Värske Maa-ameti haritava maa hinnastatistika andmetel on viimase 15 aasta jooksul põllumaa hinnad märkimisväärselt kasvanud. Selle tulemusena on küll suurenenud varade väärtus, kuid varade tootlikkus ei ole kasvanud samas mahus. Möödunud aastal vaibus ka põllumaa hinnakasv. Kas ees terendab langusperiood?
Kui arvutada kokku viimase kolme aasta haritava maa hinna tõus, siis on see enam kui 55%. Eriline hüpe põllumaa hindades toimus 2022. ja 2023. aastal, mil maa hinnad tõusid vastavalt ligi 25% ja 23%. Kui 2021. aastal oli haritava maa hind Eestis keskmiselt 4140 €/ha, siis 2022. aastal 5160 €/ha ning 2023. aastal 6345 €/ha. 2024. aastal oli haritava maa hind aga 6430 €/ha, mis võrreldes 2023. aastaga näitab vaid 1,3% tõusu ehk sisuliselt hinnatõusu peatumist.
Kuivõrd maa hinnatõus on olnud väga suur, siis on laenukoormus põhivara vastu aasta-aastalt vähenenud. Kui 15 aastat tagasi moodustas laen 75% põhivara väärtusest, mis on sektori mõistes suhteliselt ülemine piir, siis praegu on see 60%, mis näitab, et varade väärtus kasvab, laenu suhe aga väheneb. Põllumaa hinnatõus on küll suurendanud varade väärtust, kuid varade tootlikkus ei ole samas mahus suurenenud.
Volatiilsus tavapärasest suurem
Kui heita pilk Eesti kaardile, on turg kõige aktiivsem tavapäraselt Lääne-Virumaal, kus 2024. aastal toimus 15% kõigist tehingutest. Ka 2024. aasta kõige kallim tehing, mille hinnaks sai 11 000 €/ha, toimus Lääne-Virumaal.
Kõige kõrgem haritava maa keskmine hind, 8049 €/ha, oli Põlvamaa, millele järgnesid Lääne-Virumaa (7237 €/h), Tartumaa (6985 €/ha) ja Valgamaa (6852 €/ha).
Aastatagusega võrreldes aga rohkem kui pooles maakondades keskmine hind langes. Kui 2023. aastal langes haritava maa hind vaid Valgamaal (–3,4%), siis mullu olid suuremad langused Ida-Virumaal (–17,9%), Saaremaal (–8,8%), Jõgevamaal (–7,3%) ja Viljandimaal (–5,2%).
Kõige madalamate haritava maa keskmiste hindade edetabelis on esirinnas saared: Saaremaal oli hind vaid 3904 €/ha ja Hiiumaal 4297 €/ha. Neile järgnesid Ida-Virumaa (5459 €/ha) ja Harjumaa (5676 €/ha). Kuigi Hiiumaa haritava maa hind on suhteliselt madal, toimus kõige suurem muutus põllumaa hindades just seal – haritava maa keskmine hind tõusis aastaga 37,4%, järgnesid Valgamaa (25,9%) ja Põlvamaa (10,3%).
Hindade peatumine kui märk sektori raskustest?
Viimased kaks aastat on taimekasvatajatele olnud keerulised. Kui 2022. aasta oli põllumehele helde, siis 2023. aasta kohta seda öelda ei saa – kogu taimekasvatuse saak oli viimase kümne aasta keskmisest 8% väiksem ning viimase viie aastaga võrreldes koguni 17% väiksem. Lisaks osteti väetised paljuski kalli hinnaga ning vastukaaluks toodangu hinda ei fikseeritud. See viis sektori maksevõime näitaja eelnenud kahekümne aasta nõrgimale tasemele. Kuigi 2024. aasta taimekasvatuse saak oli aastatagusega võrreldes 7% suurem, siis „rahakultuuriks“ peetud rapsisaak oli tavapärasest poole väiksem.
Põllumajandussektor on väga kapitalimahukas ning kapitalimahukas äris on oluliseks mõjuriks intressimäärad. 2022. aasta teisel poolaastal tõusma hakanud euribor avaldab seega sektori investeerimisvõimekusele märkimisväärset mõju. Kui viimased kümme aastat on sektori investeeringute rahastuse maht liikunud ainult tõusujoones, keskmiselt 9% aastas, siis 2024. aastal toimus 6,9% langus – kõrged intressimäärad koos raskete taimekasvatusaastatega pärssisid selgelt investeerimisvõimekust. Madalate intressimäärade juures oli põllumaa ahvatlev investeerimisobjekt ka kinnisvarainvestoritele, kuid praeguste intressimäärade juures enam mitte nii väga.
Haritava maa hinnakasvu peatumine tuleneb kahest huvigrupist. Esiteks põllumajandusettevõtted, kelle investeerimisvõimekus kahe nõrga aasta järel on oluliselt kahanenud, ning teiseks kinnisvarainvestorid, kes raha hinna tõustes ei pea põllumaad võib-olla enam nii ahvatlevaks investeerimisobjektiks. Paremate taimekasvatusaastate ja langeva euribori valguses põllumaa hinnatõus tulevikus tõenäoliselt jätkub, kuid seda senisest rahulikumas tempos.
