Tänavu põllumajanduse tippjuhiks valitud Margus Lepp juhib AS-i Vändra, mis paistab silma mitme asjaolu poolest, mis Eesti põllumajandusettevõtetes pole kuigi tavapärased. Näiteks tööjõupuudust Vändras ei tunta ja 60-liikmelisest kollektiivist pole üsna paljud veel oma 40. sünnipäevagi tähistanud.
Eesti ühte suurimasse põllumajandusettevõtete kontserni Agrone kuuluv AS Vändra asub Põhja-Pärnumaa põldude ja metsade vahel. Allikõnnu külas kasvatatakse 2700-pealist holsteini tõugu piimakarja, neist lüpsilehmi 1500 ringis. Maad laiuvad 4500 hektaril, millest 2400 hektarit on rohumaad. Neist omakorda lõviosa lühiajalised rohumaad (heintaimi kasvatatakse kuni viis aastat – toim).
Ülejäänud pinnal kasvatatakse teravilja, sh rapsi, samuti maisi ja hernest. „Hernes pole lihtne kultuur, et sellest head sööta teha, aga meil on enam-vähem välja tulnud. Samas on hernes saagikas, samuti hea eelkultuur järgmistele kultuuridele, sest teda koristatakse vara. Seetõttu jätkame herne kasvatamisega,“ kirjeldab Eesti Põllumajanduse Akadeemias (EPA) ehk praeguses maaülikoolis 1993. aastal agronoomia eriala lõpetanud Margus.
Agronoomiaga on Margus niisiis sina peal, aga aastal 2020 saabunud ettepanek vahetada Voore Farmis 14,5 aastat peetud taimekasvatuse juhi amet AS-i Vändra tegevjuhi oma vastu pani Marguse pikalt juurdlema. „Töötasin varem agronoomina, olen protsesse juhtinud ja 30–40 inimest tööle pannud, aga ettevõtte juhtimise väljakutse tahtis järelemõtlemist,“ meenutab mees oma toonaseid kõhklusi.
Jah-sõna Margus igatahes toona ütles ja pole seda siiani kahetsenud. Isegi asjaolu, et ta sõidab Põhja-Pärnumaale tööle Ida-Virumaalt Alutaguse vallast, pole indu vähendanud. „Kõik teised töötajad on kohalikud inimesed, ainult mina olen võõras, aga mind on omaks võetud,“ lisab Margus. Iga päev ta pikka sõitu siiski ette võtma ei pea, vaid on Vändras tavaliselt kogu töönädala, sest ettevõte on hoolitsenud kohapealse majutuse eest. Viimastel aastatel on lähikonnas paar korterit juurdegi ostetud ja neis remont tehtud, et oleks vajadusel võimalik ka teistele töötajatele ulualust pakkuda.
Hea tiim ja hea juhtimine motiveerivad
Margus tunnustab, et Agrone omanik on kõigis grupi ettevõtetes suutnud ägeda meeskonna leida ja koos tööle panna. „Veregrupid sobivad ja kõik võtavad oma tööd tõsiselt,“ kinnitab Margus. Ta lisab, et farmitöö on intensiivne, kuid sellest hoolimata on AS-is Vändra tööjõu voolavus väga väike, viimase paari aasta jooksul on vahetunud vaid üks inimene. „Palk ei ole meil ilmselt kõrgem kui konkurentidel, aga töötajatesse suhtumine on see, mis inimesi meie juures hoiab,“ sõnab Margus, kes peab üheks olulisimaks juhtimispõhimõtteks inimestega suhtlemist, nende ärakuulamist ja arvamustega arvestamist.
Püsivate töökäte leidmisele aitab kaasa koostöö Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Järvamaa Kutsehariduskeskusega. Mõlemast käiakse Vändras praktikal ja on hiljem töölegi tuldud. Ka ettevõtte sees on võimalik ametit vahetada, kui senine enam rahuldust ei paku. Margus toob näite söötjana töötanud noorest naisest, kes seda ametit enam pidada ei tahtnud ja küsis, kas talle oleks muud rakendust. „Pakkusin, et mingu traktori peale. Läkski, kuigi alguses kõhkles, ja nüüd on ta meil suurepärane silotegija ja külvaja,“ kiidab Margus, lisades, et oleks selliseid tüdrukuid ainult rohkem!
Tehnikahuvilisest poisist sai agronoom
Tõele au andes oleks Margusestki võinud saada masinamees, sest tehnika huvitas teda poisipõlvest peale. „Olin lapsena palju maal vanaisa juures talus, seal olid hobused ja traktorid. Sain juba kolmeaastaselt traktoris sõita,“ meenutab Margus, kelle vanaisa ja kasuisa olid tehnikainimesed, aga tädi ja varalahkunud isa agronoomid. „Keegi perest soovitaski, et ma läheks agronoomiat õppima, sellega on vähemalt talvel kergem. Mis see noor inimene tollel ajal ikka valida oskas, nii et läksingi 15-aastaselt Jäneda Sovhoostehnikumi agronoomiat õppima,“ kirjeldab Margus põllumehetee algust. Erialavalik läks täkkesse, sest noormees plaanis minna edasi tudeerima EPA-sse. Selleks tuli aga natuke vaeva näha.
„Mul oli tehnikumis mullateaduse hinne 3, sest pidin eksami kiiresti ära tegema, et spordivõistlustele jõuda. Kehalise kasvatuse õpetaja ajas mind voodist üles ja ütles, et nüüd ruttu eksamile, tal on kokku lepitud, et saan esimesena sisse minna. Aga ma oleks tahtnud veel hommikul eksamiks valmistuda,“ kirjeldab Margus. Eksamil saadud koolipoisi hinne talle rahu ei andnud ja nii tegigi ta enne tehnikumi lõppu mullateaduse eksami uuesti, et EPA-sse astudes oleksid hinded paremad. „Tänu tehnikumile läks EPA-s õppimine lihtsamalt, aga tagantjärele mõeldes oleks võinud ehk rohkem pingutada, sest keemiateadmised jäid nõrgaks, kuid agronoomile on keemia põhiasi, mida teadma peab,“ tunnistab Margus. Ta lisab, et on oma kursuse 50 lõpetaja seas üks vähestest, kes endiselt agronoomiaga tegeleb.
Agronoomia-alast peamurdmist jagub tal senini. Margus toob näite, et Vändra maadel on mullad hoopis teistsugused kui Lääne-Virumaal Voore Farmis, see aga on andnud talle hea võimaluse palju uut õppida. „Siinkandis on väga rasked maad ning põud või liigniiskus mõjutavad rohkem. Näiteks kui muld on liiga märg ja lähen külvamisega liiga vara peale, siis olen pärast maaga hädas. Halvemal juhul mitte ainult ühel aastal, vaid mitmel. Nii et siin kehtib eriti vanasõna „narri põldu üks kord ja ta narrib üheksa korda vastu“,“ kinnitab Margus, et tuleb väga hoolega läbi mõelda, mida ja millal põllul teha saad.
Tähelepanu all on keskkonnahoid
Agrone ettevõtetes algas juba 2019. aasta lõpus rohelise programmi juurutamine. Esimese sammuna võeti ette farmide süsinikujälje arvutamine. Kui 2019. aastal oli AS-i Vändra keskmine kliimamõju intensiivsus ühe 1 kg piima kohta 1,05 kg KHG süsiniku ekvivalenti, siis 2023. aastaks oli see langenud 14% võrra.
Kuna süsinikujälje arvutamine on põllumeeste seas vastakaid arvamusi tekitanud – eriti neis, kes heitnud pilgu keerulisevõitu tabelitele – palun Margusel selgitada, mida viimase viie aasta arvutused on ettevõttele andnud. „Meil on tekkinud hea arusaam, kust piima- ja teraviljatootmise peamine süsinikujälg tuleb,“ mainib Margus, lisades, et mida tootlikum on ettevõte, seda väiksem on ka tema süsinikujälg.
Tootlikkuse parandamiseks ja süsinikujälje vähendamiseks on AS-is Vändra ette võetud hulk samme. Näiteks on suurendatud taastuvenergia kasutamist, millest annab tunnistust farmi kõrval laiuv 215 kW võimsusega päikesepark. See ei kata farmi elektrivajadust täielikult, aga suvel saab päevase vajamineva elektri kätte küll. Salvestusvõimalust veel rajatud pole, sest see on kallivõitu. Kuna aga tehnoloogia areneb ja odavneb, muutub ka energia salvestamine peagi kättesaadavamaks. Ära kasutatakse ka piima jahutamisel üle jääv soe vesi. See kütab farmikompleksi kontoriosa ja annab kraanidesse-duššidesse sooja vett. Vahel jagub piimast saadavat jääksoojust ka lehmade joogivee soojendamiseks.
Maaharimisel pannakse rõhku täppisviljeluse meetodite rakendamisele. Ühtlasi haritakse maad varasemast vähem intensiivselt, põldudel kasvatatakse vahekultuure ja püütakse traktorite asemel maksimaalselt kasutada veokeid. „Põllumajandusveokite ülalpidamine on kordades soodsam. Kuigi ka siin peab targalt tegutsema. Mingites olukordades ei saa autoga põllule minna, sest see teeks põllule rohkem haiget kui traktor,“ juhib Margus tähelepanu.
Omaette teema on must kuld ehk sõnnik
Margus kinnitab, et sõnniku targalt majandamises peitubki edu võti. Vändra AS-is „mängitakse“ oskuslikult vedelsõnniku ja mineraalväetise kasutamisega, et nende kahe vahel sobivaim tasakaal leida. Mineraalväetisi ostetakse seejuures vähem kui varem, kuid ilma mineraalväetisteta pole efektiivne taimekasvatus võimalik. Sõnnikust on kasu ka seda „tootvatel“ loomadel endil, sest vedelsõnnik separeeritakse ja selle tulemusel tekkiv tahkesõnnik, mis esmapilgul meenutab peenema fraktsiooniga turvast, tarvitatakse allapanuna.
„Lehmade sügavallapanuasemetel separeeritud tahkesõnnikut kasutades saame jätta suure osa põhku põllule ja säästame transpordi- ja töökuludelt. Samas lootsin sõnniku separeerimisest süsinikujäljele suuremat mõju, kui sel tegelikult on,“ nendib Margus. Kokkuvõttes leiab ta, et süsinikuheite vähendamisega tegelemine annab teistsuguse mõtlemise. „Mul on hea meel, et sellega kaasa läksime,“ kinnitab Margus.
Multitalendist juht
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis 4. oktoobril toimunud konverentsil „Põllumees kui tippjuht“ anti välja juba 12. põllumajandussektori tippjuhi tiitel, mille pälvis Vändra AS-i juht Margus Lepp. Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani sõnul on just sellised innovaatilised, särasilmsed ning tugevate erialaste oskustega multitalentsed juhid nagu Margus Lepp, tänapäevase põllumajanduse jätkusuutlikkuse võtmeisikud. „See, et Marguse juhitud ettevõttes töötab palju noori inimesi ja tööjõupuudust ei tunta, on väga oluline juhtimiskvaliteedi näitaja. Ainuüksi kõrged kasuminumbrid ei ole edukuse mõõdupuuna enam asjakohased,” ütles Hartman.
Valimiskomisjoni esinaise ja Swedbanki põllumajandussektori juhi Brit Padjuse sõnul on Margus Lepp üks parimaid spetsialiste agronoomias. „Margusel on teadlase põhjalikkus, sportlase vastupidavus ja kaasaegse juhi uuendusmeelsus. Selline kombinatsioon tagab ka selle, et meeskond hindab Margust väga ja erialaste teadmiste jagajana on Margus väljapaistev sektori eestkõneleja.“
