Nüüd juba 28 aastat on Eestimaa Talupidajate Keskliit järjepidevalt valinud parimaid talusid, et tunnustada ja tõsta esile peretalusid, näidata põllumajandustootmise mitmekesisust ning inspireerivate talulugude ja noortalunike kaudu propageerida ja tutvustada põllumajandust.
Konkursi Parim Talu 2021 hindamiskomisjoni ringkäik toimus sel aastal augusti esimesel nädalal, mil viieliikmeline žürii külastas kolme päeva jooksul kaheksat talu kuues Eesti maakonnas.
Parimad talud selgitatakse välja kolmes kategoorias: parim alternatiivtalu, noortalunik ja tootmistalu. Lisaks valitakse üldvõitja. Parimad kuulutatakse välja novembris toimuval talunike tänuüritusel.
Parima talu aitab välja selgitada žürii, kuhu kuuluvad Gelis Pihelgas (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Karolin Lillemäe (maaeluministeerium), Teele Üprus-Bobrovski (Postimehe väljaanne Maa Elu), Lii Sammler (Maaleht) ja Madis Reinup (Maaelu Edendamise Sihtasutus).
Parima talu konkursi põhitoetaja on Maaelu Edendamise Sihtasutus. Auhinnafondi panustavad Kalev Spa Hotell & Veekeskus, Postimehe väljaanne Maa Elu, Maaleht ja Alexela.
Alpakafarm, Pärnu maakond
Alpakafarm OÜ sai alguse pea kümme aastat tagasi, kui pärnakas Kaja Varmison ja Norrast pärit Kai Ødegårdstuen ostsid endale Pärnumaal asuva Kännu talu.
Algul oli paaril plaanis ehitada talu vaid suvekoduks, kuid kurva kogemuse kaudu saadi kiirelt aru, et Eestis ei saa majapidamist ilma valveta jätta. Siis tekkis mõte rajada turismitalu. Kuna Kännu talul oli ka neli hektarit maad, siis tuli mõelda, kuidas saaks inimesi kohale meelitada. Lõpuks otsustati tuua tallu alpakad.
Esimesed alpakad jõudsid Inglismaalt Eestisse 2012. aasta mais. Esialgu toodi 14 isaslooma, sest emaseid ei saanud poegimisaja lähenemise tõttu transportida. Emased koos poegadega jõudsid järele septembris.
Tänaseks on talus 140 looma, neid kõiki teab pererahvas nimepidi. Lisaks armsatele alpakadele saab talus tutvuda ka laamade ja guanakodega. Lisaks on Kai ja Kaja hoole all veel trobikond loomi: kitsed, minilambad, Vallais’ mustnina lambad, merisead, küülikud ning väike Benneti känguru.
2015. aastal osteti naabertalu ja nii saadi maad juurde – endisel naabrite alal toimub praegu põhiline külastajate liikumine ja õuel on suur talupood, kus saadaval erinevaid alpakavillast tooteid.
Uustla talu, Saare maakond
Saaremaal Uustla talus elab ja tegutseb Siim Sooäär koos elukaaslase Margiti ja kahe lapsega – kuueaastase tütre ja paarinädalase pojaga. Uustla talu rajati 1990. aastatel, mil Siimu ema Liia Sooäär alustas Eesti maakarja tõugu lehmade kasvatamisega. Kaheksa aastat tagasi võttis Siim emalt talupidamise üle ja asus koos kaasaga jätkama ema rajatut. Praegu kasvab Uustla talus 19 Eesti maatõugu lüpsilehma ja 20 noorlooma.
Noortel oli algusest peale mõte, et senise piima ühistusse müümise asemel soovivad nad hakata piima ise väärindama. Kogu protsess võttis küll aega, kuid esimese grilljuustu said noored oma väikeses juustukojas valmis sel kevadel. Kuna väiketootjal on tooteid saarelt mandrile natuke keeruline transportida, siis müüakse Uustla talu grilljuustu enamasti Saaremaa restoranides ja talupoodides. Kogu piima noored veel ise ära ei väärinda, umbes pool müüakse ühistule.
Talus on kaks palgalist töötajat: loomatalitaja ja juustumeister. Pererahva tööjaotus on selline, et Margiti rida on loomad ja juust ning Siimul põllud. Ka kõrvalmajas elav ema käib jõudumööda abiks.
Hõbemäe talu, Põlva maakond
Hõbemäe talu sai alguse pererahva unistusest, mida hakati vaikselt ellu viima. Talu perenaine Sigrid Luige unistas loomapidamisest juba väiksest peale. Nüüd on Sigridil ette näidata magistrikraad loomakasvatuses ja ta on loomadega tegelenud üle 20 aasta.
Talus alustati loomapidamisega neli aastat tagasi. Kui alguses oli ainult kaks ammlehma koos kahe vasikaga, siis praeguseks on talus 17 puhtatõulist
Šarolee tõugu lihaveist, kaks lammast (Poisu ja Plika), kolm kassi, üheksa parti, üle 200 mahekana, koer ja neli hobust. Loomad on väga sõbralikud – ei ole ebatavaline, kui karjamaal veis sinult pai soovib või kui koplis hobune kallistama tuleb. Talu mahekanad munevad päevas kokku umbes 12 karbi jagu viit eri värvi mahemune päevas.
Vahemetsa talu, Tartu maakond
Rain Komlev ja Birgit Lõhmus-Komleva elavad Tartumaal Hellenurme külas Vahemetsa talus, kus kuus aastat tagasi asutati ettevõtte BirchLagoon OÜ. Kaubamärgi BirchLagoon all tegeletakse traditsiooniliste hapendatud kasemahlajookide tootmisega.
Esimene maitselisanditega kasemahlajook valmis 2016. aastal. Kuna perenaine Birgit armastas piparmünditeed, aga peremees Rain kasemahla, siis tekkis paaril mõte segada kaks lemmikut kokku. Nii sai alguse mündimaitseline kasemahlajook. Praeguseks on BirchLagooni kasemahlajooke saadaval viie erineva maitsega. Kui senini valmisid kõik mahlajoogid kodus, siis aasta tagasi alustati tootmisega Hellenurme mõisa keldrikorrusel, mida renditakse vallalt. Tootmise kõrvalt tegeletakse mõisa keldrikorrusel ka ehitustöödega, et saada valmis kääritus- ja laagerdusruumid.
Peremees Rain ja perenaine Birgit koguvad kasemahla oma kinnistult Otepää looduspargis. Mahla korjatakse varakevadel, märtsis sinilillede õitsemise ajal, umbes kahe-kolme nädala jooksul. Korjeala on umbes neli hektarit ja puude vahel lookleb mitu kilomeetrit kogumisliini. Tänavu kevadel kogutud kümnest tonnist kasemahlast tehti üheksa tonni veiniks, sest peagi tullakse turule esimese täielikult kasemahlast tehtud veiniga. BirchLagooni tooted kannavad Ehtne Talutoit kaubamärgist.
Indriko talu, Pärnu maakond
Indriko talu asub Pärnumaal. Koos elab neli põlvkonda: perenaine Aivi Viies, tema tütred Pille ja Kadi koos elukaaslastega ning nende lapsed, samuti Aivi ema. Noorim tütar Margit käib koolis, ent on siiski talus igati abiks.
Peale pereisa ootamatut siitilmast lahkumist soovis Aivi koos tütardega talupidamise üle võtta, et jätkata tööd koos mehega üles ehitatud talus. Peretütar Pille, kes on talu peamine masinajuht, sündiski peaaegu traktoriroolis, kuna pereema sai just kaks päeva enne sünnitust traktoriload tehtud. Pille on Olustveres õppinud taimekasvatust ja sama eriala õpib praegu ka õde Kadi, kel on unistus talu juures mahedaid maitsetaimi kasvatama hakata.
Jõeääre talu, Järva maakond
Jõeääre talu asub Järvamaal ning seal elavad Urmas ja Laivi Laks. Talu sai perenaise sõnul alguse siis, kui kolhoos laiali läks ja piirkonnas polnud enam tööd. Siis muutuski oma tarbeks köögiviljade kasvatamise hobi järsku tööks. Kogu talupidamine on Lakside endi käe all üles ehitatud.
Tänapäeval kasvatatakse talus 4,7 hektaril kartulit ja kahel hektaril mitmesuguseid köögivilju (porgand, nuikapsas, kõrvits, peet, sibul jpm). Talus on kolm suurt kasvuhoonet, mille üldpind on umbes 500 m2. Esimene kasvuhoone ehitati 2004. aastal ja siis pandi maha 300 tomatitaime. Pärast seda sai alguse tomatite, kurkide ja ka lillede kasvatamine.
Toodangu säilitamiseks on ehitatud kartuli- ja köögiviljahoidla. Toodangu realiseerimiseks on pererahval Paide turul oma müügipunkt, mis on avatud aasta ringi, lisaks osaletakse Türi OTT-il ja müüakse saadusi otse talust.
Põllupidamisega tegelevad peremees Urmas ja perenaine Laivi kahekesi. Nende kaks last käivad jõudumööda abiks ning Urmas ja Laivi loodavad, et üks poegadest võtab edaspidi talu üle.
Viinamärdi talu, Tartu maakond
Tartumaal Nõo vallas asuv Viinamärdi talu on ligi 100 aastat vana. Uuesti ellu ärkas talul 2013. aastal, kui Denis ja Annemari Pretto soetasid Tartumaale vana taluhäärberi koos maaga. Maale kolimist toetas ka mõlema põllumajandusharidus ja tuline soov tegeleda loomadega.
2017. aasta kevadel saabusid Prantsusmaalt Viinamärdi tallu Lacaune’i tõugu piimalambad, kes olid Eestis esimesed selle tõu esindajad. Praeguseks on karjas 150 lammast. Viinamärdi talu tootmishoone ja lambalaut rajati elumajast paarisaja meetri kaugusele, kus alustati 2018. aastal itaaliapäraste juustude valmistamist. Nüüd tehakse teisigi lambapiimatooteid – näiteks jogurteid ja itaaliapärast gelato’t. Kogu tooraine tuleb ümber töödelda, sest eestlasel ei ole lambapiima vastu huvi.
Perenaine Annemari on Eesti agroturismiettevõtteid ühendava agroturismi nõuandva koja liige. Viinamärdi talu tooted kannavad kaubamärgist Ehtne Talutoit.
Tarmere talu, Valga maakond
Tarmere on pereettevõte, mis asub Valgamaal Puka alevikus ja on tegutsenud üle 20 aasta. Kui varem oli peamine tegevusvaldkond raamatupidamisteenuse pakkumine, siis alates 2015. aastast lisandus kanepitoodete tootmine ja aasta hiljem ka tatratoodete valmistamine.
Ettevõtte süda ja hing, perenaine Mari-Liis Hendrikson soovis leida viise, kuidas säilitada maalähedast elustiili ning luua endale ja oma pereliikmetele töökohti. Seetõttu alustatigi tervislike innovatiivsete toodete tootmisega. Mari-Liis kasvatab seitsmel hektaril rendimaal kanepit, tatart ja alates eelmisest aastast ka kinoad. Sel aastal pandi kinoa maha kolmele hektarile ning peagi on välja tulemas kinoajahu ja -makaronid. Praegu tehakse kinoajahust näkileibasid.
Kuna põllud on majapidamisest eemal ja masinaid perefirmal pole, siis ostetakse põlluharimisteenus sisse, kuid demopõldu on võimalik näha Pukas, kus asuvad ka tootmisruumid.
Tarmere talus valmistatakse mitmeid kanepi- ja tatratooteid: jahusid, helbeid, tangusid, seemneid, patju ja looduskosmeetikat. Lisaks toodetakse kanepiõli ja tegeletakse pideva tootearendusega. Tarmere teeb koostööd Puka küla Printsimari MTÜ-ga, kes õmbleb neile tatrapadjad. Tarmere tooted kannavad kaubamärgist Ehtne Talutoit.
