• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock

    Toetusi jagub seinast seina

    Eesti toiduga isevarustatus

    Kas suudame ise oma toidulaua katta?

    Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix

    Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK

    Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

    2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia

    Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

    Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile. 12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega. Foto: Shutterstock

    Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock

    Toetusi jagub seinast seina

    Eesti toiduga isevarustatus

    Kas suudame ise oma toidulaua katta?

    Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix

    Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK

    Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

    2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia

    Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

    Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile. 12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega. Foto: Shutterstock

    Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Kubota heinatehnika

Kuidas kajastada bilansis maa väärtust?

autor: Katrin Lemsalu, Alo Altermann, Eesti Maaülikool
september 2021
Kategooria: Ülevaade, Põllumehe Teataja september 2021
Maa väärtus. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Põllumaa on Eestis muutunud aasta-aastalt kallimaks – seda näitab hektari mediaanhinna stabiilne kasv.

Kui aga uurida detailsemalt põllumajandusettevõtete varade struktuuri, siis tuleb välja, et mõni väärtuslik põllumaa on bilansis kajastatud turuhindadega võrreldes ebaloomulikult madala maksumusega või kajastub samaväärne põllumaa erinevate ettevõtete bilansis väga erineva maksumusega. Miks see nii on ning kas selline kajastamine omab olulist tähtsust?

Finantsaruandluses kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetega ja lähtuma kas Eesti või rahvusvahelisest finantsaruandluse standardist. Põllumajandusettevõtted saavad kasutatava standardi valida oma eelistuste alusel.

Esmalt võta maa bilansis arvele soetusmaksumuses

Eesti finantsaruandluse standardit aluseks võttes tuleb maa, mida kasutatakse toodangu tootmise eesmärgil ehk ettevõtte majandustegevuses, kajastada materiaalse põhivarana. Raamatupidamise toimkonna juhendi (RTJ) nr 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“ kohaselt tuleb maa kui materiaalne põhivara arvele võtta soetusmaksumuses ja selles maksumuses kajastub see bilansis ka edaspidi. Soetusmaksumus on vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus.

Ettevõtetes, kus aga lähtutakse rahvusvahelisest finantsaruandluse standardist, võetakse maa esmalt arvele samuti soetusmaksumuses, kuid eeldusel, et maa õiglast väärtust on usaldusväärselt võimalik mõõta, saab selle bilansipäeva seisuga kajastada ümberhindluse meetodil. See tähendab, et põhivara kajastatakse vara ümberhinnatud väärtuses, mis on võrdne selle varaobjekti õiglase väärtusega ümberhindluse kuupäeval.

Salva traktor

Õiglase väärtuse parim indikaator on aktiivse turu korral selle vara turuväärtus. Aktiivse turu puudumisel võib õiglase väärtuse hindamisel tugineda hiljuti toimunud tehingutele sarnaste objektidega.

Maa väärtuse kajastamisel mitu nüanssi

Ent maa väärtuse kajastamisel bilansis on veel teinegi nüanss. Kui maad hoitakse eelkõige renditulu teenimise ja/või turuväärtuse tõusu eesmärgil, siis tuleb seda kajastada kui kinnisvarainvesteeringut.

Sellisel juhul võetakse maa algselt arvele soetusmaksumuses, aga eeldusel, et maa õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt ning mõistliku kulu ja pingutusega hinnata, siis edasisel kajastamisel saab maa igal aruandekuupäeval bilansis kajastada õiglase väärtuse meetodil.

Eeltoodust selgub, et sõltuvalt sellest, kas maad kajastatakse materiaalse põhivarana või kinnis­varainvesteeringuna ning millisest finantsaruandluse standardist ettevõte lähtub, võib samaväärse põllumaa maksumus bilansis olla erinev. See tähendab, et maa kajastub kas soetusmaksumuses või õiglases väärtuses ehk turuväärtuses.

Kuna põllumajandusettevõtted lähtuvad pigem Eesti finantsaruandluse standardist ja põllumaad käsitletakse pigem tootmismaana, siis põllumajandusettevõtetel kajastub põllumaa bilansis enamasti soetusmaksumuses. Kuna põllumaa hind on igal aastal kasvanud, siis on ilmselge, et kajastades põllumaad soetusmaksumuses, ei ­anna bilanss ülevaadet põllumajandusettevõtte varade n-ö tegelikust väärtusest.

Selleks, et saada ülevaade, kui palju erineksid põllumajandusettevõtete bilansis olevate maade maksumused, kui soetusmaksumuses kajastatud põllumaa ümber hinnata õiglasesse väärtusesse, tehti magistritöös „Õiglase väärtuse meetodi rakendamine põllumajandusmaa väärtuse hindamisel“ juhtumiuuring.

Selle käigus analüüsiti kolme Lääne-Virumaal asuvat põllumajandusettevõtet. Nimelt hinnati iga ettevõtte bilansis soetusmaksumuses kajastatud põllumajandusmaa ümber õiglasesse väärtusesse ja võrreldi saadud tulemust olemasoleva bilansiga.

Uuritavates ettevõtetes oli vastavalt 10, 19 ja 29 valdavalt põllumajanduslikust maast koosnevat kinnistut, mille kogupindalad olid 289, 372 ja 239 hektarit ning need olid soetatud aastail 1993–2020.

Kuna õiglase väärtuse parim indikaator on aktiivse turu korral turuväärtus, siis maa õiglase väärtuse leidmiseks võeti aluseks maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasis toodud hinnastatistika ja lähtuti mediaanhindadest omavalitsuse täpsusega.

Õiglane väärtus üldjuhul soetusmaksumusest suurem

Põllumajanduslike maade ümberhindamisel jõuti tulemusele, et peaaegu kõikide kinnistute õiglane väärtus on soetusmaksumusest kõrgem ehk õiglase väärtuse meetodi rakendamine tooks uuritud ettevõtete jaoks kaasa maa bilansilise maksumuse suurenemise. Õiglase väärtuse meetodi rakendamise mõju maa maksumusele on ettevõtete lõikes erinev, ulatudes 22,5-protsendilisest tõusust ligi kolmekordse suurenemiseni. Osade kinnistute puhul osutus õiglane väärtus koguni 10–15 korda soetusmaksumusest kõrgemaks.

Kuna maa moodustab vaid ühe osa ettevõtte varadest, siis arvutati maade ümberhindamise tulemusena kokku ka varade maksumus. Selgus, et uuritavate ettevõtete bilansis oleks varade maksumus kokku vastavalt 9,55 ja 25 protsenti suurem võrreldes praeguse olukorraga, kus maa on kajastatud soetusmaksumuses.

Tekib aga küsimus, et kui maa on kajastatud bilansis soetusmaksumuses, millest tulenevalt bilanss ei peegelda ettevõtte varade õiglast väärtust ehk turuväärtust, siis kas ja millist tähtsust see reaalses elus üldse omab? Analüüsi tulemusena selgus, et mida suurem osakaal on ettevõtte varade hulgas põllumaal ja mida kauem aega tagasi on see soetatud, seda väiksem on bilansimaht võrreldes sellega, kui põllumaa kajastada praegu õiglases väärtuses.

Bilanssi pane kirja vara tegelik väärtus

Leiame, et bilansis kajastuvad ettevõtte varad on oluliseks indikatsiooniks ettevõtte suhtlemisel väliste partneritega ja bilanss on üks esmaseid informatsiooniallikad ettevõtte finantsseisundi kohta ka kõigile võlausaldajatele. Võib juhtuda, et potentsiaalne krediidiandja teeb näiteks esmase otsuse selle kohta, kas ettevõte kvalifitseerub laenu saama, ettevõtte varade kui võimaliku tagatise kohta bilansis esitatud maksumuse põhjal.

Seega võib öelda, et kui põllumajandusmaa kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, siis bilanss võib anda avalikkusele väära ülevaate ettevõtte varade tegelikust väärtusest, mis halvemal juhul võib tähendada ka laenust ilmajäämist.

Teisisõnu – kui maa kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, siis ei saa ettevõtte varade kohta adekvaatselt ülevaadet.

Krediidi- või ka näiteks investeeringutoetuse taotlemisel peetakse üheks oluliseks näitajaks ettevõtte kohustiste ja varade suhet ehk võlakordajat. Kui võrrelda kahte ettevõtet, milles esimeses kajastatakse maa igal bilansipäeval algses soetusmaksumuses ja teises ettevõttes toimub maa ümberhindlus bilansipäeva seisuga õiglasesse väärtusesse, siis muude tingimuste samaks jäädes kujuneb viimatimainitud ettevõttes võlakordaja madalamaks, sest ümberhindluse tulemusena suureneb bilansis omakapitali osatähtsus ehk väheneb kohustiste osakaal.

Siit tekib küsimus, kas näiteks põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotlemisel, kus taotleja võlakordaja ei tohi olla suurem etteantud määrast, võib saada määravaks ka see, millistest arvestuspõhimõtetest ettevõte finantsarvestuses lähtub? Need asjaolud vajaksid edasist uurimist, et jõuda selgusele, kas erinevate arvestuspõhimõtete rakendamisel maa kajastamisel bilansis on reaalsuses määrav roll.

Alo Altermann kaitses tänavu Eesti Maaülikoolis magistritöö „Õiglase väärtuse meetodi rakendamine põllumajandusmaa väärtuse hindamisel“. Juhendaja: Katrin Lemsalu.

Sildid: maa hindmaa väärtuspõllumajandusettevõteraamatupidamine
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Kelle talu kuulutatakse tänavu parimaks?

Järgmine artikkel

Loomakasvatajate raskused aina süvenevad

Seotud artiklid

Tänavune taimekasvuaasta on järjekorras juba kolmas, millest rääkides põllumehed oma juttu alustavad sõnadega „ei mäleta varasemast sellist aastat…!“. 2021. oli päris hea aasta - põllumajanduse kogutoodangu väärtus oli 1,088 miljardit eurot ja see suurenes 9% võrdluses eelneva aastaga. Foto: Pixabay
Ülevaade

Mullu oli päris hea aasta

aprill 2022
Milline on Eesti positsioon „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkide valguses? Foto: Shutterstock
Rohepööre

Milline on Eesti positsioon „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkide valguses?

märts 2022
Teenetemärgi saajad 2022. Foto: presidendi kantselei
Aasta parimad

Palju õnne, teenetemärgi saajad!

veebruar 2022
Digitaliseerimisel on suur potentsiaal. Piimaklaster ja maaülikool arendavad digitaliseerimist veisekasvatuses. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Digitaliseerimisel on suur potentsiaal

detsember 2021
Järgmine artikkel
Loomakasvatajate raskused aina süvenevad. Foto: Pixabay

Loomakasvatajate raskused aina süvenevad

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja aprill 2022

Sisuturundus

Maaelu arengukava. Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus. Foto: Shutterstock

Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus

aprill 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

aprill 2022
Solarstone

Eesti ettevõte Solarstone paneb viilhallid ja varjualused elektrit tootma

aprill 2022
Integreeritud taimekaitse. Foto: Shutterstock

Integreeritud taimekaitse – oluline tööriist keskkonna ja elurikkuse hoidmisel

märts 2022
Henola – esmaklassiline tööstuslik kanep!

Henola – esmaklassiline tööstuslik kanep!

märts 2022

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika toetus toiduainetööstus tööjõud viljakasvatus ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.