• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Suur Põllupäev

Metsaomanikud on eri meelt looduskaitsjatega

autor: Kertu Kekk, Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik
aprill 2021
Kategooria: Mets, Põllumehe Teataja aprill 2021
Gunnar Lepasaar (vasakul) tutvustab oma pere maadele seatud piiranguid Eesti Erametsaliidu tegevjuhile Andres Talijärvele. Lepasaared said veebruaris teada, et lisaks senisele 40 hektarile soovitakse nende maadel veel täiendavad 40 hektarit metsa range kaitse alla võtta. Kuna enamus sellest jääb piiranguvööndisse, siis kompensatsiooni piirangute eest ei maksta. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

Gunnar Lepasaar (vasakul) tutvustab oma pere maadele seatud piiranguid Eesti Erametsaliidu tegevjuhile Andres Talijärvele. Lepasaared said veebruaris teada, et lisaks senisele 40 hektarile soovitakse nende maadel veel täiendavad 40 hektarit metsa range kaitse alla võtta. Kuna enamus sellest jääb piiranguvööndisse, siis kompensatsiooni piirangute eest ei maksta. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

Kuulsate Alutaguse laante metsaomanikud on mures, sest nende mets soovitakse neilt sisuliselt käest võtta. Lend­orava kaitseks soovitakse seal taas laiendada looduskaitselisi piiranguid ja kaitse alla võtta täiendavad 670 hektarit eramaid. Rangeid majandamispiiranguid soovitakse kehtestada nii vanades metsades kui ka alles mullu istutatud metsakultuurides.

Viimastel aastatel on Alutagusel pidevalt mõne ala kaitse alla võtmine menetluses. 2018. aasta sügisel moodustati seal Eesti kuues rahvuspark – Ida-Eesti soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitseks loodi Alutaguse rahvuspark. Riigikogu otsustas toona, et rahvuspargi loomisega tekitatakse piirkonda ühtne loodus- ja pärandkultuuri kompleks, mis seob tervikuks senised kaitsealad sealsete väärtustega.

Kunagine lubadus unustati

Kogu ala oli juba kaitse all ja kohalikele lubati, et piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva. Nüüd aga on need jutud unustatud ja keskkonnaametis menetletakse Eestimaa Looduse Fondi mullu septembris tehtud ettepanekut liita rahvuspargile täiendavad 28 000 hektarit, et rahvusparki rohkem kui kolmandiku võrra laiendada. Seda soovitakse teha osaliselt olemasolevate püsielupaikade ja projekteeritavate püsielupaikade, aga enamuses nende vahele jäävate riigimaade arvel.

Kohalikud elanikud on kaitsealade laiendamise pärast mures, sest näevad selles olulist negatiivset mõju kohalike inimeste tööhõivele, aga ka omavalitsuse tulubaasile. Näiteks Alutaguse vallas oleks uute piirangute hinnanguline mõju aastas sadu tuhandeid eurosid. Väheneks nii kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuv maamaks kui ka tulumaks, suureneks oht, et piirkonnast lahkuvad nii elanikud kui ka ettevõtted.

Maaomanikud on vastu ka olemasolevate püsielupaikade liitmisele rahvuspargiga, sest püsielupaiga puhul on vähemalt teoreetiliselt võimalik piirangutest vabaks saada, kui kaitstav liik sellel alal ei ela. Kui aga tänane püsielupaik liidetakse kaitsealana rahvuspargiga, kaob kohalikel lootus piirangutest vabaneda.

Maaülikool

Ees ootavad uued piirangud

Selle aasta alguses hakkasid aga liikuma jutud, et lendorava kaitseks luuakse uusi kaitsealasid. Mitmed metsaomanikud said sellest teada juhuslikult, kui nende esitatud metsateatis sai majandustegevust keelava otsuse. Veebruaris saatiski keskkonnaamet maaomanikele teavituskirjad uute lend­orava püsielupaikade loomisest ja seniste püsielupaikade laiendamisest ning kaitsekorra karmistamisest.

Uusi piiranguid soovitakse kehtestada 1800 hektaril, millest veidi alla 700 hektari asub eramaadel. Kui sihtkaitsevööndisse jäävate metsade eest ollakse valmis ka veidi hüvitist maksma (Natura hüvitis 110 €/ha aastas), siis samuti rangete majandamispiirangutega piiranguvööndites olevad metsad võetakse omanikelt sisuliselt ilma kompensatsioonita käest. Hüvitisena pakutakse omanikele 50% maamaksusoodustust (mõni euro hektari kohta aastas) või võimalust küps või valmiv mets riigile müüa. Arvestades aga, et kaitse alla võetakse ka latimetsad ja isegi eelmisel aastal istutatud metsakultuurid, ei ole see kompensatsioonimeede kuidagi õiglane.

Maadevahetus olgu võimalik

Näide kompensatsioonimeetmete ebaõiglusest on ka hiljutine halduskohtu otsus, mille järgi metoodika, mille alusel riik kaitsealust metsamaad omanikelt ära ostab, on põhiseadusevastane, sest ei võimalda maksta õiglast turuhinda. Kohtumenetluses selgus, et viimastel aastatel looduskaitsealust maad riigile müües on metsaomanikud saanud turuhinnast lausa kolmandiku vähem tulu. Seetõttu leiavadki omanikud, et oleks aeg tagasi tuua maadevahetuse võimalus. On vähe räägitud, et tegelikult toimibki maadevahetus ka praegu, kuid seda praktiseeritakse näiteks Rail Balticu trassile jäävate maade omandamiseks, mitte looduskaitseliste piirangute puhul.

Maadevahetuse võimaluse taastamine annaks metsaomanikele võimaluse maal oma traditsioonilist eluviisi jätkata, vastupidi praegusele olukorrale, kus kohalike elanike maaomandi kasutamise piiramine viib sageli hoopis maalt linna kolimiseni. Maadevahetuse võimaluse taastamise teemalise debati taasalustamisest rääkis hiljuti riigikogulaste küsimustele vastates ka keskkonnaminister Tõnis Mölder. Ta rääkis, et maadevahetust on ajalooliselt praktiseeritud ja kindlasti on sellel meetodil omad plussid ja miinused.

Viis, kuis Alutagusel lendorava kaitset planeeritakse, näitab ilmekalt meie looduskaitse varjukülgi – kui kuskilt leitakse mõni kaitsealune liik, keeratakse see ala automaatselt lukku, alternatiive eriti kaalumata. Lendorava leviku­areaal on tohutu, ulatudes üle Euraasia. Kuigi Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimekirja kaitsestaatuse (Least Concern) järgi on lendorava seis maailmas päris hea, on Euroopas tema leviku läänepiir ning teda leidub veel vaid Eestis ja Soomes.

Oravatest ja inimestest

Nagu meil, on ka Soomes lend­orav range kaitse all, kuid seal on ta kaitsemeetodid täiesti erinevad. Lendorava pesapuu kaitse on Soomes metsaomaniku kohustus, totaalset majandamiskeeldu erinevalt meist ei kehtestata ja pigem vaadatakse iga juhtumit eraldi, andes metsaomanikule nõu, kuidas metsas toimetada nii, et oravad ja inimesed sinna ära mahuksid.

Tundub täieliku vastandina meil toimuvale, kas pole? Hoolimata kasvavatest piirangutest ja kaitsealadest ei näi meie kaitstavate liikide seisukord paranevat. Nii ongi laienevate ja karmistuvate piirangute tagajärjel kustunud aina enam „suitsusid” – kui inimestel ei ole tööd ja oma maad kasutada ei saa, kolitakse linna. Vanad talumajad jäävad tühjaks, teerajad kasvavad rohtu ja side maaeluga katkeb.

Kas Eestis on tõesti eesmärk inimene oma traditsioonilisest keskkonnast välja lülitada? Mille hinnaga seda tehakse? Kohalik inimene, kohapeal toimetav maa- ja metsaomanik on parim looduse kaitsja ning teda oma keskkonnast eemale tõrjudes saetakse korraga jalga nii looduskaitse-, maaelu- kui ka regionaalarengu „taburetil”. Inimene on osa loodusest ja loodust saab kaitsta vaid koos inimesega. Meie praegune looduskaitse vajab reformi.

Alutaguse loodusväärtusi tuleb hoida peamiselt riigimaal

Liis Kuresoo, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert

Eestimaa Looduse Fond (ELF) esitas 2020. aasta augustis keskkonnaametile ja keskkonnaministeeriumile ettepaneku laiendada Alutaguse rahvusparki olemasolevate kaitstavate alade ja peamiselt riigimaa arvelt. Suur osa ettepanekusse lisatud alast on kaetud paljude kaitstavate, ohustatud ja haruldaste liikide elupaikadega, näiteks metsis, teder, kanakull, lendorav, kõdu-koralljuur jpt. Valdavalt on tegu Peipsist põhja jäävate varem väheintensiivselt majandatud ulatuslike männikute, soode ja soometsadega, teisalt jäävad mitmed laiendusalad Alutaguse laante keskosa viljakamate metsadega piirkonda.

Meie laiendusettepanek hõlmab 282 km2 suurust ala, uusi eramaid on alal 0,9 km2, seda peamiselt kidurates metsades ja soodes.

Laienduse sisse jäävatest püsielupaikadest on eraomandis ligi 11 km2.

Rõhutame, et eramaade liitmine rahvuspargiga on pigem võimalus, mitte vältimatu vajadus. Alutaguse loodusväärtused jäävad valdavalt riigimaadele, riigimetsa tõhusam kaitse aitab vältida eramaadele uute piirangute kehtestamist.

Keskkonnaamet menetleb praegu ELF-i ettepanekut ja teeb loodusväärtuste hindamiseks ekspertiisi. Kui ettepanekuga otsustatakse edasi minna, toimuvad avalikud arutelud, kus huvipooled saavad esitada muudatusettepanekuid. Kindlasti leidub ka eramaid, millel asuvad loodusväärtused on asendamatud. Selliste kinnistute riigile ostmine peab olema omaniku soovi korral lihtne ja kiire. Kaitstavate alade riigile ostmise ning ajutiste piirangutega venitamine ja sedakaudu teadlik looduskaitselise konflikti õhutamine ei ole vastuvõetav. Eraomandile tekkivate piirangute kompenseerimine ja piirangutega maade riigile müük on seadusesse kirjutatud kohustus.

Sildid: Eestimaa Looduse Fonderametslendoravlooduskaitsemetsandus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Koostöö kannab vilja ja annab nektarit

Järgmine artikkel

Nõudlus asendustalunike järele kasvab

Seotud artiklid

Maamaksu tõus. Foto: Pixabay
Arvamus

Järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet

mai 2023
Eesti Erametsaliidu eelmine juhatuse esimees Ando Eelmaa (paremal) annab Ants Erikule kaasa head soovid vastutusrikkas ametis jätkamiseks. Foto: Eesti Erametsaliit
Mets

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehena alustas tööd Ants Erik

mai 2023
Anna linnukahjudest teada. Põllule maanduv haneparv suudab lühikese ajaga suurt kahju teha. Foto: Visualhunt/Hari K Patibanda
Keskkond

Üleskutse põllumeestele: Anna linnukahjudest kindlasti teada!

aprill 2023
Ökosüsteemide rohetoodang. Suurem osa põllumehi majandab keskkonnasõbralikult. Foto: Pixabay
Keskkond

Kui palju rohetoodangut annavad Eesti maismaaökosüsteemid?

aprill 2023
Järgmine artikkel
Põllumajandustootjad saavad selgi aastal taluliidu kaudu asendustaluniku palgata. Foto: taluliit

Nõudlus asendustalunike järele kasvab

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja aprill 2023

Sisuturundus

Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.