Miks PRIA toetuste jagamise üle otsustamisel andmeid ja dokumente küsib? Milleks neid kasutatakse? Kas PRIA-l on õigus selliseid andmeid ja dokumente küsida? Kas ma olen kohustatud nõutud teavet üldse andma?
Need küsimus on tuttavad nii mõnelegi toetuse taotlejale, kes ühel või teisel hetkel on saanud PRIA-lt korralduse toetustaotlusega seotud menetluses. Ühest selget vastust, kust jookseb piir õigustatud ja õigustamata küsimusel, ei ole olnud.
Haldusorganil on õigusaktidest tulenevalt järelevalve- ja uurimiskohustus, millest tulenevalt on haldusorganil ka õigus hankida lisateavet. Taotlejatel teisest küljest on aga kohustus veenda ja tõendada, et ta on täitnud enda kohustused nõuetekohaselt ja kõik taotluse eeldused on täidetud.
Kuidas aga suhtuda olukorda, kus teabe andmiseks antakse korraldus mitte taotleja endale, vaid hoopis kolmandale isikule?
Riigikohus tegi äsja otsuse haldusasjas, milles pooled vaidlesid selle üle, kas PRIA poolt ettekirjutuse ja sunniraha hoiatuse tegemine taotlejaga seotud kolmandale isikule andmete ja dokumentide küsimiseks on õigustatud või mitte. Otsuses hindas Riigikohus eeltoodud küsimusi ja selgitas, millised õigused ja kohustused on järelevalve teostamisel PRIA-l ja ka korralduse saajal.
.jpg "heworitz")
PRIA-l on õigus küsida andmeid nii toetuse taotlejalt kui ka taotlejaga seotud kolmandalt isikult
Vaidluses seadis kaebaja kahtluse alla PRIA õiguse kohustada kolmandaid isikuid esitama PRIA-le filtreerimata pangakonto väljavõtteid toetuse kasutamise nõuetekohasuse, sh kulude mõistlikkuse ja taotleja poolt omafinantseeringu tasumise kontrollimiseks olukorras, kus taotleja PRIA nõuetele ei reageerinud.
Riigikohus leidis, et kuivõrd avaliku korra osaks on ka toetuse kasutamise nõuete järgimine ja seeläbi sellise avaliku hüve, nagu on seda Euroopa Liidu rahastus nõuetekohase kasutamise kaitsmine ning ettevõtjate ausa konkurentsi tagamine, siis tuleb PRIA-t pidada korrakaitseorganiks korrakaitseseaduse mõttes. Korrakaitseorgan on õigustatud ja kohustatud viima läbi riiklikku järelevalvet. Seega oli PRIA õigustatud viima läbi järelevalvet toetuse kasutamise üle pärast selle maksmist ning koguma järelevalve teostamiseks vajalike andmeid.
Lisaks märkis Riigikohus, et kuigi üldjuhul võib korrakaitseseaduse kohaselt olla vastutavaks isikuks üksnes avaliku korra eest vastutav isik ise, siis PRIA tegevusvaldkonnas võib andmete küsimise õigus laieneda ka taotlejaga majanduslikult seotud kolmandatele isikutele. Vaidlusalusel juhul oli vastav erand sätestatud Euroopa ühise põllumajanduse rakendamise seaduses, mis volitab korrakaitseseadusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi rakendama ka ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osaleva isikuga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab abinõude rakendamise seotud andmeid või dokumente. Samuti viitas kohus, et laiem kontrollikohustus tuleneb ka haldusmenetluse seadusest, mis näeb haldusorganile ette õiguse nõuda haldusmenetluse käigus tõendite ja andmete esitamist ka sellistelt isikutelt, kelle käsutuses on need olulised tõendid ja andmed, mida haldusorgan vajab asja lahendamiseks.
Oluline on hinnata PRIA nõudmiste proportsionaalsust
Teise küsimusena oli antud kohtuasjas vaidluse all see, millist teavet ja millises ulatuses võib PRIA mõistlikult järelevalvemenetluse käigus küsida.
Riigikohus selgitas, et esmalt peab PRIA selgitama välja, kas isik on taotlejaga majanduslikult seotud kolmandaks isikuks ning kas isikul on olemas vajalikud andmed asjaolude väljaselgitamiseks. Alles juhul, kui viidatud asjaolud on kinnitust saanud, saab PRIA asuda kaaluma kas ja millist informatsiooni nõuda ning kui ulatuslikult infot on vaja, sh taotlejaga seotud majanduslikes suhetes olnud kolmandate isikute kohta, et tuvastada toetuse nõuetekohane kasutamine.
Kohus täpsustas, et sellise kaalumise käigus peab PRIA arvestama nii kolmanda isiku kui ka tema võimalike tehingupartnerite õigustega. Seetõttu tuleb igal juhul arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. See tähendab, et küsitavad andmed ja nende hulk peavad olema taotletava eesmärgi suhtes kohased ja vajalikud. Näiteks võib ebaproportsionaalseks pidada andmeid ajast enne toetuse taotlemist või pärast toetuse järelevalveperioodi lõppemist aga ka näiteks tegevusaladelt, mis väljuvad taotlusega seotud tegevustest. Kõik sõltub aga üksikjuhtumi asjaoludest.
Proportsionaalsuse hindamine on PRIA kohustuseks. Seega peavad PRIA poolt esitatud korralduses kindlasti sisalduma ka vastavad kaalutlused ja põhjendused, mille alusel on võimalik korralduse saajal otsustada korralduse kohasuse ja vajalikkuse üle.
Kokkuvõtteks
Kuigi eelkirjeldatud Riigikohtu otsus käsitles eeskätt andmete ja dokumentide küsimist taotlejaga seotud kolmandalt isikult, siis on kohtu poolt antud suunised kohaldatavad ka taotlejalt endalt andmete ja dokumentide küsimisel. Keskne tähtsus on sellel, et esitatud korraldus oleks selge ning korraldusest oleks võimalik tuvastada milleks andmeid vajatakse, sh andmeid ei küsitaks enam, kui tegelikkuses vajalik. Kui korralduse saajale tundub, et esitatud nõue on ebamõistlik, jääb korralduse saajale õigus pärida korralduse sisu ulatuse ja proportsionaalsuse üle ning vajadusel vastav korraldus vaidlustada.
