, et kõik tööd ja tegemised probleemideta laheneksid. Tegijatel juhtub, magajatel mitte, teab Eesti vanasõna. On olnud äpardusi ja ebaõnnestumisi taimekasvatajatel ning ka mesilaste hukkumise juhtumid ei jäänud eelmisel aastal ära. Head meelt teeb see, et juba mitmendat aastat ei ole taimekasvatajad teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist. Olid küll mõned põllumajandusametisse analüüsimiseks jõudnud juhtumid, kuid ühelgi neist ei olnud süüdlaseks valed taimekaitsetegevused.

heworitz

Rahuloluks on põhjust

On põhjust tänada koostööpartnereid: nii taimekasvatajaid, mesinikke kui ka ametnikke praeguseks liidetud põllumajandus- ja toiduametist ning maaeluministeeriumist. Rahuloluks on põhjust: kriise polnud vaja lahendada ja kõik said tegeleda valdkonna sisulise poolega. Seda ei saa võtta lõpliku võiduna, vaid poolte teavitamine ja oma tegevuse järjepidev parandamine ning tänapäevasemaks muutmine on asjakohane nii mee ja taimekasvatussaaduste tootjatel kui ka laboritel ja ametnikel. Kuna mesindus ja taimekaitsevahendite mõju on järjest enam jõudnud kõikide Eesti inimeste huviorbiiti, on poolte ülesanne avalikkust teavitada oma tegevuse köögipoolest.

On selge, et mõne vastutustundetu pritsija kohta peab info jõudma õige järelevalveasutuseni. Selleks on põllumajandus- ja toidu­amet, kes korraldas ka kampaania „Teavita! Teadlikult“, et suurendada nimeste teadlikkust taimekaitsetöödest.

heworitz

Aga korralikud põllumehed peavad saama oma tööd rahulikult ja kõrvalseisjatest segamata teha. Järjest murelikumaks teeb taimekaitsevahendite nimekirja pidev kahanemine, mis paratamatult hakkab mõjutama ka külvikordasid. Seeläbi on suur tõenäosus õitsvate põllukultuuride osakaalu vähenemisele. Põllumees ei saa endale võtta riski, et suure hoolega kasvatatud hernest, uba või rapsi rüüstavad põhjalikult erinevad kahjurputukad, kelle efektiivsed tõrjevahendid on keelustatud.

Lugege enne pritsimist

Meile – taimekasvatajatele – on jätkuvalt oluline, et taimekaitse tõttu ei tohi tolmeldajad kannatada. Selleks peame olema hoolikad ja vältima taimekaitsevahendite väärkasutust. Nagu ikka, on reegel, et enne ainete valamist pritsipaaki tuleb uuesti üle lugeda konkreetse vahendi etikett, mille kõige värskemad versioonid on leitavad põllumajandus- ja toiduameti kodulehelt. Siis saavad nii kasutusnormid kui ka erinevad piirangud näiteks puhveraladele või pritsimise ajale kindlasti arvesse võetud. Meie saak, kasum ja seeläbi ka edasise tegutsemise võimalused sõltuvad meie vastutustundlikust tegutsemisest.

Tänapäevane taimekasvataja arvestab loodusega ning hoolib tolmeldajate tervisest ja toidulauast. Terved taimed ja toimekad tolmeldajad on taimekasvataja edu võti. Nii mesilaste kui ka looduslike tolmeldajate vastupidavus ja hea käekäik sõltuvad sarnaselt inimestele paljuski mitmekesisest toidulauast. Nii on paljud põllumehed järjest enam panustanud erinevate õistaimede külvamisele kohtadesse, kus tavalise taimekasvatuse saagi saamine eriti kasumlik ei paista. Pakkudes sellega lisatoidulauda põllutaimede ja aiakultuuride tolmeldajatele, saame tehtud kulutuste eest loodetavasti kompensatsiooniks väikese lisasaagi.

Teavitus mittepõllumeestele

Sel aastal on kavas rohkem teavitust suunata ka koduaiapidajatele. Ehkki kasutatavate kemikaalide kogused ei ole võrreldes põldudele kantavatega suured, võivad valesti arvutatud ja valel ajal kasutatud vahendid omada suurt negatiivset mõju nii õitsevatele puudele lendavatele mesilastele kui ka töödeldud aladel liikuvatele lastele.
Jätkuvalt on tähelepanu all raudtee- ja maanteehooldusel taimekaitse riskide vähendamine. Tänavu on mesinikud nende valdkondade inimestele lubanud appi tulla, et selgitada tolmeldajate eripärasid ja kemikaalidest tulenevaid võimalikke riske. Samuti suunatakse tähelepanu kohalike omavalitsuste haljastusega tegelevate inimeste teadlikkuse suurendamisele, kuna nende tööpiirkonnast (erinevalt põllumeeste omast) liigub pidevalt läbi suur hulk inimesi ja lemmikloomi.

Taimekaitsevahendite kasutamisest teavitamiseks on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda loonud oma veebilehele alamlehe „Teadlik taimekaitse“. Loodame, et sealne info aitab suurendada nii tööde tegijate kui ka kõrval imestajate teadlikkust.

Sildid: keskkondkoostöömesindustaimekaitsevahendidteraviljakasvatus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Koroonaviirus mõjutab globaalseid toidu tarneahelaid

Järgmine artikkel

Metsaomanikud on eri meelt looduskaitsjatega

Seotud artiklid

Kutsume põllumehi üles registreerima kõik karude põhjustatud kahjustused JAHISe rakenduses. Foto: Pixabay
Keskkond

Palume põllumeeste abi karukahjude kaardistamisel

august 2026
Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss
Euroopa Liit

Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

juuni 2026
Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock
Toetus

Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

juuni 2026
Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK
Muld

Mida peale hakata biomassiga?

juuni 2026
Järgmine artikkel
Gunnar Lepasaar (vasakul) tutvustab oma pere maadele seatud piiranguid Eesti Erametsaliidu tegevjuhile Andres Talijärvele. Lepasaared said veebruaris teada, et lisaks senisele 40 hektarile soovitakse nende maadel veel täiendavad 40 hektarit metsa range kaitse alla võtta. Kuna enamus sellest jääb piiranguvööndisse, siis kompensatsiooni piirangute eest ei maksta. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

Metsaomanikud on eri meelt looduskaitsjatega

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.