• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo. covid-19 erakorraline toetus

    PRIA maksis 2022. aastal toetusteks välja rekordiliselt üle 364 miljoni euro

    Grüne Wochel. Avamispäeval Eesti stendis (paremal) koja juht Ants Noot, maaelukomisjoni liige Kaido Höövelson ja Saidafarmi juht Juhan Särgava. Foto autor: Juuli Nemvalts

    Ants Noot: Grüne Wochel osalemine kannab endas tugevat sõnumit

    Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

    Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

    Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele. Keava Tõuaretusjaama pullilaudas on koos parimate tõuomadustega pullid. Foto: Juuli Nemvalts

    Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann

    Põllumajandus-Kaubanduskoja uueks juhiks sai Ants Noot

    EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus märkis, et Eesti põllumajanduses toimunud edusammud paaril viimasel aastakümnel väärivad igakülgset tunnustust. Foto: Juuli Nemvalts

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kauaaegne juht lahkub ametist

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo. covid-19 erakorraline toetus

    PRIA maksis 2022. aastal toetusteks välja rekordiliselt üle 364 miljoni euro

    Grüne Wochel. Avamispäeval Eesti stendis (paremal) koja juht Ants Noot, maaelukomisjoni liige Kaido Höövelson ja Saidafarmi juht Juhan Särgava. Foto autor: Juuli Nemvalts

    Ants Noot: Grüne Wochel osalemine kannab endas tugevat sõnumit

    Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

    Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

    Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele. Keava Tõuaretusjaama pullilaudas on koos parimate tõuomadustega pullid. Foto: Juuli Nemvalts

    Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann

    Põllumajandus-Kaubanduskoja uueks juhiks sai Ants Noot

    EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus märkis, et Eesti põllumajanduses toimunud edusammud paaril viimasel aastakümnel väärivad igakülgset tunnustust. Foto: Juuli Nemvalts

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kauaaegne juht lahkub ametist

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Kuidas kajastada bilansis maa väärtust?

autor: Katrin Lemsalu, Alo Altermann, Eesti Maaülikool
september 2021
Kategooria: Ülevaade, Põllumehe Teataja september 2021
Maa väärtus. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Põllumaa on Eestis muutunud aasta-aastalt kallimaks – seda näitab hektari mediaanhinna stabiilne kasv.

Kui aga uurida detailsemalt põllumajandusettevõtete varade struktuuri, siis tuleb välja, et mõni väärtuslik põllumaa on bilansis kajastatud turuhindadega võrreldes ebaloomulikult madala maksumusega või kajastub samaväärne põllumaa erinevate ettevõtete bilansis väga erineva maksumusega. Miks see nii on ning kas selline kajastamine omab olulist tähtsust?

Finantsaruandluses kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetega ja lähtuma kas Eesti või rahvusvahelisest finantsaruandluse standardist. Põllumajandusettevõtted saavad kasutatava standardi valida oma eelistuste alusel.

Esmalt võta maa bilansis arvele soetusmaksumuses

Eesti finantsaruandluse standardit aluseks võttes tuleb maa, mida kasutatakse toodangu tootmise eesmärgil ehk ettevõtte majandustegevuses, kajastada materiaalse põhivarana. Raamatupidamise toimkonna juhendi (RTJ) nr 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“ kohaselt tuleb maa kui materiaalne põhivara arvele võtta soetusmaksumuses ja selles maksumuses kajastub see bilansis ka edaspidi. Soetusmaksumus on vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus.

Ettevõtetes, kus aga lähtutakse rahvusvahelisest finantsaruandluse standardist, võetakse maa esmalt arvele samuti soetusmaksumuses, kuid eeldusel, et maa õiglast väärtust on usaldusväärselt võimalik mõõta, saab selle bilansipäeva seisuga kajastada ümberhindluse meetodil. See tähendab, et põhivara kajastatakse vara ümberhinnatud väärtuses, mis on võrdne selle varaobjekti õiglase väärtusega ümberhindluse kuupäeval.

Õiglase väärtuse parim indikaator on aktiivse turu korral selle vara turuväärtus. Aktiivse turu puudumisel võib õiglase väärtuse hindamisel tugineda hiljuti toimunud tehingutele sarnaste objektidega.

Maa väärtuse kajastamisel mitu nüanssi

Ent maa väärtuse kajastamisel bilansis on veel teinegi nüanss. Kui maad hoitakse eelkõige renditulu teenimise ja/või turuväärtuse tõusu eesmärgil, siis tuleb seda kajastada kui kinnisvarainvesteeringut.

Sellisel juhul võetakse maa algselt arvele soetusmaksumuses, aga eeldusel, et maa õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt ning mõistliku kulu ja pingutusega hinnata, siis edasisel kajastamisel saab maa igal aruandekuupäeval bilansis kajastada õiglase väärtuse meetodil.

Eeltoodust selgub, et sõltuvalt sellest, kas maad kajastatakse materiaalse põhivarana või kinnis­varainvesteeringuna ning millisest finantsaruandluse standardist ettevõte lähtub, võib samaväärse põllumaa maksumus bilansis olla erinev. See tähendab, et maa kajastub kas soetusmaksumuses või õiglases väärtuses ehk turuväärtuses.

Kuna põllumajandusettevõtted lähtuvad pigem Eesti finantsaruandluse standardist ja põllumaad käsitletakse pigem tootmismaana, siis põllumajandusettevõtetel kajastub põllumaa bilansis enamasti soetusmaksumuses. Kuna põllumaa hind on igal aastal kasvanud, siis on ilmselge, et kajastades põllumaad soetusmaksumuses, ei ­anna bilanss ülevaadet põllumajandusettevõtte varade n-ö tegelikust väärtusest.

Selleks, et saada ülevaade, kui palju erineksid põllumajandusettevõtete bilansis olevate maade maksumused, kui soetusmaksumuses kajastatud põllumaa ümber hinnata õiglasesse väärtusesse, tehti magistritöös „Õiglase väärtuse meetodi rakendamine põllumajandusmaa väärtuse hindamisel“ juhtumiuuring.

Selle käigus analüüsiti kolme Lääne-Virumaal asuvat põllumajandusettevõtet. Nimelt hinnati iga ettevõtte bilansis soetusmaksumuses kajastatud põllumajandusmaa ümber õiglasesse väärtusesse ja võrreldi saadud tulemust olemasoleva bilansiga.

Uuritavates ettevõtetes oli vastavalt 10, 19 ja 29 valdavalt põllumajanduslikust maast koosnevat kinnistut, mille kogupindalad olid 289, 372 ja 239 hektarit ning need olid soetatud aastail 1993–2020.

Kuna õiglase väärtuse parim indikaator on aktiivse turu korral turuväärtus, siis maa õiglase väärtuse leidmiseks võeti aluseks maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasis toodud hinnastatistika ja lähtuti mediaanhindadest omavalitsuse täpsusega.

Õiglane väärtus üldjuhul soetusmaksumusest suurem

Põllumajanduslike maade ümberhindamisel jõuti tulemusele, et peaaegu kõikide kinnistute õiglane väärtus on soetusmaksumusest kõrgem ehk õiglase väärtuse meetodi rakendamine tooks uuritud ettevõtete jaoks kaasa maa bilansilise maksumuse suurenemise. Õiglase väärtuse meetodi rakendamise mõju maa maksumusele on ettevõtete lõikes erinev, ulatudes 22,5-protsendilisest tõusust ligi kolmekordse suurenemiseni. Osade kinnistute puhul osutus õiglane väärtus koguni 10–15 korda soetusmaksumusest kõrgemaks.

Kuna maa moodustab vaid ühe osa ettevõtte varadest, siis arvutati maade ümberhindamise tulemusena kokku ka varade maksumus. Selgus, et uuritavate ettevõtete bilansis oleks varade maksumus kokku vastavalt 9,55 ja 25 protsenti suurem võrreldes praeguse olukorraga, kus maa on kajastatud soetusmaksumuses.

Tekib aga küsimus, et kui maa on kajastatud bilansis soetusmaksumuses, millest tulenevalt bilanss ei peegelda ettevõtte varade õiglast väärtust ehk turuväärtust, siis kas ja millist tähtsust see reaalses elus üldse omab? Analüüsi tulemusena selgus, et mida suurem osakaal on ettevõtte varade hulgas põllumaal ja mida kauem aega tagasi on see soetatud, seda väiksem on bilansimaht võrreldes sellega, kui põllumaa kajastada praegu õiglases väärtuses.

Bilanssi pane kirja vara tegelik väärtus

Leiame, et bilansis kajastuvad ettevõtte varad on oluliseks indikatsiooniks ettevõtte suhtlemisel väliste partneritega ja bilanss on üks esmaseid informatsiooniallikad ettevõtte finantsseisundi kohta ka kõigile võlausaldajatele. Võib juhtuda, et potentsiaalne krediidiandja teeb näiteks esmase otsuse selle kohta, kas ettevõte kvalifitseerub laenu saama, ettevõtte varade kui võimaliku tagatise kohta bilansis esitatud maksumuse põhjal.

Seega võib öelda, et kui põllumajandusmaa kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, siis bilanss võib anda avalikkusele väära ülevaate ettevõtte varade tegelikust väärtusest, mis halvemal juhul võib tähendada ka laenust ilmajäämist.

Teisisõnu – kui maa kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, siis ei saa ettevõtte varade kohta adekvaatselt ülevaadet.

Krediidi- või ka näiteks investeeringutoetuse taotlemisel peetakse üheks oluliseks näitajaks ettevõtte kohustiste ja varade suhet ehk võlakordajat. Kui võrrelda kahte ettevõtet, milles esimeses kajastatakse maa igal bilansipäeval algses soetusmaksumuses ja teises ettevõttes toimub maa ümberhindlus bilansipäeva seisuga õiglasesse väärtusesse, siis muude tingimuste samaks jäädes kujuneb viimatimainitud ettevõttes võlakordaja madalamaks, sest ümberhindluse tulemusena suureneb bilansis omakapitali osatähtsus ehk väheneb kohustiste osakaal.

Siit tekib küsimus, kas näiteks põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotlemisel, kus taotleja võlakordaja ei tohi olla suurem etteantud määrast, võib saada määravaks ka see, millistest arvestuspõhimõtetest ettevõte finantsarvestuses lähtub? Need asjaolud vajaksid edasist uurimist, et jõuda selgusele, kas erinevate arvestuspõhimõtete rakendamisel maa kajastamisel bilansis on reaalsuses määrav roll.

Alo Altermann kaitses tänavu Eesti Maaülikoolis magistritöö „Õiglase väärtuse meetodi rakendamine põllumajandusmaa väärtuse hindamisel“. Juhendaja: Katrin Lemsalu.

Sildid: maa hindmaa väärtuspõllumajandusettevõteraamatupidamine
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Kelle talu kuulutatakse tänavu parimaks?

Järgmine artikkel

Loomakasvatajate raskused aina süvenevad

Seotud artiklid

Tuleval aastal hakkab kehtima uus Euroopa ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP). Maaeluminister Urmas Kruuse selgitab, millele uuel perioodil rõhku pööratakse.
Euroopa Liit

ÜPP seob erinevad toetused tervikuks

detsember 2022
Eesti Erametsaliidu juht Jaanus Aun analüüsib jahimeeste ja maaomanike koostööd ning kinnitab, et jahiseadus on küps värskendamiseks. Foto: Shutterstock
Jahindus

Jahiseadus – on aeg värskendusteks

detsember 2022
Erimärgistatud diislit saab uuest aastast osta ostuõiguse alusel. Foto: Pixabay
Kütus

Erimärgistatud diislit saab uuest aastast osta ostuõiguse alusel

detsember 2022
Põllumajandustoodangu väärtus tõusis 2021. a 13%, kuid kasvavate kulude tõttu vähenes põllumeeste teenitud tulu veerandi võrra.. Foto: Pixabay
Ülevaade

Põllumeeste teenitud tulu vähenes mullu veerandi võrra

oktoober 2022
Järgmine artikkel
Loomakasvatajate raskused aina süvenevad. Foto: Pixabay

Loomakasvatajate raskused aina süvenevad

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja detsember 2022_v

Sisuturundus

Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

oktoober 2022
MES tuleb appi. Põllumajandusühistute uuring. Hea on teada, et sinu huvide eest seistakse. Foto: Shutterstock

MES tuleb põllumehele appi

oktoober 2022
Eesti toidu innovatsioon

Eesti toidu innovatsioon

oktoober 2022

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus tehnika toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.